lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud, kui ei esine erijuhte.
§-s 82 on lisaks esimesele lõikele ka lõige 2, milles on sätestatud erijuhud. L. Haidak kannab karistust Tartu Vanglas alates 18.02.2008.a. kuni 01.11.2011.a. Vangistusseaduse kohaselt on kinnipeetaval võimalus karistuse kandmise ajal töötada ning saada sissetulekut. L. Haidak ei ole seda võimalust kasutanud. L. Haidak on oma tegevusega tahtlikult loonud olukorra, kus tal puuduvad vahendid, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Linnar Haidakut on tema poolt toime pandud väärtegude eest korduvalt karistatud. Kuriteo eest mõistetud karistuse kandmine ei saa välistada väärtegude eest mõistetud karistuste täitmist. Seega tuleb lugeda, et otsuse täitmise aegumine on peatunud ajaks, mil L. Haidak kannab karistust kinnipidamiskohas. Lõuna Politseiprefektuuri kirjalikus seisukohas (tl 19) ei peeta õigustatuks täitemenetluse lõpetamist. Kahes käsitletavas väärteoasjas rahatrahvide summas 6000 krooni ja 3000 krooni määramise otsused on jõustunud vastavalt 04.02.2007.a ja 15.01.2007.a. Kinnipidamiskohas viibib Linnar Haidak alates 18.02.2008.a. Seega on peale otsuste jõustumist L.Haidakul olnud piisavalt aega rahatrahvide tasumiseks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused VTMS § 212 lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. TMS § 202 lg 2 sätestab, et rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul on L.Haidaku avalduse puhul tegemist TMS §-s 202 lg 2 sätestatud avaldusega, mille lahendamine on võimalik kirjalikus menetluses VTMS §-s 212 lg 1 sätestatud korras. Kohus on puudutatud isikuid – kohtutäiturit ja täiteasjas sissenõudjat teavitanud esitatud avaldusest ning andnud neile võimaluse oma seisukoha avaldamiseks. 2
lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Kuigi kohtuvälise menetlejate otsustele pole kantud nende jõustumise märget, võib eeldada, et need jõustusid edasikaebamata. Seega Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna 29.12.2006.a. otsus väärteoasjas nr 2650,06,002259 jõustus 15.01.2007.a. ja Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna 19.01.2007.a. otsus 3
§-s 82 lg 1 p 3 ettenähtud tähtaja jooksul. Esimese paari kuu jooksul pärast kohtuvälise menetleja otsuste jõustumisest on see saadetud täitmiseks kohtutäiturile, kes on teinud ka esmased täitetoimingud - välja saatnud täitekutsed. Veidi hiljem on kohtutäitur kontrollinud võlgniku varalist olukorda registrite alusel ja seadnud arestid pangakontodele. Käesoleva ajani pole aga kummagi trahvi katteks midagi laekunud.
§-s 82 lg 2 p 3 ettenähtud tähtaeg möödus Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna 29.12.2006.a. otsuse väärteoasjas nr 2650,06,002259 puhul 15.07.2008.a. ja Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna 19.01.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2650,06,002340 puhul 04.08.2008.a. Riigikohus on 02.10.2008.a. otsuses nr 3-1-1-51-08 leidnud, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsusele täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses tuleb aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud
lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Õige on kohtutäituri seisukoht, et
§-s 82 lg 2 näeb ette juhud, mil otsuse täitmise aegumine peatub.
§-s 82 lg 2 p-des 1- 4 on toodud asjaolud, mille esinemise korral otsuse täitmise aegumine peatub. Nii peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest;
§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud; ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Täitetoimikutest käesolevas asjas ei nähtu, et L.Haidakule määratud trahvide täitmisele pööramist oleks edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega pikendatud. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et L.Haidak oleks olnud välisriigis ja teda ei antud välja või saadud välja anda. Kohtu arvates puudub alus tuvastada ka seda, et L.Haidak oleks karistuse tasumisest kõrvale hoidunud. Linnar Haidak kannab käesoleval ajal Tartu Vanglas vangistust, milline on temale mõistetud Tartu Maakohtu 09.09.2008.a. otsusega. Kohtuotsusest nähtuvalt on Linnar Haidak alates 18.02.2008.a. viibinud eelvangistuses, peale selle oli ta eelvangistuses ka ajavahemikul 28.12.2006.a. kuni 11.04.2007.a. so kolm kuud ja 15 päeva. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et otsuse täitmise aegumine peatus L.Haidaku kinnipidamiskohas viibimise ajaks. Isiku vahi all viibimist või vangistuse kandmist ei ole otsuse täitmise aegumise peatumise alustena
§-s 82 lg 2 nimetatud. Isiku vahistamist ei saa kohtu arvates lugeda ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumiseks
§-s 82 lg 2 p 1 mõttes. Kohtu arvates ei ole mõistlik eeldada, et L.Haidak on kuritegusid, millega seoses teda vahistati ja karistati vangistusega, toime pannud eesmärgiga väärteotrahvide tasumisest kõrvale hoiduda. Seoses kohtutäituri seisukohaga, et L.Haidak pole kasutanud võimalust karistuse kandmise ajal töötada, märgib kohus järgmist. Tartu Maakohtu 09.09.2008.a. otsuseni viibis L.Haidak eelvangistuses, mitte ei kandnud karistust. Vangistusseaduse § 93 lg 7 kohaselt ei ole vahistatu kohustatud töötama. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kohustatud töötama kinnipeetav so vangistust kandev süüdimõistetu. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et vaatamata vahi all viibitud ajale on L.Haidakul olnud piisavalt aega trahve tasuda. Alates 12.04.2007.a. kuni 17.02.2008.a. oli L.Haidak vabaduses. Samas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et L.Haidak vabaduses 4
§-s 82 lg 1 p 3 ettenähtud tähtaja möödumist. L.Haidaku vahi all viibimine sai teatavaks alles siis, kui kohus asenduskaristuse avalduse lahendamiseks hakkas ise L.Haidaku asukohta välja selgitama. Et kohtutäitur ise L.Haidaku asukohast teadlikki polnud, viitab asjaolule, et täitemenetlusi antud asjades ei olnud küllaldase hoolikusega läbi viidud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna 29.12.2006.a. otsuse väärteoasjas nr 2650,06,002259 ja Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna 19.01.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2650,06,002340 täitmine on aegunud ning täitemenetlused tuleb TMS § 202 lg 1 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.