1-08-14884\3

1-08-14884 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-14884 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Janek Pekkoneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Janek Pekkonen (ik: 37204120248; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Janek Pekkonen tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 10.11.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Pekkoneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Janek Pekkonen tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.04.2008.a kohtuotsusega KarS § 274 lg 1 järgi ja karistati teda 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 03.05.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, ärakandmisele kuulub 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.04.2008.a ja lõpp on 08.06.2009.a. J. Pekkoneni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes puuduvad elu- ja töökoht. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Pekkoneni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud kindla elu- ja töökohata antisotsiaalsete ilmingutega süüdimõistetu. Otstarbekas oleks läbida sotsiaalprogramm vanglas. Janek Pekkonen taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta J. Pekkoneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt viibinud ka vangistuses. Vabaduses puudub isikul nii kindel elukoht, kui ka garanteeritud töökoht. Selliste asjaolude valguses ei ole võimalik kriminaalhooldust isiku suhtes kohaldada. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J. Pekkonen tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Pekkoneni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt viibinud ka vangistuses. Vabaduses puudub isikul nii kindel elu-, kui ka töökoht. Sellistel asjaoludel ei ole võimalik kriminaalhooldust isiku suhtes kohaldada. Otstarbekas oleks läbida sotsiaalprogramm vanglas, kuna isikul on alkoholiprobleem. Emotsionaalselt ebastabiilne ja jällegi mõjuteguriks alkohol. Kaldub elama „üks päev korraga“, teeb impulsiivseid otsustusi ning on läbimõtlematu. Arvestades J. Pekkoneni poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik