lg 1) ja taotleb
Kohtumenetluse poolte nõusolekul ja
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud ning hinnanud tõendeid jõudis veendumusele, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb
p.2 kohaselt tühistada osaliselt ja Eiko Pitka kaebus rahuldada.
lg 2 alusel menetleb kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtul tuleb kaebuse lahendamisel välja selgitada
Kohtule esitatud tõendite uurimise pinnalt tegi kohus kindlaks, et menetlusalune isik Eiko Pitka juhtis 03.08.2008.a. kell 13.02 Kuremaa-Palamuse tee 1 km-l alkoholijoobeseisundis mootorsõidukit Mercedes-Benz Sprinter, registreerimismärgiga 856TGK. Eiko Pitkal tuvastati alkoholijoove 0,32 mg ühe liitri 3 kohta väljahingatavas õhus. Sellega pani Eiko Pitka toime Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. LS § 74`19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud järgmiste uuritud tõenditega: 1) protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel (tl 11), millest nähtub, et 03.08.2008 kell 13.02 on indikaatorvahendiga LION S-L2 nr 9511931 on tuvastatud Eiko Pitkal alkoholijoove, mõõteriista reaktsioon- 0,32 mg/l. Isik on nõustunud tuvastamise tulemusega, kinnitanud seda oma allkirjaga. Lisaks sellele on tal fikseeritud alkoholilõhn suust ja silmade sidekesta punetus ning silmad märjad-läiklevad. 2) Eiko Pitka omakäeline seletus väärteoprotokollil (tl.10), milles tunnistab oma rikkumist; 3) Eiko Pitka on kõrvaldatud juhtimiselt 03.08.2008 kell 13.02 kuni kainenemiseni ( otsus tl 12). 4) Esitatud kaebuses on Eiko Pitka seletanud, et rikkumisele eelneval päeval 02.08.2008.a. oli tema sõbra sünnipäev, kus ta tarvitas alkoholi. Kohus on seisukohal, et Eiko Pitka seisund on fikseeritud väärteoprotokollis õigesti kui alkoholijoove - alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,32 milligrammi, on sedastatud alkoholilõhn suust ja silmade sidekestade punetus ja silmad märjad ning läikivad, s.o. kehaliste funktsioonide muutumine. See vastab “Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme otsuse vaidlustamise kord” § 19 lg 1 p-le 2 kui kerge alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres ja kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine on sedastatav. Väärteoprotokollis (tl 10) on Eiko Pitkale omistatud Liikluseeskirja § 76 p 1 rikkumine. Liikluseeskirja § 76 p 1 sätestab: juht ei tohi olla joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et Eiko Pitka tegevus on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Nende kirjeldatud asjaolude kohta ei ole kaebust esitatud ja nende üle ei ole poolte vahel ka vaidlust. Kaebus on esitatud ja vaidlus toimub selle üle, kas isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (
Menetlusalune isik on varem karistatud (karistatuse õiend tl 14 ja 15) samaliigilise teo toimepanemise eest HÕS § 96 lg 1 järgi 06.12.2001.a. otsusega, karistuseks määratud eriõiguse äravõtmine 24 kuuks. Veel on Eiko Pitkat karistatud haldusõigusrikkumise ja väärteo korras perioodil 05.04.2001.a. kuni 07.04.2008.a. liiklusnõuete rikkumise eest 12-l korral. Karistusena on määratud rahatrahvid, mis menetlusaluse isiku poolt on tasutud. Karistamise aluseks on KarS § 56 järgi isiku süü ja karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusaluse isiku käitumises puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Eiko Pitka on oma süüd tunnistanud ja kahetseb juhtunut, kuid kohtu hinnangul ei saa seda KarS § 57 lg.1 p 3 järgi käsitleda antud juhul vastutust kergendava asjaoluna. Liiklusseaduse § 7419 sätestab:
Et karistuse valik peab olema diferentseeritud sõltuvalt tuvastatud joobeastmest, on kinnitust leidnud ka seadusandja poolt, kes 19.11.2008 viis sisse sellekohased muudatused Liiklusseadusesse. E.Pitkale valitud karistusliigidpõhikaristus koos lisakaristusega- osutavad, et kohtuväline menetleja on lugenud E.Pitkat üheliigilise karistusega (näiteks rahatrahviga) mittemõjutatavaks. Kohus on seisukohal, et E.Pitka õiguskuulekuse kohta esitatud andmed seda ei kinnita. On küll õige, et E.Pitkat on varem korduvalt karistatud, kuid määratud rahatrahvid on olnud tagasihoidlikus määras ja E.Pitka on trahvid kõik ka tasunud. Olulisimaks loeb kohus aga seda, et E. Pitka ei ole seitsme aasta jooksul sellelaadilisi rikkumisi toime 5 pannud. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul E.Pitka karistuskronoloogia järgi pigem järeldada, et 2001.a. mõistetud karistus joobes juhtimise eest on avaldanud toimet ja käesoleval juhul on karistuse valikuga eripreventiivset eesmärki võimalik saavutada vähem range sanktsiooniga. Üldpreventiivset eesmärki - usku, et Liiklusseaduse nõuete täitmist jälgitakse ja rikkumisi karistatakse - tuleb teostada nii reaalse liiklusjärelevalvega kui ka mõistetavate karistustega, kuid seda eesmärki ei saa asuda taotlema ainult karistuste rangust suurendades. Käesoleval juhtumil on isikule määratud põhikaristus rahatrahvina üle poole ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast- ülemmäär 300 trahviühikut, määratud trahv- 170 trahviühikut. Lisaks sellele on määratud lisakaristus miinimummääras. E.Pitka väidab kaebuses, et ta enne autot juhtima asudes kontrollis koduse alkomeetriga joovet, alkomeeter näitas näitu 0,0 ja kui ta oleks teadnud, et on joobes, poleks ta rooli istunud. Ka tundis ta ennast kainena ja tal ei olnud kahtlust, et võiks olla joobes. Need E.Pitka väited võivad oma sisult küll õiged olla, kuid kuuludes oma õiguslikult tähenduselt süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste hulka, osutavad sellele, et süütegu on toime pandud ettevaatamatusest. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg3). Kohus on seisukohal, et käsitletavas asjas määratud rahatrahv oma määras on piisav ja proportsionaalne nii süüteo raskusega kui ka võimalusega isikut mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest edaspidi. Võrdluseks: LS § 7419 lg.2 redaktsioon (hakkab kehtima alates 01.07.2009) annab võimaluse valida erinevate karistusliikide kui alternatiivsete vahel. Asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmine on ette nähtud põhikaristuste hulgas alternatiivse võimalusena ja eraldi lisakaristuse võimalusena (lg.3) tähendab, et juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena saab toimuda eriliselt põhjendatud ja sügavalt eripreventiivsetel kaalutlustel. Need karistusõiguslikud (karistuse mõistmise) põhimõtted kehtivad ka praegu. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku mõjutamine lisakaristust kohaldamata piisav ja võimalik, mistõttu kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse määramise osas VTM § 132 p.2 alusel. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.