lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Rain Zirpi suhtes vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda 1 (ühe) kuu jooksul narkoloogi poole, vajadusel läbida ravikuur ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 3) asuda tööle 3 (kolme) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 2 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. Rain Zirp vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja Rain Zirbile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.11.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rain Zirbi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rain Zirp tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.09.2008.a otsusega
järgi ja karistati 4kuulise vangistusega.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 18.10.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 4 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrati karistuse kandmise alguseks 03.05.2008.a.
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-aastaks ja 6-kuuks. Karistuse kandmise algus oli 03.05.2008.a ja lõpp on 02.01.2009.a. R. Zirbi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta, vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna ema juurde . Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub R. Zirbi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabanemine võimaldab kinnipeetava paremat sotsiaalset rehabilitatsiooni vabaduses ja kontrolli S. Zirbi elukorralduse üle. Rain Zirp taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta R. Zirbi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on 12-korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib 3. korda. Kuritegu on toimepandud katseajal. Vangistuse kestel on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on toimepannud kuriteo katseajal ning kannab hetkel vangistuses ka kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei sobib ennetähtaegseks vabastamiseks. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Zirbi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo 3 toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetaval on karistusaja lõpuni on jäänud alla 1 kuu, mistõttu 1-aastane kriminaalhooldus on talle otstarbekas. Isikul on vabaduses olemas kõik tingimused vabastamiseks – kindel elu- ja töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Asja materjalidest nähtuvalt on R. Zirbi karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – R. Zirp on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seega on R. Zirp aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et R. Zirbi tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on R. Zirbil olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. See aitab kohtu hinnangul kaasa R. Zirbi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata R. Zirbi püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabanemist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.