4-08-8810\6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Raplas Väärteoasja number 4-08-8810 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Menetlusosalised Kaebaja: Vladimir Kaspinskiy isikukood 34705220257 elukoht: xxxxxxx, xxxxxxx xx-xx Esindaja: vandeadvokaat Aadu Luberg Kohtuvälise menetleja esindaja: Anti Šapkin Väärteoasi Vladimir Kaspinskiy (end.Lõssenko) kaebus Lääne Politseiprefektuuri otsusele nr.2700,08,004608 21.08.2008.a. Kohtuistungi toimumise aeg 3.11.2008.a. RESOLUTSIOON Kaebus rahuldada. Tühistada Lääne PP Rapla politseijaoskonna otsus nr.2700,08,004608 21.08.2008.a. lisakaristuse kohaldamise osas. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pooled soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peavad nad sellest Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, so alates 3.11.2008.a. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus oli kohtus tutvumiseks kättesaadav, so 12.11.2008.a. alates. Asjaolud 21.08.2008.a. karistas Lääne PP Rapla Politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkin Vladimir Kaspinskiyt (endine Lõssenko) LS § 74-19 lg.1 ettenähtud rikkumise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, so 12 000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Vladimir Kaspinskiy rikkumine seisnes selles, et 25.07.2008.a. kella 14.17 ajal juhtis ta alkoholijoobes olles Rapla-Järvakandi-Kergu maanteel sõiduautot Toyota reg.m.xxx xxx. Kohtuväline menetleja põhjendab karistuse valikut asjaoluga, et Vladimir Kaspinskiy oli keskmises joobes (1,1 mg/l) ning pani oma sõidustiiliga kaasliiklejate elu ja tervise ohtu. Kaebaja seisukoht ja põhjendused Vladimir Kaspinskiy palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebaja tunnistab end täielikult süüdi ja kahetseb toimunut, kuid leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmisel arvesse võtnud kergendavaid asjaolusid. Esimene neist on puhtsüdamlik kahetsus, mida Vladimir Kaspinskiy on avaldanud juba protokolli koostamisel. Teiseks kergendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine raskete isiklike asjaolude mõjul. Nimetatud päeval, so 25.07.2008.a. sai kaebaja ootamatu teate, et tema laps on Hispaanias haigestunud ning kiirustas abikaasale ja lastele lennujaama vastu. Lapse haigestumist kinnitavad kaebaja poolt esitatud tõendid, so kiirabikaart /t.l.32/ ja väljavõte Elnara Kaspinskaya haigusloost /t.l.9-10/. 25.07.2008.a. tehtud vääraid valikuid selgitab kaebaja ka sellega, et eelnev aeg oli talle stressirohke - 5.07.2008.a. suri kaebaja ema ja 22.07.2008.a. ristiema. Kuna määratud põhikaristus ületab sanktsiooni keskmist määra, leiab kaebaja, et lisakaristuse kohaldamine talle on ebaproportsionaalne karistuse kohaldamise üldiste eesmärkidega, so võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lisakaristuse kohaldamist ei ole kohtuväline menetleja ka motiveerinud. Vladimir Kaspinskiy on 40-aastase juhistaažiga korrektne liikleja, kellel puuduvad varasemad liikluseeskirjade rikkumised. Kohtu seisukoht ja põhjendused KarS § 56 lg.1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, mille suuruse määramisel tuleb menetlejal arvesse võtta kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt ei tuvastatud Vladimir Kaspinskiy käitumises vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistuspoliitika üldise põhimõtte kohaselt tuleks sel juhul mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja on karistust suurendanud üle sanktsiooni keskmise määra põhjendusega, et rikkuja oli keskmises joobes ning seadis oma sõidustiiliga kaasliiklejate elu ohtu. Kuigi KarS § 58 selliseid karistust raskendavaid asjaolusid ei nimeta, võiks joobe suurust ja rikkuja liikluskäitumist karistuse mõistmisel arvesse võtta küll. Samas ei tohi jätta tähelepanuta vastutust kergendavaid asjaolusid, millised kõnesoleval juhul kahtlemata esinesid. Kui sanktsioon näeb lisaks põhikaristusele ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, tuleb lisakaristuse kohaldamise korral seda eraldi motiveerida. KarS § 56 lg.1 kohaselt on karistuse eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitse huvid. Seega on lisakaristuse kohaldamise aluseks eelkõige olukord, kus põhikaristusest ei piisa süüdlase mõjutamiseks seaduskuulekalt käituma või ei taga see küllaldast kaitset õiguskorrale. Kõnesoleval juhul kohus selliseid asjaolusid ei näe. Vladimir Kaspinskiy on oma teo keelatusest aru saanud, kahetseb seda ning kohtu puudub alus arvata, et enne kõnesolevat rikkumist seaduskuuleka liiklejana käitunud Vladimir Kaspinskiy jätkaks süütegude toimepanemist, mistõttu tuleks ta liiklusest kõrvaldada. Seega on lisakaristuse kohaldamine Vladimir Kaspinskiy suhtes põhjendamatu ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb selles osas tühistada. Kohtunik: Anne Randjärv