KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.oktoober 2008.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-2622 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg Irina Leetberg 6.oktoober 2008.a Kriminaalasi Tamara Netšajeva süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16.mai 2008.a kohtuotsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Tamara Netšajeva ja tema kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Tamara Netšajeva, ik xxxxxxxxxxx, keskharidusega, emakeel: vene keel, töökoht: T.T. xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxx xxx xxx/xxx-xx xxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsjad Vandeadvokaat Rein Kiviloo, kaitsja Vladimir Kuznetsov RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu 16.mai 2008.a otsus Tamara Netšajeva süüditunnistamises ja karistamises KarS § 113 järgi ja temalt sundraha väljamõistmises.
- Tunnistada Tamara Netšajeva süüdi KarS § 117 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks kolm aastat vangistust.
- Mõista Tamara Netšajevalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammääras, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.
- Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
- Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. 1 Asjaolud ja menetluse käik
- Tamara Netšajeva tunnistati süüdi ja karistati KarS § 113 järgi 7 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti vahi all viibinud aeg, 27.05-29.05.2007.a, s.o. 3 päeva, karistusaja hulka. T. Netšajevalt mõisteti välja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 10 875 krooni. 1.
- T. Netšajeva tunnistati süüdi selles, et ta 27.
- 2007.a, kella 17.00 paiku xxxxxxxxx, xxxxx vallas, xxxxxxxxx külas, xxxxxxxxxxxxx xxx, Xxxxxxxxxx x x suvilas tappis ühise alkoholi tarvitamise käigus oma abikaasa I. N.i, lüües viimast ühel korral noaga kaela piirkonda, millega tekitas I. N.ile eluohtliku tervisekahjustuse – vasakusse rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool kaela alaosa eespinnal rinnaku-rangluu-nibujätkelihase välimise serva kohal koos vasakpoolse sisemise kägiveeni, rangluualuse arteri ja veeni ning vasaku kopsu ülasagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel I. N. sündmuskohal suri. Teise inimese tapmisega pani Tamara Netšajeva toime KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo. Apellatsioonide taotlused
- Kaitsja ei nõustu esitatud apellatsioonis Harju Maakohtu otsusega menetlusnormide jämeda rikkumise tõttu, mis väljendub tõendite ebaõiges hindamises ja mis omakorda on toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Ta palub Harju Maakohtu 16.05.2008.a kohtuotsus T. Netšajeva süüdimõistmises KarS § 113 järgi tühistada ja T. Netšajeva õigeks mõista. Kaitsja leiab, et tegelikult ei olnud tegemist tapmisega vaid õnnetusjuhtumiga. T. Netšajeva käeluu murru tõttu oli tal olnud hiljuti operatsioon, ja kui mees haaras tema küünarnukist kinni,siis tundis ta käes tugevat valu ja pöördus automaatselt käes olnud noaga abikaasa poole. Nuga sattus püsti tõusva hakanud abikaasa kaela. Asjaolu, et süüdistatav ei tea noa asendit toimunu hetkel, näitab, et ta tegutses automaatselt, ilma eelneva kavatsuseta. Kohus on otsuses erilise rõhu pannud kaudsete tunnistajate ütlustele, kellele T. Netšajeva on rääkinud toimunust ja jõudnud järeldusele, et süüdistatav on muutnud oma ütlusi. Apellandi arvates ei saa neid tunnistajate ütlusi pidada usaldusväärseks ja kohus ei ole nende tunnistajate ütluste hindamisel olnud erapooletu. Tunnistajate väitel toimis kannatanu kogemata. Vale on ka kohtu seisukoht, et T. Netšajeva oli alkoholijoobes, kuivõrd tal oli joove 0,46 promilli, seega niivõrd kerge joove, et mujal riikides võib taolise joovega isegi autot juhtida. Kohus ei ole arvestanud kohtuarsti arvamusega ega hinnanud tõendeid kogumis. 2.
- Süüdistatav T. Netšajeva taotleb esitatud apellatsioonis enda õigeksmõistmist KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteos. Ta väidab, et kohus tsiteeris ebatäpselt tema ütlusi ega olnud huvitatud tõe välja selgitamisest. Kohtu järeldus, et ta tappis abikaasa kaudse tahtlusega on kohtu poolt paljasõnaline. T. Netšajeva väitel võttis abikaasa kõvasti kinni tema käest, ta pööras ringi ja ei saanud aru mis juhtus. Apellant leiab, et tema süüdistus tapmises ei ole tõendatud ja see on vastuolus kriminaalasja materjalidega. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 3.
- Maakohtu otsuse kohaselt pani T. Netšajeva toime oma abikaasa I. N.i tapmise vähemalt kaudse tahtlusega 27.mail 2007.a Laulasmaa külas neile kuuluvas suvilas. Ta lõi meest noaga kaela piirkonda, mille tagajärjel viimane suri sündmuskohal. T. Netšajeva end mehe tahtlikus tapmises süüdi ei tunnista. Kohtus antud ütluste kohaselt, puudus tal motiiv tappa mees, kellega ta oli aastaid abielus ning kellega kooselu sujus. T. 2 Netšajeva ei eita meest noaga löömises, kuid väidab, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Süüdistatava väitel võttis diivanil isunud I. N. tema käest kinni ja küsis õlut. Ta käel oli valus ja ta ei mäleta kuidas ta ringi pööras ega tea kuidas ta meest noaga kaela tabas. Tunnistajate ütluste kohaselt kinnitas T. Netšajeva neile vahetult peale toimunut, et ta pani tapmise toime kogemata ja tema käes olnud nuga sattus kannatanu kaela hetkel kui ta pöördus ümber. Maakohtu arvamusel ei olnud T. Netšajeva toimunu kirjeldamises tunnistajatele järjekindel, kuna on rääkinud, et löök toimus siis, kui mees ta küünarnukist kinni võttis, samas aga kinnitanud, et ei tea kuidas kõik juhtus. Tunnistaja R. U.ile ütles aga, et kannatanu tõusis diivanilt ja hakkas tema suunas tulema ning siis kukkus noa peale. Maakohus leidis, et kuna T. Netšajeva seletused olid ebalevad ja omavahel erinevad on alust arvata, et T. Netšajeva ei ole rääkinud sündmuse kohta kohtueelsel uurimisel ja kohtus tõtt. Ka ei pidanud maakohus usaldusväärseks süüdistatava väiteid, et ta peale noaga löömist puhastas köögilaualt toidujäätmed, mida ta väidetavalt lõikus ja alles siis läks mehele abi kutsuma. Lisaks asus maakohus tõendite kogumit hinnates seisukohale, et kohtuarsti väide - et ei ole välistatud võimalus, et vigastus võidi tekitada tingimustes, kus nuga oli pööramise hetkel käes terav torkav ots allapoole ja kannatanu püüdis sel ajal istuvast asendist püsti tõusta - ei ole kooskõlas sündmuskohal olnud tingimustega. Eeltoodu põhjal tegi maakohus järelduse, et T. Netšajeva pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et tema tegu - noaga kannatanu löömine kaela piirkonda põhjustab I. N.i surma ja möönis mistahes tagajärje, sealhulgas surma saabumist. 3.
- Kohtukolleegium osundab siinjuures, et tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kui kas või ühe tunnuse suhtes esineb toimepanejal ettevaatamatus, kohaldatakse KarS § 117 lg 1 sätteid s.o. surma põhjustamine ettevaatamatusest. Kohtukolleegiumi arvamusel ei ole maakohus, lugedes T. Netšajeva ütlused mitteusaldusväärseks ja sündmuse kajastamise väljamõeldiseks, esitanud omapoolseid veenvaid põhjendusi, mis asjaoludel ja tingimustel T. Netšajeva tahtliku tapmise toime pani ja kas ta seejuures pidas võimalikuks ja nõustus koosseisupärase asjaolu saabumisega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses nendituga, et T. Netšajeva poolt tunnistajatele antud seletused kuriteo toimepanemises ei ole üheselt kattuvad, kuid leiab, et T. Netšajeva poolt erinevatele isikutele erinevas kontekstis esitatud seletused toimunust ei lahkne selles, et ta pani tapmise toime kogemata ja toimumise asjaolusid täpselt ei mäleta. Kohtukolleegium tõdeb, et sellekohaseid kahtlusi süüdistatava süüdiolekus ei ole kohtuotsuses kummutatud ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks. Eeltoodust johtuvalt on kohtukolleegium seisukohal, et maakohtu otsuses ei ole leidnud vajalikku tõendamist T. Netšajeva süü tahtlikus tapmises. Küll leiab kohtukolleegium, et hinnates olemasolevaid tõendeid, pani T. Netšajeva toime tapmise ettevaatamatusest ja nimelt selles, et tema - pöördudes käesolnud noaga järsult I. N.i poole ja tehes tema suunas noaga hooletu liigutuse, ei teadnud, et tabab meest kaela ja et tema tegu võib põhjustada I. N.i surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. Tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega, millega tahtmatult realiseeritakse süüteokoosseis. See tähendab, et isik peab olema piisavalt hoolikas, et tajuda ohtu mingile õigushüvele ja seda ära tunda. Hoolsuskohustus on igaühe jaoks kohustuslik nõue käituda vastutustundlikult. T. Netšajeva puhul seisnes hoolsuskohustuse rikkumine – ettevaatamatusest I. N.i noaga löömine - ühiskonnas objektiivselt eksisteeriva tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse nõude, mille aluseks on moraalireeglitest tulenev hoolsuskohustus või omaksvõetud käitumistavad, rikkumises. 3 Eeltoodu alusel leiab kohtukolleegium, et T. Netšajeva, 27.05.2007.a kella 17.oo paiku XXXXXXXXX külas ühise alkoholi tarbimise käigus lõi hooletusest abikaasa I. N.ile noaga kaela piirkonda, millega põhjustas ettevaatamatusest kannatanu surma, teadmata, et tema tegu põhjustab isiku surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema s.o. pani toime kuriteo KarS § 117 lg 1 järgi. Kohtukolleegium ei nõustu apellantide väidetega, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Just T. Netšajeva vastutustundetu noaga ümberkäimise tagajärjel - isegi juhul kui kannatanu võis teo toimumise ajal liikuda tema suunas, või haarata tal küünarnukist, mis valu tekitas, põhjustas T. Netšajeva hooletult nuga kannatanule suunates ja sellega kaela tabades, ettevaatamatusest viimase surma. 3.
- T. Netšajevale karistuse mõistmisel lähtub kohtukolleegium eelkõige T. Netšajeva süü suurusest ja kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Kohtukolleegium on seisukohal, et asjaolu, et T. Netšajeva kahetseb, et tema abikaasa on surnud ja andis talle kohapeal abi, ei tingi talle kuriteo eest mõistetava karistuse vähendamist. Kohtukolleegiumi arvamusel tuleb T. Netšajevat karistada vangistusega vastavalt süü suurusele, ettevaatamatusest teise inimese eluvõtmise eest, sanktsiooni ülemmääras.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 1, 2; kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 16.mai 2008.a kohtuotsuse Tamara Netšajeva süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi. Kohtukolleegium tunnistab Tamara Netšajeva süüdi KrK § 117 lg 1 järgi ja karistab teda 3 aasta vangistusega. Muus osas jätab kohtukolleegium kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Ene Randmäe Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 4 5