Obsah (10)

§ 108§ 29§ 132§ 123§ 87§ 69§ 19§ 23§ 20§ 115

Ärakiri 4-08-3724 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-3724 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Ja

) § 72 sätestab kohtuvälise menetleja poolt lahendi tegemise, mille lg 2 kohaselt otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama

§-is 108 loetletud küsimused.

§ 108

p 1 ja 2 kohaselt lasus kohtuvälisel menetlejal kohustus kindlaks teha, kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu ja kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik. Kohtuväline menetleja ei ole kindlaks teinud selleks piisavate tõendite alusel, et väärteo on toime pannud menetlusalune isik. Kohtuväline menetleja on oma otsuses selles, et 22.02.

1. a kell 19.00 pandi väärtegu toime Võntküla Hamburgeris menetlusaluse isiku poolt, lähtunud ja tuvastanud teo toimepaneku menetlusaluse isiku poolt teises asjas menetlusaluste alaealiste isikute S K'i ja A H'i ütluste kaudu, millised protokolliliselt avaldatud tõenditena lisatuna väärteo toimikusse. Menetlusalune isik tutvunud väärteo toimikuga 12.04.
2. a ja selles sisalduvate protokollidega menetlusaluse isiku ja menetlusaluste isikutega teises väärteoasjas alaealiste S. K'i ja A. H'i ütluste kohta tuvastas, et kohtuväline menetleja on jätnud kõrvaldamata vastuolud menetlusaluste isikute S. K' ja A. H'i ütlustes. S. K avaldab, et ostis suitsu 22.02.2007 kella 19.00 ajal (mitte 22.02.2008, nagu on tuvastatud kohtuvälise menetleja poolt) ja müüja oli blondide juustega. Menetlusalune isik on olnud aga ligi kaheksa aastat ronkmustade juustega. Kohtuväline menetleja esitas 13.03.
3. a ülekuulamisel T. Loorits'ale hulgaliselt küsimusi, mille vastuseid ülekuulamise protokolli ei kantud s.h ka vastust küsimusele – millisest ajast kannab T. Loorits ronkmusti juukseid. A. H on andnud ütlusi, et sigareti Bond ostis reedel 22.02 Võntküla Hamburgeri putkast kella 20.00 paiku talle võõras. Kohtuväline menetleja on märgitud ütlustega lugenud vaidlusaluses otsuses tõendatuks, et menetlusalune isik müüs 22.02.2008 kell 19.00 alaealisele S. K tubakatooteid. Mil viisil kohtuväline menetleja A. H'i poolt antud ütluste alusel otsuses toodud järelduseni jõudis, ei selgu vaidlusalusest otsusest. Seega on kohtuvälisest menetleja otsuse aluseks olev tõend – A. H'i poolt antud ütlused ainetud ega tõenda millegagi menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu ega saa olla aluseks ka menetlusaluse isiku suhtes karistust sisaldava otsuse langetamisel. Kohtuväline menetleja jättis asjas tähelepanuta menetlusaluse isiku ütlused kui tõendid selles, et menetlusalune isik 22.02.
4. a mitte ühtelegi alaealisele tubakatooteid ei müünud. Kohtuvälise menetleja süüdimõistev otsus menetlusaluse isiku suhtes on rajatud vahetult väärteo toime pannud isikute S. K'i ja A. H'i rõõnale, kes võisid anda selliseid ütlusi eesmärgiga ise vabaneda karistusest. Märgitu seab kahtluse alla otsuse objektiivsuse ja õigsuse. Menetlusalune isik kinnitab kohtule, et olles 22.02.
5. a terve päeva müüjana tööl Võntküla Hamburgeri kioskis, ei müünud mitte ühelegi alaealisele tubakatooteid. Kui menetlusalusel isikul müüjana tekkis kahtlus tubakatoodete ostja alaealisuses, küsis ta igakordselt ostja dokumenti, välistades sellega tubakatoodete müügi alaealistele nii märgitud kui ka teistel kuupäevadel. 2 Ärakiri 4-08-3724 Menetlusalusel isik on seisukohal, et väärteoasjas ei viidud läbi igakülgset ja objektiivset uurimist eesmärgiga tõde välja selgitada. Väärteootsus ei ole rajatud igakülgselt ja objektiivselt uuritud faktilistele asjaoludele. Riigikohtu (edaspidi RK) praktika on üheselt seisukohal, et süüdistusfunktsiooni kannab riik ja selle esindajal, kellele on antud menetlusõigus, on ülesandeks ümberlükkamatult tuua esile need asjaolud, mille alusel saab isiku süüdi tunnistada. Kui tõendite uurimisel tekivad kahtlused ja neid ei õnnestu kõrvaldada teiste asjas kasutamist võimaldavate tõenditega, tuleb langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte teha süüditavale kahjulikku otsust ja seda vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (RK lahend 3-1-1-82-06). Antud juhul kohtuväline menetleja märgitud praktikat järginud ei ole ja on teinud ebaõige lahendi menetlusaluse isiku suhtes väärteo asjaolude puudumisel, kus väärtegu asjas puudub. Tuginedes eelmärgitule ja juhindudes

§-le 132 p 3 palub kaebuse esitaja kohtul tühistada kaebuse esitaja suhtes tehtud kohtuvälise menetleja 02.04.2008. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,001318 kogu ulatuses; lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel ja mõista välja menetluskulud kohtuväliselt menetlejalt.

Menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta ja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. 05.05.2008 saabus kohtusse kaebuse esitaja täpsustus kantud menetluskulude osas, mille kohaselt jääb ta oma taotluse juurde ja palub kohtuväliselt menetlejalt välja mõista menetluskulud 800 krooni, mille kaebuse esitaja tasus nõustajale Kersti Kaasik konsultatisooni ja kaebuse vormistamise eest kohtule 15.04.

1. a. Kantud menetluskulude tõendamiseks on esitatud OÜ Kaasiku Kinnisvara 15.04.
2. a arve-kviitungi nr 02008 FIE Tiina Loorits'ale summas 800 krooni (konsultatisoon väärteoasjas 2570,08,001318 200 krooni ja kaebuse vormistamine kohtule samas väärteoasjas 600 krooni). Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 08.05.
3. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 21.05.
4. a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: 25.02.
5. a alaealisel S K'i suhtes TubS § 47 alusel alustatud väärteomenetluse käigus menetlusalusena antud ütlustes ütleb S. K, et ostis 22.02.
6. a Võntküla baarist isiklikult kella 19.00 ajal paki suitsu L&M. S. K'i ütluste kohaselt müüakse Võntküla baarist suitsu kõigile alaealistele ja mitte midagi küsimata ning müüjaks oli blondide juustega naisterahvas. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on juhtivkonstaabel Vello Vichterpal'i poolt sattunud ekslikult vale aasta, 2008 asemel
7. Samal päeval 25.02.2008 TubS § 47 alusel, alaealise A H'i menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt ostis temagi 25.02.2008 kella 20.00 ajal suitsu Võntkülast, kuid kohe muudab ütlusi ja ütleb, et lasi kellelgi võõral osta. 13.03.2008 koostatud T. Loorits'a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt töötas ta Võntküla baaris, kus ta on omanik, 22.05.2008 ajavahemikul 08.00 kuni 03.00 üksinda ja mitte keegi teda ei asendanud. 13.08.
8. a on Haapsalu politseijaoskonna juhtivkonstaabel V. Vichterpal poolt koostatud T. Loorits'ale väärteoprotokoll selle kohta, et 22.02.2008 kella 19.00 ajal müüs alaealisele tubakatooteid. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus T. Loorits oma tegevusega TubS §-i 28 lg 2 ja § 45 lg
9. 02.04.
10. a väärteoasjas väljaviidud otsuses on käsiteletud tõendina T. K'i ütlusi, tubakatoodete ostmise faktis ja menetlusaluse T. Loorits'a enda ütlustest, et peale tema ei töötanud selles baaris, sellel päeval, mitte keegi. Käesolevas väärteoasjas toimuvale kohtuistungile, selle toimumisel, peab kohtuväline menetleja vajalikuks kutsuda kohtusse tunnistajatena alaealised S. K ja A. H. Kohtuistungist soovib kohtuväline menetleja osa võtta. 03.09.
11. a saadetud kirjaga andis kohtuväline menetleja kohtule teada, et arvestades väärteoasjas alaealise tunnistaja huve (lapsevanemate teravnenud suhted ja perevägivald), ei pea kohtuväline 3 Ärakiri 4-08-3724 menetleja vajalikuks antud väärteoasjas kohtuistungi korraldamist ja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt

§-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. TubS § 45 lg 1 näeb väärteona ette tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumise. Vastavalt 13.03.

1. a Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Vello Vichterpal'i poolt koostatud väärteoprotokollile /tl 2/ on T. Loorits'a rikkumist kirjeldatud järgnevalt - müüs alaealisele tubakatoodet. Eelpool nimetatud seadusesättest ja väärteoprotokollis olevast teokirjeldusest lähtuvalt juhib kohus tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsusele nr 3-1-1-80-06, milles Riigikohus on võtnud alljärgneva seisukoha: „….kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (

§ 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (vt Riigikohtu 29.

mai 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200). Seetõttu peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. See tuleneb ka

§ 69

lg 2 p-st 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu).“ Sama seisukohta on jätkatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsuses nr 31-1-71-07, milles on kolleegium öelnud: „Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maa- või linnakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt

§ 123

lg-st 2 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid. Seejuures peab kohus välja selgitama

§-s 133 loetletud küsimused, mis on kaebuse lahendamisel otsustava tähtsusega. Väärteoasja täies ulatuses arutamine ei tähenda aga seda, et kohus võiks väljuda väärteoasja arutamise piiridest. Need piirid seab

§ 87

, mille kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kriminaalkolleegium on varasemates lahendites märkinud, et väärteoasja arutamine väärteoprotokollis sätestatud ulatuses tähendab kohtu seotust väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, mis tähendab omakorda seda, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200; nr 3-1-1-53-06 RT III 2006, 27, 246), samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-80-06 RT III 2006, 36, 304; nr 3-1-1-38-07 - RT III 2007, 30, 244).“ 4 Ärakiri 4-08-3724 Kohus leiab eeltoodud RK lahenditele tuginedes, et käesoleva väärteoasja menetlemisel on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust – teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse - väärteoprotokollist ei selgu, kellele menetlusalune isik müüs 22.02.

1. a kell 19.00 Võntküla Hamburgeri kioskist tubakatoodet. Väärteoprotokollis puudub isiku(te) nimi(ed), kellele tubakatoodete müümist menetlusalusele isikule süüks arvatakse. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik jätkata väärteoprotokollis kajastamata koosseisuliste asjaolude tuvastamist ja menetlus tuleb lõpetada tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja Riigikohtu seisukohtadest leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 02.04.
2. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,001318 tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus Tiina Loorits suhtes Tubakaseaduse § 45 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud Kohtule esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja mõista kohtuväliselt menetlejalt välja menetluskulud s.o õigusabikulu 800 krooni, mille kaebuse esitaja tasus nõustajale Kersti Kaasik konsultatisooni ja kaebuse vormistamise eest kohtule.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 20

lg 1 alusel võib menetlusalusel isikul olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kes on läbinud enne ülikooliseaduse 2003.aasta 10.märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel.

§ 115

lg 1 p 4 kohaselt kui kaebuse esitajal on kaitsja, tuleb kaebuses märkida tema ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress. Kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks menetluses esindanud advokaadist kaitsja, samuti ei ole menetlusalune isik taotlenud menetlejalt luba, et teda võiks esindada muu isik, kes vastab

§ 20lg 1 sätestatud nõuetele.

T. Loorits on esitanud küll kohtule tõendi, mille kohaselt on ta tasunud nõustajale K. Kaasik konsultatsiooni ja kaebuse vormistamise eest, kuid kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole T. Loorits valinud K. Kaasik'ut käesoleva väärteoasja menetlemisel enda kaitsjaks, samuti ei ole nimetatud nõustaja näol tegemist advokaadiga.

§ 20

lg 1 sätestab aga selgesõnaliselt, et isik, kes ei ole advokaat, kuid kellel on nõutav haridus, võib väärteomenetluses olla kaitsjaks üksnes menetleja loal. Tõendit sellise loa olemasolu kohta käesoleva väärteoasja materjalide juures ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuna seadus on selgesõnaliselt sätestanud, et isik, kes ei ole advokaat, võib kaitsja olla menetleja loal ja käesoleval juhul see luba puudub, siis T. Loorits'a poolt K Kaasik'ule makstud õigusabitasu riigieelarve vahenditest tasumisele ei kuulu. Kohus leiab, et kuigi T. Loorits'a poolt on K. Kaasik'ule tasutud nõustamise ja kaebuse koostamise eest, ei ole K. Kaasik käesolevas väärteomenetluses osalenud T. Loorits'a kaitsjana. Tegemist on ilmselgelt olukorraga, kus isikule on antud juriidilist nõu ja teda menetluses abistatud, kuid tähelepanu ei ole pööratud Väärteomenetluse seadustikus sätestatud kaitsjale esitatud nõuetele ja seetõttu ei ole kohtul võimalik ka

§ 23

alusel õigusabikulusid menetlusaluse isiku kasuks välja mõista, kuigi kohus lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Otsuse tegemisel juhindub kohus

§-dest 20, 23, 29 lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133 lg 1, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3 ja 199 lg 2. 5 Ärakiri 4-08-3724 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6