1-07-4784\2

(06230101487)Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Siiri Gelkova ja Marliis Elling Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš, Hedvig Payne Kriminaalasi Sergei Fironov süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Prokurör Ave Eisel, Rita Siniväli Süüdistatav Sergei Fironov eluk xxx, ik 35411190288, ilma kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: A P , varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Sergei Fironov KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 22.10.2006.a. Välja mõista Sergei Fironovilt riigituludesse sundraha 10875.- krooni ja menetluskulud 2 61845,10 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber

1. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Sergei Fironovit süüdistatakse selles, et tema,
2. oktoobri ööl vastu
3. oktoobrit 2006.a. alkoholijoobe seisundis, Tallinnas xxx korteris, ühise tüli käigus pani toime VK tapmise, ja nimelt: lõi VK kätega ja rusikaga pea ja erinevatesse keha piirkondadesse, tekitades kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused - tömp aju-kolju trauma pehmekelmealuse verevalumiga, ninaluude killunenud murruga, ulatuslike verevalumitega kõõlustanul, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega pea piirkonnas ning põrutushaavadega huultel; samuti kehatüve ning kaela tömp trauma mõlemapoolsete roidemurdude ja rinnakelme rebendiga paremas rinnaõõnes, verevalumitega siseelundites ja kaela pehmetes kudedes, maksa ja peensoolekinnisti rebendite ning nahaaluste verevalumitega kehatüvel ja kaelal; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse, verikõht ning oksemasside aspiratsioon koos ägeda hingamispuudulikkusega. VK suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Seega Sergei Fironov oma tegevusega pani toime KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo, s.o tapmise. Süüdistatav Sergei Fironov tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning seletab, et 16 aastat elas ta VK vabaabielus Tallinnas, xxx. Suhted olid normaalsed. V. K algasid alkoholiprobleemid. Ta ei oska öelda, millega seoses V. K hakkas alkoholi kuritarvitama. Tema tarvitas samuti alkoholi, kuid ta töötas autojuhina ning seetõttu ei saanud alkoholi kuritarvitada ning tarbis seda reedeti ja pühade ajal. Ta on mõned korrad pöördunud Wismarisse. V nõustus arsti poole pöörduma alles 2006.a. augustis. Kuna V. K algas järjekordne joomaperiood, siis lükkus ravi edasi septembrisse. Seoses alkoholi tarvitamisega V vallandati erinevatest töökohtadest. Neil olid konfliktid, kuid kunagi ei läinud need vägivalla kasutamiseni. Ta ei peksnud kannatanut. Kannatanu sai peksa oma joomingute käigus. 21-22.10.2006.a. oli väga tõsine jutuajamine ja V lubas loobuda alkoholist ning minna narkoloogi juurde. Vaatamata sellele kogu nädala tarvitas V alkoholi ning ta hakkas V tööle kaasa võtma. Nad ostsid nädala lõpus abielusõrmused ja õhtul kodus otsustasid seda kui kihlust tähistada. Nad jõid ära pudeli viina ning V läks poodi ja tõi veel viina. Hiljem heitsid magama ning peale ärkamist hakkasid pead parandama ja jõid ära veel pudeli viina. Peale seda läks tema magama. Ärgates nägi ta, et V ei olnud kodus ning sai aru, et Voli läinud jooma. Tema jätkas korteris alkoholi tarvitamist. V tuli koju õhtul 10-11 ajal. Tema 3 oli üksi joonud selleks ajaks palju, kuna oli endast väljas. Ta oli purjus, kuid sai toimuvast aru. V oli väga purjus ja ei seisnud praktiliselt jalgadel. V oli hüsteerias, karjus, vehkis kätega. Samal ajal jätkasid nad alkoholi tarvitamist ja teineteise süüdistamist. Ta ütles, et lõpetab kooselu V lootes, et see mõjutab V. Mingil momendil tormas V köögist tuppa, hoides käes nuga ja lubades ta tappa. Samal ajal V solvas teda igati. V püüdis teda noaga lüüa ja haavas teda kaelast. Ta kaitses ennast ning lõi V korduvalt rusikaga. Ta ei mäleta kuhu ta V lõi. Peale tema lööke V kukkus ning sellega kaklus lõppes. Alguses kukkus V põlvili. Tugitool oli seal lähedal. Ta ei pööranud tähelepanu sellele, mis noast sai. Ta ei oska öelda, kuidas sattus verine kööginuga tugitooli, mis asus koridori ukse juures. Tema nuga sinna ei pannud. Hiljem V tõusis ja läks vannituppa, kus pesi end kraanikausi kohal. Ta kuulis, et V kukkus, läks vannituppa ja nägin, et V lamab põrandal peaga vanni suunas. Vanni küljel oli veri. Ta ehmus, läks V juurde hakkas ja rätiga verd pühkima. Kuna ta ei suutnud V tõsta, siis lohistas ta V tuppa ja pani padja pea alla. V keeldus kiirabist ilmselt seetõttu, et oli väga purjus. Samuti oli tema peale pahane ja palus end rahule jätta. Kiirabi ta ei kutsunud, kuna V seda ei soovinud. Seejärel jätkas ta viina joomist ning jäi riietes diivanile magama. Järgmisel päeval ärgates nägi ta, et V on surnud. Ta tahtis sooritada enesetappu, leidis kapronnööri ja püüdis end toas ja köögis üles puua, kuid see ei õnnestunud, kuna konks tuli laest välja ja köögis läks ka nöör katki. Ta ei tea, kuidas sattusid käärid ja nöör vannituppa. Seejärel hakkas ta jälle jooma, toibus natuke ja helistas ühistele sõpradele P, kes käskisid kutsuda kiirabi. Ta jõi veel, jättis V hüvasti ja kutsus kiirabi. Kohale tuli ka politsei. Ta ei tea, kuidas sattus sellele noale V veri. Jalgadega ta V ei peksnud. Korteris ei viibi välisjalanõudega. Ta ei soovinud V surma. Ta kahetseb juhtunut. Analoogilisi ütlusi on süüdistatav andnud 24.10.2006.a ütluste seostamisel olustikuga /kd I tl 90-103/ Kannatanu V B ütluste kohaselt oli V. K tema tütar. Viimati nägi V ca 10 aastat tagasi. Süüdistatavat on ta näinud ühe korra aastaid tagasi. S. Fironov oli tütre elukaslane. Ta on kuulnud, et tütar tarvitas alkoholi ning tütar ja S. Fironov tülitsesid omavahel. Matustega seoses ta tsiviilhagi esitada ei soovi. Tunnistaja JH ütluste kohaselt on S. Fironov tema vend. V. K olid probleemid alkoholiga ning seetõttu jäid kohtumised vennaga harvaks ning nad suhtlesid telefoni teel. Vend elas koos V. K umbes 16 aastat xxx tänaval. V. K alkoholijoobes ei kontrollinud end, oli sõnades agressiivne. Joobes võis V. K ära võtta venna rahakoti koos pangakaartidega. V. K oli 95.a. epilepsiahoog ning seetõttu kutsus ta kiirabi. Ta ise ei ole kunagi näinud venna ja V. K vahelist riidu ega kaklust, samuti ei ole neil näinud kehavigastusi. Vend tarvitas samuti alkoholi. Ta nägi venna juures tühje viinapudeleid ning seetõttu arvab, et vend tarvitas viina. Põrandal oli verine padi, vannitoas käterätt verejälgedega. Laelambid olid katki. Järgmisel päeval nägi korteris lõhutud nõusid ja pitse. Voodis oli verine pesu, vaip oli samuti verine. Poolik viinapudel voodilaual, asjad laiali pillutud. Korteris oli ka kaks sõrmust koos ostutšekiga. Tunnistaja M S ütluste kohaselt tunneb ta V alates 13-ndast eluaastast. V elas xxx tänaval süüdistatava S. Fironoviga. Nad elasid koos üle 10 aasta. Nende juures käis ta ca 3 korda. Viimane kord käis seoses Sergei sünnipäevaga. Viibis korteris umbes pool tundi, kuid algas skandaal ning ta lahkus. Skandaal tekkis ilma igasuguse põhjuseta. Voli normaalses seisundis, kuid Sergei oli rohkem purjus. Voli alati valmis kott asjadega, et põgeneda. V palus mitte lahkuda, kuid ta kutsus ka V kaasa. Nad olid pool tundi koridoris ja V käis vaatamas kas Sergei on rahunenud. Seejärel sõitsid nad ära. See võis juhtuda umbes 4 4 aastat tagasi. V põgenes tihti kodust. Viimane kord oli V tema juures eelmise aasta suvel. Silma all oli tal sinikas ja juuksed olid välja tiritud. Umbes 3 aastat tagasi oli V haiglas. Tunnistaja M V ütluste kohaselt 2006.a. oktoobris elas ta xxx majas.. S. Fironovit ja V. K nägi liftis ja maja lähedal. Viimati nägi 2006.a. oktoobris õhtul kella 21.00 paiku S. Fironovit toetamas V. K , kes oli väga purjus. Ta ei ole näinud mingeid vigastusi S. Fironovil ega V. K. Tunnistaja Nikolai Povlovitši ütluste kohaselt tunneb ta S. Fironovit ca 20 aastat. 15 aastat on Fironov elanud koos V. K . V. K nägi 2 päeva enne juhtunut. S. Fironov ja V. K tarvitasid alkoholi, kuid nende suhted olid head. V. K joobeseisundis tülitses teistega. Kehavigastusi V. K ega S. Fironovil ta ei ole näinud. V surmast sai ta teada S. Fironovilt, kes talle helistas hommikul kell 9.
4. Ta sõitis S. Fironovi juurde , kuid seal oli politsei ja korterisse ta ei pääsenud. Korterisse läks koos S. Fironovi õega ja nägi ,et asjad olid laiali pillutud. Köögis olid lõhutud nõud, laelambid olid samuti lõhutud ja vedelesid põrandal. Tunnistaja G M ütluste kohaselt töötab ta xxx kaupluses umbes 2 aastat. Ta tunneb süüdistatavat S. Fironovit, kes on kaupluse klient ja elab kolmandas trepikojas. Süüdistatav elas koos V. V käis poes iga päev. Nad ostsid ka alkoholi, kuid mitte eriti sageli. Õlut ostsid praktiliselt iga päev, kanget alkoholi mitte eriti. Aeg-ajalt ostsid ka viina. Alguses ostsid kallimat , siis odavamat viina. Päeva jooksul võisid käia kaupluses korda kolm. V rääkis, et Sergei peksis teda. Ta nägi V verevalumeid. Peksmise jälgedega oli V umbes 1 kord kolme kuu jooksul. Tavaliselt olid verevalumid näol. Alkoholijoobes oli V rahulik. Sergeil on joobes raske pilk. V nägi ta kaupluses viimati 2006 oktoobris
5. või
6. kuupäeval. V kandis päikeseprille, oli joobes ja ostis viina. Tavaliselt V kandis päikeseprille siis, kui tal olid verevalumid. V tuli päeva jooksul poodi mitu korda. Viimane kord peale kella kuut õhtul. V käis poes nii neljapäeval kui ka reedel. Tunnistaja G Š ütluste kohaselt tunneb S. Fironovit ja V. K kui nende kaupluse alalisi kliente. Viimati nägi V. Keelmise aasta sügisel õhtul enne juhtunut. V. K tuli poodi ning oli keskmises joobes ning näol oli tursed ja kriimustused. Tema märkusele V. K välimuse kohta vastas viimane, et näeb välja nagu alati. V. K oli sageli sinikate ja kriimustustega, vahest olid juuksed välja kistud. Terve maja teadis, et S. Fironov peksis V. K . Ise ta ei ole näinud ühtegi konflikti S. Fironovi ja V vahel. S. Fironovil ei ole ta kehavigastusi näinud. Alkoholijoobes V nuttis poes ja kurtis, et ei taha enam nii elada. Viimasel ajal V rääkis, et kavatseb ära minna ja üürida toa. V. K töötas kokana. Kui S. Fironov teda peksis, siis ta ei läinud tööle ja hakkas pärast uut kohta otsima. Ta nägi V. K joobes. Kui S. Fironov ei joonud, siis ei joonud ka V. K. Enne juhtunut ostis alkoholi hommikul V ja õhtul S.Fironov , kes oli juba joobes. Surnu kohtuarstlikus ekspertiisi akti nr 881, 23.10.2006.a eksperdiarvamuse kohaselt VK surma põhjustas tömp aju-kolju trauma pehmekelmealuse verevalumiga, ninaluude killunenud murruga, ulatuslike verevalumitega kõõlustanul, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega pea piirkonnas ning põrutushaavadega huultel; samuti kehatüve ning kaela tömp trauma mõlemapoolsete roidemurdude ja rinnakelme rebendiga paremas rinnaõõnes, verevalumitega siseelundites ja kaela pehmetes kudedes, maksa ja peensoolekinnisti rebendite ning nahaaluste verevalumitega kehatüvel ja kaelal; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse, verikõht ning oksemasside aspiratsioon koos ägeda hingamispuudulikkusega. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Vigastused pea ja rindkere piirkonnas on tekitatud korduvatest jõulistest löökidest pea, kaela ja kehatüve piirkonda kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega, nende hulgas ka rusikaga ja 5 saabastatud jalaga. Pole välistatud, et osad vigastused kehatüve piirkonnas võivad olla tekitatud selili asendis lebava kannatanu rindkerele ja kõhule jalgadega hüppamisest või astumisest, mida kinnitab ka jalatsi kontsa kujulise nahaaluse verevalumi olemasolu vasakul pool rinnal. Osad nahaalused verevalumid kaelal võivad olla tekitatud vajutusest kampsuni kaelusega (kas kannatanu kägistamisel või kampsunist lohistamisel). Peale surma põhjustanud vigastuste esinesid VK laibal veel teisigi vigastusi, mis ei olnud eluohtlikud ja pole välistatud, et tekkisid kukkumisest. VK laibal esinesid veel pindmised torke-lõikehaavu, mis võisid olla põhjustatud lõikamisest ja kriimustamisest mõne hambulise esemega (näiteks hambulise noa) terava servaga. Need tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Kõik eelpool loetletu vigastused olid elupuhused ning tekitatud kannatanule suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajaperioodi (mitte rohkem kui 1-1,5 ööpäeva) vältel enne surma saabumist. Lõikehaavad sõrmedel võivad olla tekitatud enesekaitse käigus. Ei saa välistada võimalust, et ka osad nahaalused verevalumid ülajäsemetel võivad olla tekitatud elutähtsatesse piirkondadesse (pähe, rindkeresse) suunatud löökide pareerimisel. Imendumisjärgus nahaalused verevalumid vasakul tuharal ja paremal reiel ning paranemisjärgus nahakriimustused paremal säärel oli tekitatud tömbi vägivalla toimel mitu päeva enne surma saabumist. Paranemisjärgus VII roide murd vasakul pool tagumisel kaenlajoonel oli tekitatud tömbi vägivalla toimel orienteeruvalt 2-4 nädalat enne surma saabumist. Surmajärgne nahamarrastus vasakul pool kilpkõhre kohal oli tekitatud laibale peale surma saabumist tömbi vägivalla toimel, võimalik, et transpordi käigus. Sündmuskohal viibinud kohtuarst Anu Adamsilt saadud informatsiooni alusel võis surm saabuda orienteeruvalt mitte rohkem kui 9-12 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal. Kohtukeemilisel uuringul leiti VK laiba verest 3,08 mg/g (%0) ja uriinist 4,16 mg/g (%o) etüülalkoholi, mis vastab raskele alkoholijoobele elaval inimesel. /kd II tl 5-35/ 27.02.2007.a. kohtuarstliku täiendekspertiisi akti nr 8 eksperdiarvamuse kohaselt arvestades VKil pea ja kehatüve piirkonnas esinevate vigastuste iseloomu, hulka ja paiknemist, ei ole tõenäoline nende vigastuste tekkimine kahtlustatava poolt kirjeldatud kukkumistest. Samuti on välistatud vigastuste tekitamine ekspertiisiakti välisvaatluse osas kirjeldatud juukseklambri poolt. /kd I tl 39- 41/ Täiendava kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 35 05.12.2007.a. sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt kujunes vigastuste tekitamise käigus V. K raske astme traumaatiline šokk. Raskekujulise šokiga kaasneb reeglipäraselt sügav teadvusetus koos agonaalse seisundiga. Sellises agonaalses seisundis ongi toimunud allaneelatud verd sisaldavate oksemaaside aspiratsioon, oksendamine võib olla tingitud pehmekelmealusest verevalumist, vere ärritavast toimest mao limaskestadele ning suure tõenäosusega oli üheks oksendamist vallandavaks faktoriks ka raske alkoholijoove. Šoki peamisteks tekkepõhjusteks võis olla vigastustest tekkinud tugev valu; roidemurdudest, ulatuslikust näo ja kaela piirkonna vigastustest ning peaajutraumast tingitud hingamispuudulikkuse teke. Kõhu piirkonna vigastused võisid ka eraldi võetuna olla eluohtlikeks tervisekahjustusteks, kuna niisuguse ulatusega vigastused ohustaksid igal juhul (st ka olukorras, kus teistes piirkondades vigastused puuduksid) kannatanu elu. Rindkeretrauma ja pea piirkonna trauma kohta eraldi võetuna on hinnangut anda keerulisem, kuna andmed elupuhuste kliiniliste näitajate kohta puuduvad, kuid erialast kirjandust ja arstlikku kogemust aluseks võttes võib oletada, et ka nende piirkondade vigastused oleksid eraldi võetuna eluohtlikud, kuna kokku kaheteistkümnest roide murrust (seejuures vasakpoolse II ja III roide kaksikmurrust) tingituna kujuneks suure tõenäosusega välja äge hingamispuudulikkus. Kohtueksperdi arvamuse kohaselt on alust arvata, et peapiirkonna vigastused võisid olla tekitatud tundidega mõõdetava ajavahemiku vältel, seejuures on võimalik et vigastusi pähe on tekitatud 6 erinevates etappides; selle etappidest koosneda võiva perioodi kogupikkus ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav, kuid võib ulatuda isegi 1-1,5 ööpäevani. Põletikulise reaktsiooni puudumine pehmekelme aluste verevalumite piirkonnas viitab asjaolule, et vigastused ei tekitatud rohkem kui 2-4 tundi enne surma saabumist. Tõenäoline on, et osad peapiirkonna vigastused, eriti need, millega kaasnes verejooks suu- või/ja ninaõõnde olid tekitatud perioodil, mil VK oli veel teadvusel. Surma saabumine alkoholimürgistuse tagajärjel on välistatud. . /kd II tl 83-89 / Kohtutoksikoloogilise uuringu akti nr 1 eksperdiarvamuse kohaselt ei saanud vererõhu langus tekkida suure koguse alkoholi ja ravimite koos tarvitamisest, kuna vererõhu langust soodustavaid ravimeid verest ei leitud ja märkimisväärsed vererõhu langused esinevad väga suurte etanooli verekontsentratsioonide puhul, tavaliselt üle 4 mg/g (%). Samuti ei saa VK diagnoosida ägedat alkoholimürgistust. /kd II tl 90-91 / Ekspertiisiakti nr GE-2342-06/6297 15.01.2007.a. eksperdiarvamusest nähtub, et DNA profiilid langevad kokku Sergei Fironovi võrdlusproovist määratletud DNA-ga, kuid mitte VK võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga muuhulgas järgnevates proovides: kääride teralt, esimeselt nööripuntralt, teiselt nööripuntralt, T-särgi esikülje keskelt (kaela- ja rinnaosa tükilt), T-särgi esiküljelt DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd). DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiilid on kokkulangevad VK võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga: vannitoa põrandalt võetud proov, viinapudelilt, noa tera vasakult küljelt, noa käepideme alumiselt küljelt, jope paremalt varrukalt, jope voodrilt, kampsuni paremalt varrukalt, kampsuni kaeluselt (eestpoolt), parema käe viiendalt küünefragmendilt, sinistelt kilepükstelt eestpoolt (parempoolse tasku juurest) DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd); esimesest karvast (vannitoa põrandalt), teisest karvast (vannitoa põrandalt) ja nendele karvadele ladestunud bioloogilisest materjalist DNA analüüsiks võetud proovidest. Samuti nähtub eksperdiarvamusest, et kõikidest korterist võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad kas V. K või S. Fironovi DNA profiilidega.. /kd I tl 56-61/ Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 360 24.10.2006.a. eksperdiarvamusest nähtub, et Sergei Fironovil esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel 24.10.2006.a. värsked nahamarrastused ja nahakriimustused kaela ees- ja tagapinnal ning nahakriimustused mõlemal õlavarrel, paremal küünarnukil ja paremal küünarvarrel, mis võisid olla tekitatud ajavahemikul 20.-22.10.2006.a Samuti tuvastati nahamarrastused paremal õlanukil, vasakul küünarnukil ning nahaalused verevalumid mõlemal küünarvarrel ja mõlemapoolselt selja piirkonnas, mis on iseloomulikud tömbile traumale ning võisid olla saadud orienteeruvalt 5-8 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga esemeid, pindu. Ekspert kinnitab, et kõik S. Fironovil kohtuarstlikul läbivaatusel tuvastatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning paranevad püsitagajärgedeta 14 päeva piirides. / kd I tl 123-126/ Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 193eksperdiarvamuse kohaselt S. Fironov ei ole nõrgamõistuslik, ei põe nõdrameelsust ega vaimuhaigust. Inkrimineeritava teo ajal oli tema tavalises alkoholijoobes, mis ei takistanud teda oma teo keelatusest aru saamast ja vastavalt sellele oma käitumist juhtima, s.t. tema oli süüdivusseisundis. Oma psüühilise seisundi poolest on S. Fironov käesolevalt võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. S. Fironovil esineb alkoholsõltuvus, mis väljendub tungis alkoholi järele ja käitumise muutustega joobes. S. Fironov ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. /kd I tl 130-132/ 7 Politseisse pöördumiste kohta 01.03.2007.a koostatud ettekande ja politsei andmebaasi väljavõtte kohaselt on 04.01.2002.a kell 00:21 V K helistanud politseisse põhjusel, et Sergei Fironov peksab naist ja joobunud olekus korraldas skandaali /kd I tl 142; 145/. 23.03.2007.a koostatud politseivaneminspektori Anton Biktimirovi ettekande kohaselt V. K telefoni väljavõttest nähtuvalt tapmise kuupäeval ta telefoniga ei helistanud ja viimati suhtles 17.10.2006.a kell 18:
7. /kd I tl 141/ Eksperdi Ann Viitso ütluste kohaselt jääb ta ekspertiisiaktis toodud arvamuse juurde Surma põhjuseks ei olnud alkoholimürgistus. Oksemasside aspiratsioon tekkis peale peksmisest tingitud šokki, agonaalses seisundis. Oksemasside aspiratsioon on tuntud tüsistus peatrauma korral. Alkoholijoove soodustas samuti oksendamisele. Kõik faktorid esinesid koosmõjus. Roidemurrud halvendasid hingamist ning tekkis hingamispuudulikkus. Haigused surma ei põhjustanud. Kõige massiivsem vigastus oli maksvigastus, kuid surm saabus paljude vigastuste koostoimel. Maksa vigastus tekitati 1h enne surma. Vigastused lühema aja jooksul enne surma. Kui ka oleks puudunud oksemasside aspiratsioon, oleks ikkagi saabunud surm. /kd II tl 51-52/. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt alkoholipudeleid /kd I tl42-49/. korteris hulgaliselt verekahtlasi määrdumisi, tühje Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiaktid, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et S. Fironovi süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud nii tema enda sisuliselt omaksvõtvate ütlustega kui ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. S. Fironovi ütluste kohaselt tarvitasid nad kannatanuga hulgaliselt alkoholi. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt kõrvalisi isikuid korteris ei viibinud. Seda kinnitavad ka objektiivsed tõendid, kuna kõikidest korterist võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad kas V. K või S. Fironovi DNA profiilidega. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta oli ta tugevas alkoholijoobes ning peale seda, kui kannatanu vigastas noaga tema kaela, lõi korduvalt kannatanut rusikatega, kuid ei mäleta kuhu ta kannatanut lõi. Kannatanu kukkus, hiljem tõusis ja läks vannituppa, kus kukkus uuesti. Ta lohistas kannatanu tuppa, kuhu see jäi lamama. Tema tarvitas veel alkoholi ja jäi magama, ärgates leidis kannatanu surnuna. Süüdistatava ütlused riimivad ka kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajate ütlustega, millest nähtub, et nii süüdistatav kui kannatanu tarvitasid alkoholi ning kannatanul esinesid sageli tervisekahjustused. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastatud eksperdiarvamuste kohaselt on VK surma põhjuseks eluohtlikud tervisekahjustused - tömp aju-kolju trauma pehmekelmealuse verevalumiga, ninaluude killunenud murruga, ulatuslike verevalumitega kõõlustanul, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega pea piirkonnas ning põrutushaavadega huultel; samuti kehatüve ning kaela tömp trauma mõlemapoolsete roidemurdude ja rinnakelme rebendiga paremas rinnaõõnes, verevalumitega siseelundites ja kaela pehmetes kudedes, maksa ja peensoolekinnisti rebendite ning nahaaluste verevalumitega kehatüvel ja kaelal; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse, verikõht ning oksemasside aspiratsioon koos ägeda hingamispuudulikkusega. Surmaga lõppenud vigastused olid tekitatud rusika või saabastatud jalaga korduvatest löökidest pea, kaela, rindkere ja kehatüve piirkonda. S ei saa välistada, et astuti või hüpati juba selili lamavale kannatanule rindkerele ja kõhule, samuti võidi kannatanut kägistada või lohistada kaelast kampsunist tirides. Nende vigastuste tekkimine kukkumise tagajärjel ei ole tõenäoline. Torke-lõikehaavad on tekitatud noaga, vahest ka hambulise noaga, need ei ole 8 eluohtlikud ja võivad olla tekkinud kannatanu enesekaitse käigus. DNA ekspertiisiaktis kajastuvast eksperdiarvamusest nähtub, et korteris leitud noalt võetud võrdlusproovist määratletud DNA profiilid on kokkulangevad V. K võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et uuritud tõenditega on ümber lükatud S. Fironovi väited selle kohta, et kannatanu teda noaga ründas. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et kõik kannatanul sedastatud vigastused on tekitatud süüdistatava poolt, siis on leidnud tõendamist, et S. Fironov peksis kannatanut nii rusikate kui ka jalgadega pea ja keha piirkonda, seejuures astudes juba selili lamavale kannatanule rindkerele ja kõhule või hüpates lamaval kannatanul. Kannatanu surma põhjustas lämbumine oksemassi, mis vallandus tapetu kehatüve põrutustest ja pehmekelmealusest verevalumist. Seega saabus surm süüdistatava poolt kannatanule terviskahjustuste tekitamise järel ja seoses põhjustatud tervisekahjustustega. Kohus leiab, et pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse – pähe ja rindkere piirkonda – S. Fironov möönis igasuguste tagajärgede, sh ka surma põhjustamise võimalikkust, so tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et valimatul löömisel rusikate ja jalgadega pähe või muude elutähtsate elundite piirkonda, nagu rindkeresse või kõhtu, möönab süüdlane mis tahes tagajärje, s.h. kannatanu surma saabumist ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega (RK otsused nr 3-1-1-106-97, 3-1-1-28-01). Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. S. Fironovi karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kannatanu pikaajaline alkoholi tarvitamine aitas kaasa olukorra tekkimisele, mis soodustas vägivalla tarvitamisega seotud konfliktide tekkimist. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, olles pigem alammäära lähedane. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik Siiri Gelkova Rahvakohtunik Marliis Elling Rahvakohtunik