lg 2 p 1, 3 järgi karistati teda vangistusega 1 aasta.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.02.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistust võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust.
- 24.01.2008.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka, ärakandmata karistuseks jäi 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Romet Simanise karistusaja algus on 10.03.2008.a ja lõpp 05.11.2009.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Romet Simanise ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. Romet Simanis taotles enda vabastamist, seletas, et rohkem kuritegusid toime ei pane. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Romet Simanise ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Romet Simanist ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
Käesolevaks ajaks on Romet Simanis karistust kandnud 8 kuud ja 21 päeva ning ta nõustus elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Romet Simanise ennetähtaegset vabastamist, peamisteks riskideks kriminaalhooldaja hinnangul on kriminaalse mõtteviisiga tutvusringkond, teisi ärakasutav elustiil, madal haridustase ja konkurentsivõime tööturul. Tartu Vangla on iseloomustanud Romet Simanist alljärgnevalt: uue kuriteo toimepanemise risk tuleneb impulsiivsusest ja varasemast kogemusest lihtsa ja kiire lühiajalise kasu saamiseks, uue kuriteo toimepanemise riski tõstab endise elustiili jätkamine vabaduses, maandab aga stabiilne elu- ja töökoht, stabiilse lähisuhte ja pere loomine ning narkootikumidest hoidumine. Romet Simanist on kriminaalkorras karistatud viiel korral, peamiselt varavastaste kuritegude eest. Kahel viimasel korral on teda karistatud rohkearvuliste kelmuste toimepanemise eest. Romet Simanis vabanes ennetähtaegselt ja uued kuriteod pani toime katseajal. Vanglas ei ole Romet Simanis töötanud, on soovinud tööd saada, vanglas ei ole ta ka õppinud. Distsiplinaarrikkumisi Romet Simanis toime ei ole pannud. Romet Simanisel on vabanedes toetav tugivõrgustik (ema, õed ja vend) ja alaline elukoht, samuti tahe tööle asuda. Sellest hoolimata ei ole tema ennetähtaegne vabastamine võimalik. Jätkuv arvukate kuritegude toimepanemine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et Romet Simanis ei ole teinud järeldusi mõistetud karistustest ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. Romet Simanise väide, et nüüd on ta enda jaoks vajalikud järeldused teinud, ei ole usutav, hinnates eelkõige tema eelnevate kuriteoepisoodide rohkust. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.