Obsah (9)

§ 23§ 6§ 202§ 20§ 3§ 191§ 11§ 231§ 19

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-6743 Otsuse kuupäev 28. november 2008 Kuressaare Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi Herki Sai kaebus Keskkonnainspektsiooni 18. juuni 2008.a. otsus

§ 231 lg.

1 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja mõista karistusena rahatrahv 95 trahviühikut e. 5700 (viis tuhat seitsesada) krooni. Rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011, viitenumber

1. Jätta kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulu summas 9000 (üheksa tuhat) krooni riigi kanda. Menetluskulu maksta Herki Sai arvele nr. 221024728765 Hansapangas. Kohtuotsus tehakse teatavaks
2. novembril
3. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav
4. novembrist 2008 Kuressaare kohtumaja kantseleis (Lossi 2, Kuressaare). Pooltel on õigus esitada otsusele kassatsioonkaebust 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsuse on pooltele tutvumuseks kättesaadav. Selleks peab kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada kassatsiooniõigust, sellest kirjalikult teatama otsuse teinud kohtule seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioonkaebuse saab esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja või kohtuväline menetleja Asjaolud Keskkonnainspektsiooni
5. juuni 2008.a. otsusega mõisteti Herki Sai süüdi Kalapüügiseaduse § 23 1 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Karistusena määrati talle rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 9000 krooni ja temalt nõuti välja keskkonnale tekitatud kahju 4650 krooni. Vastavalt otsusele seisnes Herki Sai süü selles, et tema
6. aprillil 2008.a. teostas koos A. L.’ga Kaarma vallas Suurlahel keeluajal kutselist kalapüüki, ilma kalapüügiõiguseta, s.t. ilma loata. Samal päeval käitles Herki Sai X külas, tn X hoovis kala, mille päritolu ei olnud tõendatud, sest Herki Saial ei olnud esitada kala päritolu tõendavat dokumenti. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Herki Sai vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuse esitaja leiab, et talle on määratud karistus ebaõigesti. Isegi kui pidada karistuse mõistmist põhjendatuks, on kohtuvälise menetleja määratud karistus ebaõiglaselt raske. Karistuse määramisel ei ole arvestatud rikkumise asjaolusid. Kohtueelne menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõiguse norme:
7. 12.05.2008.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt seisnes H.Sai poolt toime pandud süütegu selles, et ta 30.04.2008.a püüdis Suurlahel keeluajal nakkevõrguga kala, omamata kala püügiõigust. Väärteoprotokolli on märgitud: „

§ 6

lg 1, lg 2, lg 3 järgi püütakse kala kalapüügiõiguse alusel, sõltuvalt kalapüügivahendist ning olles sooritanud selle tekkeks vajalikud toimingud. Kalapüügieeskiri § 40 lg 1 p 6 järgi on Suurlahes 01.04.-20.05. kalapüük keelatud.

§ 202

lg 2 ja lg 6 järgi on selline tegevus kalavaru oluliselt häiriv.

§ 20

lg 6 p 3 järgi on keelatud müüa, osta või käidelda värsket kala, mille päritolu ei ole tõendatud." Asjas koostatud väärteoprotokoll ei vasta VTMS § 69 lg 2 p-s 2 sätestatud nõuetele. VTMS § 69 lg 2 p-s 2 kohaselt peab väärteoprotokolli põhiosas märkima väärteo kvalifikatsiooni: seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti. Väärteoasjas nr. 1101908 koostatud väärteoprotokollis ei ole märgitud väärteo kvalifikatsiooni. Sellega on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud kaitseõigust - VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. 2. 18.06.2008.a tehtud väärteootsuses on märgitud otsuse tegemiseks kindlaks tehtud asjaolud järgmiselt: „30.04.2008.a Suurlahele viivalt põlluteelt üle Kuressaare-Sääre mnt. X tänavasse sõitnud märgunud kottidega koormatud ATV peatus maja X juures. ATV-d juhtinud Herki Saial ja kaassõitjal paluti avada kotid. Kottides olid kutselise kalapüügi vahendid, nakkevõrgud kaladega. Herki Saial ei olnud esitada kala päritolu tõendavat dokumenti.

§ 3

191 lg 1 järgi on kutselisel kalapüügil püütud kala päritolu tõendavateks dokumentideks rannapüügipäevik koos kaluri püügiloaga.

§ 20

lg 6 p 3 järgi on keelatud müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav." Eeltoodust nähtub, et väärteootsuses esitatud teokirjeldus on erinev väärteoprotokollis toodud teokirjeldusest. Väärteootsuses märgitud teokirjelduses on menetlusalusele isikule süüks arvatud kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega, kuid väärteoprotokollis esitatud teokirjelduses ei ole seda esile toodud. Erinevalt väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusest, on väärteootsuses Herki Saiale süüks arvatud

§ 191lg 1 nõuete rikkumine.

Väärteokirjeldus on ebaselge. Ei ole võimalik aru saada, kas süüks on arvatud kala müük, ost või käitlemine ning millises tegevuses väidetav kala ost, müük või käitlemine seisnes. Kaebuse esitaja leiab, et selles osas on väärteootsus täiesti alusetu. Lisaks eeltoodule on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule süüks arvatavat tegu põhjendanud

§ 20

2 lg-tega 2 ja 6.

§ 202 ei jagune lõigeteks.

Selles osas on teokirjeldus ebaselge. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 09.04.2008.a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-9-08 asunud seisukohale, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-105-03) ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. 10.
5. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-06;
6. 12.
7. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-84-07). See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.2007.a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-84-07 analüüsinud olukorda, kus väärteoasjas on kohtuvälise menetleja otsuses võrreldes väärteoprotokolliga täiendavalt avatud seda menetlusaluse isiku käitumist, mille kaudu ta menetleja hinnangul pani toime väärteo. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus seisukohale, et väärteomenetluse seadustiku §69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS §19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. 10.
9. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 p6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et sarnaselt kohtule on VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras 4 teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole. 18.06.2008.a väärteootsusest ei selgu, millisel alusel on kohtuväline menetleja lugenud nakkevõrgud kutselise kalapüügi vahendiks.

§ 11lg 3 p 4 kohaselt on nakkevõrk harrastuspüügivahend.

Jääb arusaamatuks, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes on kohtuväline menetleja kaebuse esitajale süüks arvanud

§ 191lg-s 1 sätestatud kutselisele kalapüügile esitatavate nõuete rikkumise.

Kaebuse esitaja leiab, et selles osas on väärteootsus faktiliste asjaoludega põhjendamata, motiveerimata ja tõendamata. Väärteoasjas nr 11061908 ei ole kohtueelne menetleja 12.05.2008.a väärteoprotokolli täiendanud, kuid on sellele vaatamata esitanud väärteootsuses asjaolusid, mida väärteoprotokollist ei nähtu. Kaebuse esitaja leiab, et tegemist on VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud õiguse niivõrd olulise rikkumisega, mis peab kaasa tooma väärteootsuse tühistamise.

1. VTMS § 31 lg 1 alusel järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS-s sätestatud erisustega. VTMS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada menetlustoimingu eesmärki. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja on samaaegselt allutatud kahele eri ametiisiku poolt läbi viidud menetlustoimingule: 30.04.2008.a kell 648 - 810 osales ta sündmuskoha vaatlusel, mida teostas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor A.Aavik (koostati sündmuskoha vaatluse protokoll) ja samaaegselt 30.04.2008.a kell 700 -800 kuulas kohtuvälise menetleja ametnik M.Lasn teda menetlusaluse isikuna üle (koostati menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). Menetlustoimingute niisuguse läbiviimise tulemusena ei olnud kaebuse esitajale päriselt mõistetav, mis toimus, mis oli läbiviidavate toimingute eesmärk ja sellega rikuti tema kui menetlusaluse isiku õigusi. Kaebuse esitaja leiab, et eeltoodud asjaoludel on sündmuskoha vaatluse protokoll ja 30.04.2008.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll tõendid, mis on kogutud menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes ning tuleb asjas tõenditena arvestamata jätta.
2. Väärteoasjas tehtud otsuses on märgitud, et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistusotsuse tegemisel alusetult jätnud kergendava asjaoluna arvestamata puhtsüdamliku kahetsuse, mida kaebuse esitaja menetlusaluse isikuna väljendas 30.04.2008.a ülekuulamisel ja mis on kantud ülekuulamise protokolli. Isegi kui pidada kaebuse esitajale

§ 231

lg-s sätestatud väärteo toimepanemise süüksarvamist õigeks, on arvestades rikkumise mahtu ja keskkonnale tekitatud kahju ulatust (kahe inimese kohta neli nakkevõrku, milles oli 44 kala), määratud karistus ebaõiglaselt karm. Mõistetud karistus ei ole kooskõlas süüks arvatava teo raskuse ja laadiga Karistusotsuse põhjendusena on toodud üldised formaalsed asjaolud. Väärteootsusest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks arvestanud konkreetse süüteo asjaoludega ning järginud otsuse tegemisel KarS § 56 lg 1 nõudeid.

1. Väärteootsusega otsustati menetlusaluselt isikult välja nõuda keskkonnale tekitatud kahju 4650 krooni lähtudes Vabariigi Valitsuse 25.07.
2. a. määrusega nr 275 kehtestatud „Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra" p-st
3. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akt ei ole arusaadav. Aktist ei nähtu, mis alusel on linaskite puhul kohaldatud koefitsenti
4. Samuti on ebaselge, 5 miks aktis märgitud haugide puhul on kahju hüvituse määr arvutatud nelja isendi kohta, kui loomade arvu veerus on toodud kolm isendit. Kaebuse esitaja leiab, et väärteootsusega välja mõistetud loomastikule tekitatud kahju hüvitis ei ole arvutatud arusaadavalt ja õigesti ja palub ka selles osas väärteootsuse tühistada. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 p 2 ja p 3 ning § 133 p 6 pa l u b k a e b u s e esitaja: tühistada 18.06.2008.a otsuse väärteoasjas nr . 11061908 kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi kohtuvälise menetleja poolt väärteo menetlemisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja menetlus väärteoasjas lõpetada; kui kohus ei pea võimalikuks menetlust lõpetada, taotleb kaebuse esitaja alternatiivselt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist nii mõistetud karistuse kui ka väljamõistetud keskkonnale tekitatud kahju hüvitise summa osas, uue otsuse tegemist ja kergema karistuse mõistmist. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja põhjendused Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Väärteoasja lühikirjelduses on väärteo kvalifikatsioon ära märgitud. Väärteoprotokolli lühikirjelduses on esimeses lauses väärteokirjeldus selgelt kirjas. Kala püüti nakkevõrkudega, mitte ühe nakkevõrguga, omamata kalapüügiluba. Kala päritolu tõendavad dokumendid on Kalapüügiseaduses ära märgitud § 19 1 lg.
5. Menetlustoimingute läbiviimise kohta Herki Sai märkusi ei teinud, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga sündmuskoha vaatlusprotokollil. Kalapüügiseaduse § 20 2 mõistes on loata kalapüük keeluajal kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus. Kohtuvälise menetleja ametnik määrab karistuse seadusandja poolt etteantud sanktsioonimäära piires, hinnates seejuures kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Antud juhul leidis kohtuvälise menetleja ametnik põhjendatud olevat trahvisumma 9000 krooni. Arvestades ülaltoodut ja juhindudes VTMS § 132 p. 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälise menetleja otsuse nr. 11061908 väärteoasjas muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtukulud mõista välja kaebuse esitajalt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja Herki Sai püüdis
6. aprillil 2008 koos A. L.ga kala Suurlahes. Kuna Kalapüügi eeskirja § 40 lg. 1 p.6 kohaselt on kalapüük Suurlahes keelatud
7. aprillist kuni
8. maini, toimus kalapüük keeluajal. Herki Sai’l ei olnud kalapüügiõigust. Sellega rikuti Kalapüügiseaduse § 202 p. 2 ja
9. Kalapüüki on Herki Sai ise tunnistanud, rõhutades seda oma kohtuistungil antud seletuses kui karistust kergendavat asjaolu. Vaidlus poolte vahel on selle üle, kas Herki Sai teostas nimetatud päeval harrastus- või kutselist kalapüüki. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et teostati kutselist kalapüüki, kuna 6 kalapüügi vahendiks oli nakkevõrk, mis on kutselise kalapüügi vahend. Kaebuse esitaja sellega ei nõustu ja leiab, et teostas harrastuspüüki. Kalapüügiseaduse § 11 lg. 3 p. 4 kohaselt on harrastuspüügi vahendiks ka nakkevõrk. Kalapüügiseaduse § 13 lg. 1 järgi kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kutselise kalapüügi vahendiks ka nakkepüünis. See tähendab, et kutselisest kalapüügist saaks nakkevõrguga püügi korral rääkida juhul, kui isik oleks äriregistris registreeritud ettevõtjana, kelle tegevusalaks on kalapüük. Herki Sai ei ole äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes tegeleb kalapüügiga. Asjaolu, et kumbki kala püüdnud isik kasutas kahte nakkevõrku ühe asemel, ei anna alust kvalifitseerida kalapüüki kutseliseks.

§ 191 lg.

1 järgi on kutselisel kalapüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks rannapüügipäevik koos kaluri püügiloaga. Kuna tegemist ei olnud kutselise kalapüügiga, ei ole rikkumise selline kvalifitseerimine põhjendatud. Kala päritolu oli teada, sest menetlusaluste isikute seletuse kohaselt on nad kala püüdmist tunnistanud. Harrastuspüügi puhul oleks kala päritolu tõendavaks dokumendiks kalastuskaart, harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument, harrastuspüügiõiguse eest mobiiliga tasumisel harrastuspüüdja isikut tõendav dokument. Eeltoodust tulenevalt ei saa antud juhul rääkida kalast, mille päritolu ei ole tõendatav. Menetlusalusel isikul puudus püügiluba, seega on küsimus pigem kala päritolu tõendava dokumendi puudumises. Lisaks eeltoodule on poolte vahel vaidlus ka selle üle, kas kaebuse esitaja, transportides enda püütud kala koju, teostas sellega

§ 20lg.

6 p. 3 nimetatud kala käitlemise. Seadus käsitleb eraldi mõistetena kala käitlemist ettevõttes ja kala transporti, seega ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et transportimine ongi käitlemine. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kogutud tõenditega on tõendatud , et Herki Sai oma tegevusega

2. 2008 on toime pannud Kalapüügiseaduse § 20 2 p. 2 ja 6 rikkumise, s.o. püügiloata kalapüügi keeluajal. Muus osas on kaebuse esitaja poolt väidetavalt toime pandud rikkumised jäänud tõendamata. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et tema tegevusega ei ole kalavarudele kahju tekitatud. Kogutud tõenditega (kala loendamise akt, kahju suuruse kindlaksmääramise akt) on tõendatud, et kalapüügiga keelatud ajal, on kaebuse esitaja tekitanud keskkonnale kahju. Samas on kohtuväline menetleja tunnistanud, et ei ole kahju summat täpselt määratlenud. Küll aga tuleb nõustuda kaebuse esitajaga, et kohtuväline menetleja ei saa väärteoga tekitatud kahju välja mõista, nii nagu antud juhul otsusega tehti, märkides ära ka arve, kuhu kahju tuleb maksta. Väärtomenetluse seadustiku § 7 kohaselt väärteoga tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud korras. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, 7 väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS §19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu(vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.2007.a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-84-07). Antud juhul on kohtuväline menetleja oma otsuses täiendavalt avanud seda menetlusaluse isiku käitumist, mille kaudu ta menetleja hinnangul pani toime väärteo. Täiendavate asjaolude osas , nagu kala käitlemine, ei ole väärteo toimepanemine tõendatud. Mis puutub kaebuse esitaja poolt väidetavalt mitmes erinevas menetlustoimingus osalemist samaaegselt, on kohtu hinnangul tegemist pigem kohtuvälise menetleja poolse ebatäpsusega menetlustoimingu aja määramisel, sest ilmselt ei saanud samaaegselt toimuda sündmuskoha vaatlus ja menetlusaluse isiku ülekuulamine. Menetlustoiminguid kajastavad protokollid on menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud ilma vastuväiteid märkimata. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele. Lisaks menetlusõiguse rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt on kohtuväline menetleja eksinud väärtegude määratlemisega. Kuigi kohtuvälise menetleja hinnangul oli tegemist ühe väärteoga, on otsuse kohaselt pandud menetlusaluse isiku poolt toime kaks väärtegu, kuna eri aegadel ja erinevates kohtades toime pandud , erinevaid õiguserikkumisi (loata kalapüük Suurlahel ja kala käitlemine Nasva külas) ei saa käsitleda ühe väärteona. KarS § 63 lg. 3 järgi, kui isik on toime pannud mitu väärtegu, mõistetakse karistus iga teo eest eraldi. Antud juhul määras kohtuväline menetleja ühe karistuse, arvesse võttes kõiki rikkumisi. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku tegevuse hindamisel olnud erapooletu, kuna on talle püüdnud omistada rikkumist, mida ta tegelikult toime ei pannud ja mille kirjeldus väärteoprotokollis puudub, tõlgendades võimalikke kahtlusi menetlusaluse isiku kahjuks. Selle tagajärjel on otsuste teinud ametiisik jõudnud ebaõige lõppjärelduseni karistuse määramisel. Selle asemel, et määrata karistus mõlema väärteo eest eraldi, on kohtuväline menetleja määranud ühe karistuse. Seetõttu peab kohus vajalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja teha uue otsuse. Kohus teeb uue otsuse. Karistusena määrab kohus kaebuse esitajale rahatrahvi. Karistuse määramisel võtab kohus arvesse süüteo raskust ja iseloomu ja süüteo toime pannud isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteomenetluse seadustiku § 38 järgi menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustik ei käsitle küll kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamist, kuid süüdimõistva otsuse muutmisel jäävad menetluskulud reeglina riigi kanda. Seoses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega jätab kohus kaebuse esitaja menetluskulu- tasu õigusabi eest summas 9000 krooni, riigi kanda. Makstud Herki Sai poolt
4. 2008.a. Kohus juhindub otsuse tegemisel KarS § 56- 59 ja VTMS § 109-111, 132 p.2, 133-135,
5. Külli Mõlder Kohtunik /allkiri/