lg 4 alusel määrata Tanel Kriesenthali suhtes kohaldatava katseaja lõppkuupäevaks 28.04.2010.
lg 3 alusel määrata Tanel Kriesenthali elektroonilise valve kestuseks 3 (kolm) kuud. Kohustada Tanel Kriesenthali katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x;
lg 2 p-de 1, 2, ja 4 alusel määrata Tanel Kriesenthalile katseajaks järgmised kohustused:
p 2 kohaselt hakata Tanel Kriesenthali katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Tanel Kriesenthali keha külge. Vabastada süüdimõistetu Tanel Kriesenthal karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Lääne-Viru Maakohtu 30.11.2004. a otsusega tunnistati T. Kriesenthal süüdi
lg 2 p 1 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 12.09.2006. a otsusega tunnistati T. Kriesenthal süüdi
lg 2 p 1, 4; § 345 lg 1; § 344 lg 1; § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemises ning
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra, mõistes T. Kriesenthalile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algust hakati arvestama alates 04.05.2006. a. Viru Maakohtu 20.04.2007. a otsusega tunnistati T. Kriesenthal süüdi
lg 2 p 1 ja
lg 2 p 1 järgi ning
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
a otsusega mõistetud karistus selliselt, et suurendati mõistetud karistust (3 aastat vangistust) ühe aasta võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Liitkaristusest arvata maha Tartu Maakohtu 12.09.2006. a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 04.05.2006 – 20.04.2007 (11 kuud ja 16 päeva).
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 17.08.-19.08.2004 (3 päeva) ja 25.08.-27.08.2004 (3 päeva), karistusaja hulka. Seega mõisteti T. Kriesenthalil lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.04.2007. Tartu Maakohtu 17.10.2007. a otsusega tunnistati T. Kriesenthal süüdi
lg 2 p 1 järgi ning karistati 2 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 20.04.2007. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 8 päeva vangistust, mõistes T. Kriesenthalile liitkaristuseks 3 aastat 8 päeva vangistust.
a otsuse järgi osaliselt kantud 2 karistus, s.o 20.04.2007-16.10.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Käesolevaks ajaks on T. Kriesenthal temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on T. Kriesenthali tulevane elukoht (x) sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 T. Kriesenthal on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Kuigi reaalset vabadusekaotust kannab T. Kriesenthal juba teist korda, leiab kohus, et talle tuleb anda veel üks võimalus tõestada, et ta on oma vigadest õppinud ja soovib õiguskuulekalt elada. Aluse selleks otsuseks andis T. Kriesenthali käitumine vangistuse kandmise ajal. Nimelt on see olnud väga hea – kodukorrarikkumisi ta toime ei ole pannud, distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Ta on tegelenud sportimise, õpingute ja töötamisega. Kuna T. Kriesenthal on järjest reaalset vabadusekaotust kandud juba üle 2,5 aasta ning on näidanud selle aja jooksul üles tahet ennast muuta, on kohus veendunud, et reaalne vabadusekaotus on T. Kriesenthali pannud mõistma oma tegude tagajärgi ning et ta on valmis edaspidi õiguskuulekat elu elama. Vabanedes asub T. Kriesenthal elama korterisse aadressil x. T. Kriesenthali lähivõrgustikku kuulavad ema, kasuisa ja õde, kelledega on tal vangistuses viibimise ajal säilinud head suhted. T. Kriesenthali ema on nõustunud, et ta poeg asub elama korteris koos elektroonilse järelevalve kohaldamisega. Korter kuulub E. T.-le, kes samuti on oma nõusoleku selleks andnud. T. Kriesenthali ema ja kasuisa on valmis teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Positiivne on ka see, et T. Kriesenthalil on vabanedes olemas kindel töökoht (II osa tlk 87). Kõik eeltoodu loob eeldused, et T. Kriesenthali edaspidine elu hakkab kulgema seaduskuulekalt. T. Kriesenthali on väljendanud selgelt soovi muutuda, mistõttu on kohus seisukohal, et seda tuleb igati soodustada. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et T. Kriesenthal tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks määrab kohus 3 kuud, mis tulenevalt
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse T. Kriesenthali keha külge.
Kuna kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.04.2010, siis määrab kohus katseaja lõppkuupäevaks 28.04.2010. Katseajal allutatakse T. Kriesenthal
Silmas pidades asjaolu, et T. Kriesenthali poolt toime pandud õigusrikkumistest osad olid seotud alkoholiga (nt mõisteti ta Saare Maakohtu 30.11.2005. a otsusega süüdi
alusel), siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, määrab kohus talle
lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. T. Kriesenthali paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda
lg 2 p 4 alusel asuma tööle hiljemalt 2 nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest.
Kriesenthali alates tööle asumisele järgnevast kuust asuma igakuiselt heastama kuriteoga tekitatud kahju vähemalt 20% ulatuses netopalgast. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.