4-08-10917\2

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 4-08-10917 Väärteoasja number Otsuse tegemise kuupäev 28. novembril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Juhani Ahti SAARIKOSKI 34808010093, töökoht B R OÜ) Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 Väärteo kvalifikatsioon Juhani Ahti Saarikoski Kaebaja Vaidlustatav lahend (elukoht: xxx, isikukood Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 14.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2302,08,032288 Istungil osalenud isikud Kirjalik menetlus Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1 ja § 132 lg 1 jätta Juhani Ahti Saarikoski poolt esitatud kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 14.10.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,08,032288 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 1062270 kaebaja Juhani Ahti Saarikoski 22.09.2008.a. kella 11:55 paiku Harju maakonnas, Tallinna linnas, Järvevana teel juhtis mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse vähemalt 24 km/h võrra, sõites kiirusega 97+-3 km/h. Juhani Ahti Saarikoski poolt toimepandu oli kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi ning karistuseks oli talle määratud 14.10.2008.a. otsusega rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so. 3000 krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Juhani Ahti Saarikoski esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas, kuna tema töö käib sõiduvahendiga ja temalt juhtimisõiguse äravõtmine tooks kaasa vähemalt kümne töötaja sundpuhkusele saatmise. Rikkumist ei eita, rahatrahv on tasutud. Kaebaja on kaebuses märkinud, et kohtuistungil osaleda ei soovi, seega oli nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja oli samuti kirjaliku menetlusega nõus, vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, väärteoasjas kogutud tõenditele on kohtuväline menetleja andnud õige juriidilise hinnangu, väärteoasja materjalidega on tõendatud ning seda ei vaidlustanud oma kaebuses ka kaebaja, et 22.09.2008.a. kella 11:55 paiku juhtides mootorsõidukit ta ületas suurimat lubatud kiirust. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist on näha, et kiirust mõõdeti taadeldud ja töökorras seadmega Ultra Lyte, seadme lugem oli 97 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 70 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mingeid vastuväiteid juht ei esitanud (t.l.3). Tunnistaja Marion Mägi (Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabel) kinnitas, et olles patrullis 22.09.2008.a. teostas koos vanemkonstaabel Henry Murumaaga liiklusjärelevalvet Tallinnas, Järvevana teel. Suurim lubatud sõidukiirus antud teel on 70 km/h. Kell 11:55 märkasid sõiduautot Xxx reg. xxx, mis liikus kiirusega 97 km/h, kiirust mõõtsid nad Ultra Lyte aparaadiga, antud sõidukit juhtis Juhani Ahti Saarikoski ik.34808010093 (t.l. 2). Tunnistaja ütlused väärteo toimepanemise kohta on tõendiks väärteomenetluses, kuna nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega täielikult tõendatud, et kaebaja Juhani Ahti Saarikoski rikkus Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas juba kaebaja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et tegemist on varem karistatud isikuga (4 kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest), kellele varem määratud rahatrahvid on seaduses ettenähtud aja jooksul tasutud, kuid mingit mõju talle ei avalda, isik jätkas uute õigusrikkumiste toimepanemist, mõistetud karistus on õiglane, põhjendatud ning proportsionaalne, selle tühistamiseks puudub seaduslik alus, pole tuvastatud ka menetlusnormide rikkumist. Seega ka lisakaristuse mõistmine on põhjendatud. Kohus leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja seaduslik otsus tuleb jätta muutmata. Violetta Kõvask Kohtunik