Obsah (5)

§ 2§ 32§ 56§ 57§ 66

Ärakiri 4-08-7253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-7253 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läb

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7433 näeb väärteona ette mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile VTT tl 1 on R. Lääne 13.06.

1. a andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „13.06.
2. a juhtisin sõiduautot Mazda reg nr 222 ALH ja sõidukis oli peale minu veel 5 reisijat, kuigi autos on ettenähtud kohti koos juhiga
3. See juhtus sellepärast, et mina oma seltskonnaga tahtsime Haapsallu sõitma hakata aga kaks tuttavat tahtsid Palivere bussipeatusest tehase juurde sõita ja mõtlesin, et viin nad ära ja nii meid autosse 6 saigi ja siis pidas meid politsei kinni.“ VTT tl 1 ja tl 1 pöördel on protokoll R. Lääne poolt allkirjastatud ning ta on omakäeliselt kinnitanud, et protokoll on koostatud tema ütluste poolt, tema poolt läbi loetud ja õige. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et 13.06.
4. a kell 22.42 Lääne maakonnas, Taebla vallas, Palivere-Oonga mnt
5. km, liikudes Oonga suunas, juhtis Reio Lääne mootorsõidukit, milles oli sõitjaid rohkem, kui valmistaja poolt ette nähtud. Sõidukis oli 5 reisijat lisaks juhile. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. R. Lääne on rikkunud LE § 188 nõudeid (sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil) ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7433 järgi. Kohus leiab, et R. Lääne pani talle süüks arvatud väärteo toime tahtlikult. R. Lääne on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 1 andnud ütlusi, et sõidukis oli peale tema veel 5 reisijat, kuigi autos on ettenähtud kohti koos juhiga
6. Seega on tõendatud, et isik oli teadlik väärteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, mis teostus R. Lääne tahtest tuleneva tegevuse läbi. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 16 lg 1 järgi on tahtlus - kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama §-i lg 2 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleva väärteo toimepanemisel on R. Lääne möönnud, et ta oli teadlik asjaolust, et autos oli rohkem sõitjaid, kui ettenähtud istekohti. Sellest tulenevalt on R. Lääne realiseerinud süüteokoosseisu otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et R. Lääne on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et R. Lääne on oma tegevusega täitnud LS §-s 7433 sätestatud väärteokoosseisu. 3 Ärakiri 4-08-7253 Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS § 7433 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Käesoleva väärteo eest on kohtuväline menetleja R. Lääne'le määranud põhikaristuseks LS § 7433 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses s.o 3 000 krooni.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis R.

Lääne puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasja otsusest ja -materjalidest lähtuvalt karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud üheks rahatrahvi vähendamise põhjuseks asjaolu, et ta kahetseb väga oma tegu.

§ 57lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu.

Kohtule esitatud väärteomaterjalidest ei kajastu, et R. Lääne menetlusaluse isikuna oleks kohtuvälises menetluses oma tegu kahetsenud, mistõttu ei olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik karistuse määramisel võtta arvesse karistust kergendava asjaoluna isiku kahetsust. Seega on kohtuvälise menetleja karistuse määramisel lähtunud õigesti karistuse kohaldamise alustest. Kohtu hinnangul tuleb iga konkreetse teo puhul anda objektiivne hinnang ka sellele, kas isik kahetseb tegelikult oma tegu või on tegemist vaid väljendiga, mis ei oma tegelikkuses isiku jaoks mingisugust tähendust. Kohtule esitatud kaebusest ei kajastu, et isik oleks oma rikkumise raskusest aru saanud ja teinud sellest omad järeldused ning tõepooltest tehtut ka puhtsüdamlikult kahetseks. Pigem otsib kaebuse esitaja subjektiivseid põhjusi ja vabandusi, mida kohus võiks kaebuse läbivaatamisel arvestada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas märkinud, et karistuse määramisel on arvestatud teo ohtlikkuse ja menetlusaluse isiku eelnevate rikkumistega. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 4-5 oli R. Lääne käesoleva väärteo toimepanemise ajal karistatud liiklusalaste väärtegude eest alljärgnevalt: 10.08.2007 Lääne PP poolt LS 7436 lg 1 (jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest) alusel rahatrahviga 360 krooni; 10.11.2007 Lääne PP poolt LS § 7435 lg 1 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest) alusel rahatrahviga 600 krooni; 04.05.2008 Lääne PP poolt LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni. Kohus leiab, et Karistusregistri teatis näitab, et R. Lääne on tõepoolest eelnevalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ja seega on kohtuvälise menetleja seisukoht, millest karistuse määramisel on lähtutud, väärteoasja materjalidega tõendamist leidnud. Teo ohtlikkuse hindamisel on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune isik seadis oma teoga ohtu kaasliikleja elu ja tervise, sest sõidukis, kus on viis istekohta, ei ole kuuendal isikul kohta, kus istuda ja ennast turvavööga kinnitada. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kohtuvälise menetleja seisukoht on õige ja seega on põhjendatud karistuse määramisel teo ohtlikkusega arvestamine. Kohtuväline menetleja on kinnitanud, et on arvestanud karistuse määramisel sellega, et tegemist on sissetulekut mitteomava isikuga. Kaebuse esitaja leiab, et rahatrahv on liiga suur, kuna tal ei ole ametlikke sissetulekut kunagi olnud ja ta *. Kohus on seisukohal, et seadus ei sea väärteomenetluses karistuse mõistmise aluseks inimese sissetulekute suurust.

§ 66lg 2 alusel võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava 4 Ärakiri 4-08-7253 karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Eeltoodud seadusesättest tulenevalt määrab kohus R. Lääne'le määratud rahatrahvi tasumise ositi 6 kuu jooksul igakuiste maksetena 500 krooni kuus. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et autos, milles pani toime väärteo, ei olnud ette nähtud turvavöösid. Siinkohal märgib kohus, et R. Lääne't on karistatud kohtuvälise menetleja poolt LS § 7433 alusel s.o mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest, mitte turvavööta sõitjate vedamise eest, mistõttu ei oma kaebuse esitaja väide antud kaebuse arutamise juures mingisugust õiguslikku tähendust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus leiab, et kohtuväline menetleja on hinnanud objektiivselt kõiki tõendeid kogumis, arvestanud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja lähtunud õiguskorra kaitsmise huvidest. Nimetatud asjaolusid karistuse määramisel arvesse võttes on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, s.o rahatrahv 3 000 krooni, põhjendatud ning kooskõlas karistamise mõistmise alustega. Lähtudes eeltoodust tuleb R. Lääne kaebus rahuldada osaliselt ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 07.07.2008. a otsust väärteoasjas nr 2570,08,003264 täiendada karistuse tasumise osas ning määrata mõistetud karistus tasumisele ositi - seega teha osaliselt uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda R. Lääne olukorda. Kohus juhib tähelepanu VTMS § 204 lg 3 sätestatud asjaolule - kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahend täitmiseks kohtutäiturile ja lisandub täituritasu. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 2, 3,

§ 56lg 1, 66 lg 2, 3 ja Liiklusseaduse §-st 7433.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5