Kriminaalasi nr.1-08-13557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 26. novembril 2008.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Katrin – Jana Vaab juureso

§ 263p 3, § 415 lg 1, § 418 lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: Denis Zingman´it süüdistatakse selles, et tema 24.06.2008.a ke 22.00 paiku avalikus kohas Tallinnas, xxxasuva korterelamu ees peatunud taksos, väljendades ilmset lugupidamatust ühiskonnas tavade, heade kommete ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu, s.o. avaliku korra rikkumise eesmärgil rikkus ähvardas taksojuht IT'i ja tema takso käsi granaadiga Fl õhku lasta, kuna taksojuhil ei olnud võimalik taksoarve tasumisel 500kroonisest rahatähest vahetusraha tagasi maksta. Avalikus kohas teiste isikute rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud lõhkeseadeldisega ähvardades, pani Denis Zingman toime

§ 263p 3 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, omamata vastavalt lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 14 lg 1 p 2, 4 lõhkematerjali käitlemise luba, mille alusel isik omandab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse hoida, soetada ning võõrandada lõhkematerjali ning jättes täitmata LMS § 4 lg 3 sätestatud kohustuse lõhkematerjali leiust viivitamatult politseile teatada, omandas 2007 aastal tuvastamata kuupäeval oma tollasest elukohast Tallinnas, xxx koridori kapist riiulilt leidmise teel ebaseaduslikult ühe

§ 413mõistes lõhkeseadeldisena liigitatava Fl granaadi koos ühe

§ 415lg 1 järgi. Samuti tema, omamata Relvaseaduse (edaspidi Relva

S) § 19 lg 3 järgi piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetamise aluseks olevat RelvaS § 32 lg 1 ja 2 sätestatud relvasoetamisluba, mille alusel isik omandab õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relvale vastava laskemoona soetamiseks või § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, mille alusel isik omandab õiguse relvaloale kantud relva laskemoona käitlemiseks, omandas tuvastamata ajal, isikult ja viisil RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelvadele mõeldud laskemoona - 1 padruni kai .22Short (5,6mm), 1 padruni kai 9mm ja 64 padrunit kai .22LR (5,6mm) ning RelvaS § 5 lg 1 toodud laskemoona viivitamata politseiprefektuurile üle andmise nõuet täitmata jättes 1980-ndatel aastatel oma isa Vl ir Zingman'i käest RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelvadele mõeldud laskemoona - ühe

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Denis Zingman seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi

§ 415

lg 1 ja § 418 lg 1 järgi,

§ 263

p 3 järgi end süüdi ei tunnistanud mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud

§ 418

lg 1 ja § 415 lg 1 järgi ning kvalifitseeritud õigest,

§ 263p 3 järgi ei ole süüdistus tõendatud.i.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Läbiotsimisprotokolli koos fototabeliga, läbiotsimise kohaks on Tallinn Xxx korter (tl. 7 – 18); Põhja – Eesti pommigrupi väljasõiduaruanne nr 349/17853, sündmuskohal selgus, et kodanik hirmutas granaadiga taksojuhti ja sellepeale kutsuti politsei. Nemad tegid kindlaks, et tegemist oli F1 lahing käsigranaadiga ja Y3PGM tüüpi lahing granaadisütikuga tegemist, mis olid eraldi. (tl. 19 – 22); Ekspertiisiakti nr GE -1201-08/3332, ekspert on andnud arvamuse, et granaadilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud esimesest ja teisest proovist määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Denis Zingman'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Denis Zingman'i võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 7,0 x 10"

1. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,4 x 1015 inimese kohta. Granaadilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud kolmas proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil on kokkulangev Denis Zingman'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ajalehelt (pakend nr 1) ja granaadi sütikult (pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Denis Zingman'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Granaadi sütiku küljes olnud splindilt (pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Denis Zingman'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Denis Zingman'il esinevad DNA alleelid. Granaadi sütiku hoovalt (pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi V H 'ilt ja/või AP ja/või HV ja/või Denis Zingman'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. (tl. 25 – 27); Ekspertiisiakti nr PL-53-08/3333, milles ekspert on andnud arvamuse, et esitatud objektide puhul on tegemist endises NSVL-s toodetud kaitseotstarbelise käsigranaadiga Fl ja sellele sobiva lahingusütikuga UZRGM. Ekspertarvamuse alusel on sütikuga granaadi puhul tegemist lõhkeseadeldisega, sütikuta Fl granaat klassifitseerub kui lõhkeseadeldise osa. Lõhkeseadeldise tunnused on ka detonaatori, löögi- ja viitemehhanismiga UZRGM granaadisütikul eraldi. Lõhkeseadeldise osa olulisuse hindamine eeldab õiguslikku hinnangut, mis väljub tehnilise ekspertiisi piiridest. Esitatud granaat ja granaadisütik olid kasutuskõlblikud. Esitatud objektid olid valmistatud tööstuslikult. (tl. 31 – 33); Ekspertiisiakti nr TB-156-08/3331, milles ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud 67 padrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlblikud Ekspertiisiks esitatud padrunid on ette nähtud laskmiseks relvadest, milliste piiratud nimistu on toodud ekspertiisiakti uurimuslikus osas. (tl. 37 – 39); Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastust, mille kohaselt Denis Zingman´ile ei ole väljastatud lõhkematerjali käitlemise luba ega pädevustunnistust. (tl. 43); Põhja Politseiprefektuuri vastust, mille kohaselt relvasoetamisluba ega relvalluba. (tl. 45), ei ole Denis Zingman´ile väljastatud Kannatanu IT´i ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 24.06.2008.a. õhtul sai väljakutse xxx maja juurde, kus pidi ootama A nimeline klient. Antud naisterahvas soovis sõita xxx maja juurde. Xxx maja juures tuli naisterahvale vastu meesterahvas, et maksta sõidu eest. Meesterahvas andis talle 500,- kroonise. Naisterahva arve oli 56,- krooni ja tal ei olnud võimalik 500,- kroonist lahti vahetada. Meesterahvas ütles talle, et sel juhul ei maksta ta üldse ning võttis sisetaskust granaadi F1 ja lubas ta koos autoga õhku lasta. Naisterahvas ütles, et ta võib ise maksta. Naisterahvas maksis talle 56.- krooni ja nad läksid minema. Isikud läksid xxxmaja esimesse trepikotta. Tema helistas koheselt politseisse. Politsei tuli kohale ja ta näitas kuhu trepikotta isikud läksid. (tl. 46 – 49); Tunnistaja H V ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 2007.a. ostis Denis Zingman koos abikaasaga N Z temalt korteri aadressil xxx, Tallinn. 24.01.2007.a. kolis tema xxxkorterist välja . xxx elas veel tema elukaaslane L G . Välja kolides jäid tal sinna korterisse mõned mööbliesemed, raamatud jne. Samuti jäid korterisse tema poja A V asjad. Mäletab, et poja asjade hulgast leidis ühe granaadi sarnase eseme ja sütiku sarnase eseme. Ta pani sütiku karpi ja granaadi eraldi ning asetas rõdule. (tl. 50 – 51); Tunnistaja V H i ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andud ütlusi, et tunneb Denis Zingman´i 15 aastat ning viimati kohtas teda 24.06.2008.a., kui käis külas aadressil xxx , Tallinn. Nad tarvitasid koos alkoholi. Mingi hetk näitas D.Zingman rõdul marli sisse mähitud ühte F1 granaadi sarnast eset, millele oli ühendatud sütiku sarnane ese. Kuna ta arvas, et tegemist võib o ehtsa granaadiga, selgitas D.Zingman´ile, et need ei tohi o omavahel ühendatud. Tema elukaaslane A P tuli 24.06.2008.a. taksoga xxx ning neil oli kokkulepe, et D.Zingman maksab A P taksoarve. Hiljem sai teada, et A.P käest, et ta oli taksost kohe väljunud ja D.Zingman oli taksosse istunud, et arve tasuda. Tema ei tea, mis taksos taksojuhi ja D.Zingman´i vahel juhtus, kuna kui A.P ja D.Zingman tuppa tulid tundus kõik korras olevat. Nad istusid kolmekesi edasi, kuni politsei ukse taha tuli ja D.Zingman kinni võeti (tl. 52 – 54); Tunnistaja A P ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et umbes 6 – 8 kuud tagasi tuli aadressile xxx tema elukaaslasele V H ´ile kü tema ammune sõber Denis Zingman, kus ta kohtus teda esimest korda. 24.06.2008.a. kutsus tema elukaaslane teda D.Zingmani juurde. D.Zingman ütles, et ta tuleks taksoga ja tema maksab arve kinni. Ta tellis takso ja sõitis xxx, Tallinn. D.Zingman tuli talle õue vastu. Tema väljus taksost ja jäi trepikoja ukse juurde D.Zingmani ootama. D.Zingman istus takso esiistmele, et arve tasuda. Mingi hetk hõiskas D.Zingman, et tal on vaid suured rahatähed ja taksojuhil ei ole talle raha tagasi anda, mistõttu tasus ise taksoarve. Pärast seda läks koos D.Zingman´iga tema juurde. Istusid kolmekesi, mingi hetk helistati tema mobiiltelefonile taksofirmast ja öeldi, et jätsin taksoarve maksmata. Ta kinnitas helistajale, et maksis arve ära. Kella 00.00 paiku tuli ukse taha politsei. Tema ei ole D.Zingman´i käes ega tema elukohas näinud ebaseaduslikke esemeid (tl. 55 -57); Kahtlustatava Denis Zingman´i ülekuulamise protokolli, milles D.Zingmann on andnud ütlusi, et korter xxx , Tallinn kuulub tema emale N Z ´ile. Tema elab selles korteris alates 2008.a aprillist. 24.06.2008.a. õhtul tuli kü ta sõber Dmitri H , kellega koos tarvitasid alkoholi. Tegid rõdul suitsu, kus ta näitas D H ile granaati. Siis helistas D H ´ile elukaaslane A , et on maja ees. Tema pani automaatselt käes olnud granaadi oma teksatagi põuetaskusse ning läks A õue vastu. Ta istus taksosse ette kõrvalistuja istmele ja tahtis taksoarvet maksta viiesaja kroonisega. Taksojuhil ei olnud vahetusraha, mistõttu hakkas ta oma taskutest raha otsima ning mille käigus võttis välja põuetaskust käsigranaadi. Taksojuht võis ehmuda nähes tema käes granaati. Tema mäletamist mööda arve maksis A . Nemad läksid A korterisse ning viibisid seal, kuni politsei saabumiseni. Kui korterisse tagasi läks, võttis granaadi taskust välja ja pani tagasi rõdule, kust politsei selle leidis. Granaat asetses rõdul vasakul asuva tooli peal oleva pehme mati alla, kus hoidis ka granaadi sütikut. 2006.a. –
2. aastal ostsid koos abikaasa N Z H V xxx korteri, kuhu jäid mõned H V asjad. Koridori seinakapist ülemiselt riiulilt leidis isevalmistatud kastist marlisse mähitud ühe käsigranaadi ja ühe granaadisütiku, samas kastis oli veel medaleid, ordeneid. Ta pani granaadi ja sütiku sinna kappi tagasi. Mõni aeg hiljem viis granaadi ja sütiku aadressile xxx , Tallinn. Väikses kaliibrilised padrunid omandas ta siis, kui õppis
3. kutsekoolis. Pika padruni leidis tema isa Vl ir Zingman. Makarovi püstoli padruni päritolu ei mäleta. Tal ei ole kunagi tulirelva olnud, padrunid olid tal lihtsalt. (tl. 66 – 71, 73 – 80); Vaatlusprotokolli, vaatluseks on telefonikõne salvestus ametniku ja IT´i (M1)vahe, millest nähtub, et kannatanu IT teatas politseile, et tema taksost väljus noormees, kes ähvardas teda granaadiga õhku lasta, tegemist on sõjagranaat F-
4. (tl. 98 – 103). Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid sh ekspertiisi akte, Põhja – Eesti pommigrupi väljasõiduaruannet nr 349/17853, läbiotsimise protokolle, vaatlusprotokolle, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastust, Põhja Politseiprefektuuri vastust, kannatanu ja tunnistajate ütlusi asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Denis Zingman´ile inkrimineeritud kuritegude toimepanemine kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on Denis Zingman´i käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 263p 3, § 415 lg 1, § 418 lg 1 järgi ettenähtud kuritegudena.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta täielikult täitmisele pööramata. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 311 ja § 312, § 315,

§ 73

kohus otsustas Süüdi tunnistada Denis Zingman

§ 263

p 3 järgi ja karistada vangistusega 1 aastat ja 6 kuud,

§ 415

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat,

§ 418lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.

Vastavalt

§ 64lg 1 kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks Denis Zingman´ile vangistuse 1 aasta ja 4 kuud. Vastavalt

§ 73

lg 1 ja 3 jätta vangistus Deniss Zingmanni suhtes täitmisele pööramata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Denis Zingmann 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Denis Zingmannile määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.11.2008.a. Välja mõista Denis Zingman´ilt 10875 krooni sundraha, 12920 krooni ekspertiisitasu ja kaitsjatasu summas 1486.80 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 EÜP või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik