lg 2 p 2 järgi ja karistati 5 aasta ja 6-kuulise vangistusega.
lg 2 kohaselt võeti arvesse Narva 2 Linnakohtu 03.07.2001.a kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa ja mõisteti Z. Loginovale liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 5 aastat 5 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 06.02.2007.a ja lõpp on 27.07.2012.a. Z. Loginova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes naaseb elama oma endisesse elukohta , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Z. Loginova vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna ei olnud võimalik teostada elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalikku koduse olukorra kontrolli. Zara Loginova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta Z. Loginova tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Z. Loginova on varem 2-korral kriminaalkorras karistatud: 1) KrK § 210 alusel - vabanes vanglast kohtumääruse alusel tingimisi enne tähtaega ja 2)
lg 2 järgi - on toime pandud katseaja kestel, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et Z. Loginova ei sobi kriminaalhooldusele elektroonilise valve kohaldamisega, kuna kandmata karistust on liiga pikk ning ei olnud võimalik teostada elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalikku koduse olukorra kontrolli. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Z. Loginova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z. Loginova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Z. Loginova on varem 2-korral kriminaalkorras karistatud: 1) KrK § 210 alusel - vabanes vanglast kohtumääruse alusel tingimisi enne tähtaega ja 2)
lg 2 järgi – kuritegu oli toime pandud katseaja kestel, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et Z. Loginova ei sobi kriminaalhooldusele elektroonilise valve kohaldamisega, kuna kandmata karistust on liiga pikk ning ei olnud võimalik teostada elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalikku koduse olukorra kontrolli. Arvestades Z. Loginova poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.