1-06-14512 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinn, 14. aprill 2008 Harju Maakohtu kohtunik Raivo Einula, rahvakohtunikud Merle Haruoja ja Reet Valtmäe, sekretäri Merily Mets, tõlgi Julia Zautina juu

§ 139

lg 2 p1,2,3 alusel mõistetud tingimisi vabadusekaotus 2 aastat katseajaga 2 aastat - 14.05.1999.a.

§ 140lg 2 p1,2,3 alusel mõistetud vabadusekaotus 1 aasta, Kr

K § 41 alusel lõplikuks karistuseks mõistetud 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust, viibib vahi all alates 26.05.2006, kahtlustatavana kinni peetud 25.05.2006, süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi ja SRožkov, isikukood 37803280265, elukoht: xxx, emakeel: vene keel, kodakondsuseta, keskharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: - 09.08.1994.a.

§ 141

lg 2 p 1,4 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 6 aastat katseajaga 3 aastat - 08.11.2000.a.

139 lg 2 p 1,3 alusel mõistetud vabadusekaotus 4 kuud viibib vahi all alates 26.05.2006, kahtlustatavana kinni peetud 25.05.2006, süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi Süüdistuse sisu 1 1-06-14512 Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Roman Zamarist selles, et tema koos SRožkoviga 14.05.2006 ajavahemikus 13:00-14:00, viibides Tallinnas, Järveotsa tee ja Kadaka tee 62a asuva Autobussikoondise vahelisel tühermaal p val ja julmal viisil peksid kannatanut SL käte, jalgade ja telliskiviga pea erinevatesse anatoomilistesse piirkondadesse, tekitades talle pea kinnine tömp trauma hulgaliste näokoljuluude murdudega: piirdunud pehmekelmealuste verevalumitega paremal otsmikusagara, vasakul kiirusagara ja vasakul kukla-kiirusagara piiri piirkonnas; koldeliste verevalumitega kõõlustanul paremal otsmiku, kiiru ja kukla-kiiru piiri piirkonnas ning vasakul kukla piirkonnas ja oimulihastes; hulgaliste põrutushaavade, nahamarrastuste ja –kriimustuste ning nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas ja näol; verevalumiga keeles; ülalõualuus vasakul I ja II hamba murruga, alalõualuus vasakul III hamba murru; nina-, sarna- ja ülalõualuude hulgikillunenud murdude ning alalõualuu murruga vasakul, mille tagajärjel kannatanu SL suri sündmuskohal. Niisuguse käitumisega pani Roman Zamaris toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse SRožkovi selles, et tema koos Roman Zamarisiga 14.05.2006 ajavahemikus 13:00-14:00, viibides Tallinnas, Järveotsa tee ja Kadaka tee 62a asuva Autobussikoondise vahelisel tühermaal, p val ja julmal viisil peksid kannatanut SL käte, jalgade ja telliskiviga pea erinevatesse anatoomilistesse piirkondadesse, tekitades talle pea kinnine tömp trauma hulgaliste näokoljuluude murdudega: piirdunud pehmekelmealuste verevalumitega paremal otsmikusagara, vasakul kiirusagara ja vasakul kukla-kiirusagara piiri piirkonnas; koldeliste verevalumitega kõõlustanul paremal otsmiku, kiiru ja kukla-kiiru piiri piirkonnas ning vasakul kukla piirkonnas ja oimulihastes; hulgaliste põrutushaavade, nahamarrastuste ja –kriimustuste ning nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas ja näol; verevalumiga keeles; ülalõualuus vasakul I ja II hamba murruga, alalõualuus vasakul III hamba murru; nina-, sarna- ja ülalõualuude hulgikillunenud murdude ning alalõualuu murruga vasakul, mille tagajärjel kannatanu SL suri sündmuskohal. Niisuguse käitumisega pani SRožkov toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtus uuritud tõendid Süüdistatava Roman Zamarise ütlused Roman Zamaris tunnistas end talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi. Ta kinnitas kohtus antud ütlustes, et ei tundnud varem SL ega SRožkovi. Nii SL kui SRožkoviga tutvus ta

1. mai
2. a hommikul kella kuue paiku Tallinnas Järveotsa teel asuvas piljardisaalis ja selle juures õues. Veidi varem tutvus ta samas ka VRP´iga. Koos taheti minna poodi v ostma. Poe juures seisis kannatanu koos sõbraga. Kokku oli kaheksa inimest. Pärast v ostmist liiguti pärast kella kaheksat hommikul edasi Õismäe bussipargi ja vana raudtee läheduses asuvale tühermaale. Seal tarvitati poest ostetud alkoholi üsna kaua. Keegi käis veel korda poes. Ühel korral käis alkoholi juurde ostmas VRP. Mingil hetkel osa inimesi läks ära. Tühermaal jäi neljaliikmeline seltskond: Roman Zamaris, SRožkov, VRP ja SL. Kõik olid süüdistatava ütluste kohaselt purjus. SL alustas tüli, mis seisnes 2 1-06-14512 süüdistatavate verbaalses solvamises. SRožkov alustas kannatanu löömist. Kõigepealt lõi SRožkov istuvat SL jalaga pea piirkonda. Selle tagajärjel SL kukkus, SRožkov lõi SL mõned korrad veel rusikaga näkku. Selle tagajärjel kaotas SL, kelle ninast voolas verd, teadvuse. Roman Zamaris ja SRožkov otsustasid SL eemale tassida. Sel ajal VRP, kel mingit tüli kannatanuga ei olnud, istus? SL tuli eemale tirida seepärast, et ta „ei rikuks tuju“. Mõlemas süüdistatavad tassisid kannatanu, hoides teda kätest kinni, soojustrassi torude juurde. SL oli tugevalt läbi pekstud ja verine. Hakanud tagasi esialgsesse istumispaika minema, tuli kannatanu teadvusele ja ütles midagi. Mida konkreetselt, süüdistatav ei mäletanud. Roman Zamaris seletas, et tal „lõi veri pähe“, ta läks tagasi ja lõi kannatanut mitmel korral telliskiviga näkku. Samas selgitas Roman Zamaris, et ta oli paanikas, kuid ei osanud täpsustada, milles paanika seisnes. Samal ajal istusid SRožkov ja VRP eemal, kus esialgu kõik koos alkoholi tarvitasid. SRožkov ei viibinud sel hetkel kannatanu peksmise juures. Kannatanust jooksis palju verd. Verised olid ka Roman Zamarise teksad, T-särk ja käed, kuid SRožkovi riietel verd praktiliselt ei olnud. Pärast peksmist sai Roman Zamaris aru, et vist tappis SL ära. Pärast seda läks ta koos VRPi ja Sergeki Rožkoviga enda koju. Peatselt lahkus sealt VRP. Süüdistatava Õismäe-kodus viibis tema elukaaslane I P koos ema ja tütrega. Väidetavalt nad tulijaid ei näinud. Esmalt läks Roman Zamaris oma tuppa, kus vahetas ära riided. Puutudes oma riietega SRožkovi said ka viimase riided osaliselt veriseks, täpsemalt T-särgi külg. Roman Zamaris pakkus SRožkovile, et ta riided ära viskaks ja andis oma riided asemele. Pärast seda tegi Roman Zamaris SRožkovile ja I P ettepaneku minna poodi. Väljas ühines nendega ka I P sõbranna. Poest osteti veel v , mis joodi ära hoovis. Seejärel läksid Roman Zamaris ja SRožkov lahku. Roman Zamaris läks koju. Sel päeval ta enam SRožkoviga ei kohtunud, samuti ei rääkinud ta juhtunust kellelegi. Elukaaslasele ütles ta, et oli kodust ära, kuna käis piljardit mängimas. Pärast seda ta enam SRožkovi ei näinud enne kui kohtuistungil veebruaris
3. Samuti ei kohtunud ta pärast 14.05.2006 ka VRP´iga. Kannatanu solvang süüdistatava aadressil oli väljendunud kriitikas süüdistatava habeme aadressil. Nimelt kandvad selliseid pederastid. Selline väljend solvas süüdistatavat väga. Kui kannatanu ei oleks niiviisi solvanud, siis ei oleks süüdistatav temale kallale läinud ega vigastusi tekitanud. Kannatanule vigastuste tekitamise ajal olevat süüdistatav tundnud end uduselt. Ta ei mäleta, mitu korda ta SL lõi. Tal ei olnud konkreetset eesmärki põhjustada SLle piinu. Süüdistatav ütles, et andis toimunust aru alles seejärel, kui nägi enda kätel verd. Kohtus kinnitas Roman Zamaris, et lõi SL kolm korda telliskiviga pähe. Kas lööke oli täpselt kolm, Roman Zamaris ei mäletanud. Telliskivi, punast värvi, vedeles läheduses maas. Sealt sai see ka võetud. Löömiseks kasutas ta üht ja sama telliskivi. Need olid esimesed löögid kannatanu pihta. Pärast seda läks süüdistatav ca kümme meetrit eemale. SRožkov lõi samuti kannatanut, rusikatega ning jalaga pea piirkonda. See toimus ajal, kui istuti pakkude peal ja tarvitati koos alkoholi. SRožkov lõi SL tüli pärast. Milles SRožkovi ja SL vaheline tüli seisnes, Roman Zamaris kohtule põhjendada ei osanud. Algselt olid joomingus osalejateks ka A P ja A S . SL ema poolt esitatud kahjunõude vastu Roman Zamaris ei vaielnud. Viimases sõnas avaldas Roman Zamaris, et loobub oma viimase sõna kasutamise õigusest, kuna tal ei ole midagi öelda. Kuid ta teatas, et kahetseb. Süüdistatava SRožkovi ütlused S Rožkov tunnistas end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi osaliselt. Süüdistatav SRožkov seletas, et tutvus Roman Zamarisega
4. mai 2006.a hommikul Õismäel asuva Järveotsa poe juures. Seal tutvus ta ka VRP’ iga. Mindi edasi 3 1-06-14512 Nurmenuku poodi, kust osteti alkohoolseid jooke. Seal kohtas ta SL. Koos, seitsmekesi, liiguiti tühermaale, kus hakati alkohoolseid jooke tarvitama. Koos terve seltskonnaga oldi kuni kella 14-ni. Joomingu käigus olevat temaga hakanud SL riidlema, täpsemini, sõimama seetõttu, et talle ei antud enam alkoholi, kuna oli juba piisavalt purjus. Mis sõnadega süüdistatavat sõimati, ta kohtule ei öelnud. Seepärast lõi süüdistatav kannatanule kaks korda käega näkku. Mõlemad olid sel ajal istuvas asendis. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel tassis Roman Zamaris kannatanu eemale. SRožkov kannatanu „eemaletoimetamisest“ osa ei võtnud, vaid kõndis lihtsalt kõrval kaasa, et vaadata. Roman Zamaris võis kannatanut kinni hoida kätest või kraest. Roman Zamaris toimetas kannatanu põõsaste taha, mis asus joomingu- ja istumiskohast umbes kümme meetrit eemal. Seal olevat SL midagi öelnud. Pärast seda läks SRožkov tagasi joomingupaika, kus oli ka VRP. Umbes kolme-nelja minuti pärast tuli tagasi sinna ka Roman Zamaris, kes olevat teatanud, et ta peksis kannatanut, ent kuidas, seda ei öelnud. Roman Zamarise kätel ja pükstel oli näha vere jälgi. RRožkov ütles, et ka tema löökide tagajärjel tuli kannatanult verd, mille plekid jäid süüdistatav SRožkovi pükstele. Kiirabi väljakutsumist ei pidanud süüdistatav vajalikuks, kuna arvas, et asi pole nii tõsine, kinnitades, et ju oli tal siis ükskõik. Siis läks ta Roman Zamarise juurde koju, et vahetada ära riided, mis olid verega määrdunud. Ta läks koos Roman Zamarisega viimase korterisse, kuid VRP jäi koridori. Pärast riiete vahetamist läksid tema, Roman Zamaris, viimase elukaaslane ja elukaaslase sõbranna poodi, kust osteti veel alkoholi. SLl oli tühermaal konflikt ka Roman Zamarisega, kuid milles see väljendus, süüdistatav ei teadnud. Ta kinnitas, et ei ole näinud pealt, kas ja kuidas Roman Zamaris kannatanut lõi. Kaitsja küsimusele, kas pärast seda, kui SL löökide tagajärjel kukkus ja siis, kui süüdistatavad teda lohistasid, oli kannatanu elus, vastas SRožkov jaatavalt. Süüdistatav SRožkov kinnitas, et tunnistab oma süüd osaliselt, pidades silmas kannatanu löömist, mida ta kahetseb. Kannatanu ei kaotanud teadvust pärast löömist. Hiljem ütles SRožkov, et ta ei tea, mitu korda ta käega kannatanut lõi, kuid täpsustas, et tema lõi esimesena. Ta kinnitas kaassüüdistatava poolt kohtus antud ütlusi. Kui tühermaalt lahkuti, sai ta aru, et SL on elus. Ta arvas, et SL toibub, tõuseb üles ja läheb sealt ise koju. SRožkov ütles, et kõike, mis sel päeval toimus, ta täpselt ei mäleta. Ta ei mäleta ka seda täpselt, kas kannatanut tassis eemale Roman Zamaris üksinda. Matusekulusid süüdistatav ei vaidlustanud. Viimases sõnas avaldas S Rožkov, et ta kahetseb juhtunut. Kannatanu L L ütlused Kannatanu L L ütles kohtus, et süüdistatavad on talle võõrad. Viimati nägi ta oma poega elusana 14.05.2006 hommikul. Eelmisel päeval poeg oli kodus koos A P i ja A S ga. Koos joodi õlut ja nagu igale emale ei meeldi kui poeg joob, siis riidles L L temaga. Järgmisel päeval enne tööleminekut läks ta poja tuppa ja ütles talle, et aeg oleks mõistus pähe võtta. Poeg olevat lubanud minna tööle. Kell kaheksa õhtul helistati talle politseist ja teatati pooja surmast. Kannatanu soovis, et talle hüvitataks poja matusekulud summas 13485 krooni. Tunnistaja A P i ütlused A P kinnitas kohtus antud ütlustes, et ta kumbagi süüdistatavat enne 14.05.2006 ei tundnud ega polnud näinud. Küll aga tundis ta lapsest saati SL, kes oli talle sõber ja naaber. Viimati nägi tunnistaja SL elusana pühapäeval,
5. mail
6. a kella 13:0014:00-ni tühermaal, mille juures on bussipark. Seal viibisid peale tunnistaja veel A S , SL, üks tüdruk ja mõlemad süüdistatavad. Ta helistas A S le hommikul, kes teatas, kus ta viibib. Tunnistaja läks sinna, kuna taipas, kus see koht oli. Ta helistas ette, et 4 1-06-14512 kui ta hakkab jõudma, tuleks A S temale vastu, kuna täpset asukohta ta ikkagi ei teadnud. Seal viibisid A S koos ühe tüdrukuga, veel SL ja kaks süüdistatavat. Roman Zamaris ja S L istusid ning rääkisid omavahel juttu. SRožkov magas. Mingit sõimamist ega riidlemist ei olnud. Tunnistaja viibis seltskonnas ca 40 minutit kuni üks tund, lahkudes kella 15 paiku. Jõudnud umbes 20 meetri kaugusele, hõikas talle A S , et tunnistaja teda ootaks. Kui ta tagasi vaatas, nägi ta A S t tõusmas. See, kes varem magas, ärkas, kõndis ja vehkis rusikatega enda ees. Tunnistaja koos A S ga ja seltskonnas viibinud tüdrukuga lahkusid. Kohale jäid süüdistatavad, SL ja VRP. SL surmast kuulis ta järgmise päeva hommikul, kui tema juurde tuli politsei. Tunnistaja iseloomustas SL rahuliku ja vaikse inimesena, kellel kellegagi mingeid tülisid ei tekkinud. Alkoholi SL palju ei kannatanud. Tunnistaja A S ütlused Tunnistaja A S kinnitas kohtule antud ütlustes, et süüdistatavate näod on talle tuttavad, kuigi nad ei kuulu tema tutvusringkonda. SL tundis ta lapseeast saadik. Süüdistatavatega kohtus ta
7. mai
8. a hommikul kella kaheksa paiku, kui ta koos SLga läks poe juurde. Sinna tuli veel 4-5 inimest, nende hulgas üks tüdruk. Süüdistatavad käisid poes sees. Poe juures alustati joomist, siis liikus seltskond edasi bussipargi juurde vana raudtee lähedal. Seal viibis tunnistaja ca poolteist tundi. Tunnistaja helistas A P ile, kes samuti tuli sinna ja koos A P iga ning ühe tüdrukuga tunnistaja sealt ka hiljem lahkus. Ajal, mil tunnistaja seal viibis, mingeid tülisid kellegi vahel ei olnud. SL suhtles kõigiga. Ta oli suhtlusaldis inimene. Sinna jäid veel VRP, SL ja süüdistatavad. Järgmisel hommikul kuulis ta politseilt SL surmast. SL oli rahulik, lihtne, pigem rõõmsameelne. Vaevalt et ta võis provotseerida tülisid. Rõõmsalt ja naljatledes võib midagi mõtlematut igaüks öelda. Alkoholi ta palju ei kannatanud ning jäi tavaliselt magama. Lahkudes kutsus tunnistaja SL samuti kaasa, kuid ta ütles, et jääb sinna. Tunnistaja K B kinnitas kohtus, et SL oli tema sõber, keda ta tundis kaks aastat. Võis olla mai keskel, mil tunnistaja SL viimati kohtus. Viimati suhtles tunnistaja SL kella 13 paiku päeval, mil SL olevat öelnud, et tunnistaja tuleks tema juurde koju. Tunnistajale jäi mulje, et SL plaanitses kojuminekut. Tunnistaja K B kinnitas kohtus antud ütlustes, et kohtus SL , keda tundis kaks aastat, peaaegu iga päev. Viimati nägi ta SL mais 2006 ühel hommikul. Päeval kella 13 paiku olevat SL tunnistajale helistanud ning kutsunud tunnistajat enda juurde koju. Häälest võis aru saada, et SL oli purjus. Telefonis kuulis ta inimeste naeru. Tunnistaja N N kinnitas kohtus antud ütlustes, et töötas alkoholimüügiga tegelevas kaupluses Silbert plus. Ta mäletab, et ühel kevadhonmmikul käisid tema poest alkoholi ostmas SRožkobv, üks noormees, kel olid needid, ja SL. Osteti v ja vist ka likööri. Tunnistaja VRP ütlused Tunnistaja VRP kinnitas kohtule antud ütlustes, et ta tunneb süüdistatavaid, kellega kohtus esimest korda ööl vastu
9. maid 2006 piljardiklubis Õismäel. Seal oli kokku viis inimest. Hiljem suunduti kasiinosse. Hommikul seitsme ajal mindi edasi lähedalasuvasse alkoholipoodi. Poe juures ühines nende seltskonnaga SL ja veel keegi, keda nimetati „punapeaks“. Nemad poodi ei tulnud. Osteti v ja Coca Colat, mille eest maksis tunnistaja. Pärast seda, umbes kella 8 paiku hommikul läksid tunnistaja, SRožkov, Roman Zamaris, kannatanu SL, tütarlaps, noormees ja veel üks 5 1-06-14512 umbes 35 aastane mees tühermaale. Kaasa ei tulnud noormees, keda hüüti punapeaks. Seal tarvitati alkoholi. Umbes kella 12 paiku toimusid seltskonnas muudatused. Lahkus ca 35 aastane mees. Kui tunnistaja poest tagasi jõudis, olid süüdistatavad ja kannatanu SL olid seal. Nad vaidlesid. Täpsemalt SRožkov vaidles kannatanu SLga. Ning Roman Zamaris omakorda kiusas mõlemat, nii kannatanu SL kui SRožkovi. Kannatanu SL tundus olevat üsna tugevas alkoholijoobes. SRožkov ja Roman Zamaris istusid parempoolsel pakul ja kannatanu SL nende vastas. Kannatanu oli poolunises seisundis. Ta küll rääkis midagi, kuid mida, tunnistaja täpselt ei kuulnud. SRožkov lõi rusikaga kannatanu SL. Kannatanu istus, kui võttis löögi vastu, siis pärast lööki natuke kõikus, kuid jäi istuma. SRožkov oli natuke tõusnud, et kannatanut lüüa. Tunnistaja püüdis jõuda selgusele, mille pärast kannatanut löödi. Talle vastas SRožkov, et kannatanu annab üles inimesi, sõpru, kuid mis selle all tuli mõelda, tunnistaja aru ei saanudki. Edasi nägi tunnistaja, kuidas SRožkov mitu korda lõi kannatanu SL. Pärast esimest lööki kannatanu juba kukkus. SRožkov lõi kannatanut mitu korda käte ja jalgadega. Lööke oli viis kuni seitse. SL näol veri. Tal oli kas nina või huul katki. Tunnistajale tundus, et kannatanu kaotas teadvuse. Ta ei liigutanud ja ta silmad olid suletud. Roman Zamaris ütles mingil hetkel stopp!. See oli siis, kui SRožkov püüdis kahe jalaga kannatanu SL lüüa. Roman Zamarisel oli jalg verine. Seda püüti maha pesta Coca Cola ja v ga. SL sel ajal lamades liigutas ja häälitses kuidagi. Pärast pesemist SRožkov tiris kannatanu SL võsasse. Sel ajal Roman Zamaris istus ja jooksis siis SRožkovi juurde, kes oli ca kolm meetrit SL tirinud. Paari minuti kestel süüdistatavad rääkisid midagi omavahel ja tirisid kannatanut SL edasi, torude ja põõsaste taha. Mis seal toimus, tunnistaja ei näinud, kuna torud ja põõsad varjasid vaatevälja. Kuid tunnistaja kuulis summutatud juttu ja mõnd lööki. Möödus viis kuni kümme minutit ja SRožkov tuli välja. Pärast seda kuulis tunnistaja veel mõnd lööki ja põõsastest väljus ka Roman Zamaris. Roman Zamarisel olid jope ja T-särk verega määrdunud. Roman Zamaris pakkus välja minna tema juurde koju ja vahetada riided. Tunnistaja ja süüdistatavad läksid Roman Zamarise juurde koju. Mis toimus toas, tunnistaja ei näinud, kuna viibis sel ajal esikus. Kodus olid Roman Zamarise abikaasa, ämm ja tütar. Jäi mulje, et Roman Zamarisel oli abikaasaga tüli sellepärast, et Roman Zamaris ei olnud öösel kodus. Riided, mis seljast ära võeti, pidi visatama prügikonteinerisse. Tunnistaja nägigi, kuidas SRožkov ja Roman Zamaris riidekottidega välja läksid. Siis tuli Roman Zamarise abikaasa sõbranna, kellega arutati, kas minna kuhugi külla või midagi sellist. Tunnistaja ütles, et läheb koju. Nad palusid, et tunnistaja ostaks alkoholi. Seda ta ka tegi, pärast mida läks ära. Tunnistajale tehti ettepanek kohtuda järgimine päev kell 15 samas piljardisaalis, aga nad rohkem ei kohtunud. Tunnistaja ütles, et kiirabi väljakutsumist ta ei pidanud vajalikuks, kuna talle tundus, et tegemist on rohkem nagu kaklusega. Teiseks tundis ta ohtu, mida kiirabi väljakutsumine võiks talle endale tähendada. Tunnistaja ei osanud täpselt öelda, kas SL solvas SRožkovi, kuid hetkel, kui talle selgitas SRožkov millest jutt on, siis öeldi, et see värdjas midagi tegi. Kannatanu löömist kividega tunnistaja ei ole pealt näinud. Kui ta lohistatavat SL viimati nägi, tundus talle, et kannatanu eriti toimuvast aru ei saanud. Samuti olid kannatanul püksid siis veel jalas. Tunnistaja I P ütlused Tunnistaja I P kinnitas kohtule antud ütlustes, et elas vabaabielu koos Roman Zamarisega. Ta ei soovinud kohtus ütlusi anda. Tunnistaja I G ütlused 6 1-06-14512 Tunnistaja I G kinnitas kohtus, et arvab end tundvat süüdistatavatest Roman Zamarist. Teine süüdistatav sarnaneb sellele noormehele, kellega ta oli koos, kui ta sõbrannaga, kes oli Roman Zamarise elukaaslane,
10. a emadepäeval kohtus. Roman Zamarise elukaaslane I helistas temale hommikul kella 9 paiku ja teatas, et Romani ei olnud terve öö kodus. Ta muretses, kena varem ei olnud niisugust asja juhtunud. Veidi hiljem helistas uuesti I ja ütles, et Roman tuli koos sõbraga. I juures kodus nägi ta mest, kes sarnaneb süüdistatav S Rožkovile. Midagi iseäralikku tunnistaja meeste juures tähele ei pannud. Mõne aja pärast läksid kõik neljakesi välja. Veel tuli üks noormees hiljem nende järel, keda tunnistaja ei tundnud, kuid talle jäi meelde, et sellel noormehel olid needid. Praktiliselt kohe ka see noormees läks ära. Kriminaaltoimikus olevad ja kohtus uuritud dokumentaalsed tõendid I Sündmuskoha vaatlusprotokoll, koostatud 14.05.2006 kell 15:20-19:00 ja selle juurde kuuluvad fototabeleid,
11. kd, lk. 2-23, kus on talletatud, et sündmuskoht asub Tallinnas, Kadaka tee 62a territooriumit piirava betoonaia taga. Konkreetselt vaadeldi Tallinnas, Kadaka tee 62a territooriumit piirava betoonaia, Järveotsa tee ja Akadeemia tee poolset nurka. Kadaka tee 62a territooriumi aia taga, Järveotsa teest ca 150 meetrit eemal risti Järveotsa teega ja paralleelselt betoonaiaga lebab maas (muldpinnasel) selili asendis meesterahva surnukeha. Laiba ümber on prügi. Surnukeha käed asetsevad sirgelt kõrval, jalad väljasirutatud. Seljas tumesinine jope, hele sviiter, must särk, mis on nihkunud üles rindkereni. Jalas on musta värvi püksid ja heledad aluspüksid, millised on nihkunud alla kuni hüppeliigesteni. Laiba kõhu- ja puusapiirkond ning jalad on paljad. Surnukeha nägu ja pea on üleni verised, samuti on verised laibal seljas olevad üleriided. Paljastunud kehaosadel vertikaalsed kiirjad verepritsmed. Verepritsmeid on ka betoonaial. Surnukeha on külm; tugev kangestus jäsemete liigestes puudub. Laiba näol vasaku kulmu ning ninapiirkonnas vigastused, samuti laiba näol vasakul lõuapiirkonnas 1,5 cm läbimõõduga auk. Laiba pea muljunud selle parempoolse küljega pinnast, pea tõstmisel näha pinnases umbes 5 cm sügavust pea ümbermõõdule vastavat auku. Laiba ja betoonaia vahel viimasest 130 cm kaugusel ja laibast 40 cm kaugusel on maas verega kaetud telliskivi. Teine verega kaetud telliskivi on surnukeha pea kohal betoonaiast 170 cm kaugusel ja surnukeha peast 30 cm kaugusel. Telliskividelt võeti DNA proovid. Betoonaia nurgast umbes 9 m kaugusel on maas üksteisest umbes 1,5 m kaugusel vastakuti kaks prussi. Prusside vahel ning nende vahetus läheduses hulgaliselt suitsukonisid, kuus pudelikorki. Järveotsa tee poolt vaadatuna vasakpoolsel prussil selle Järveotsa tee poolsel otsal verepritsmed, millistest võeti DNA proovid. Prussidest umbes 400 cm kaugusel Akadeemia tee suunas maas umbrohu sees üksteisest umbes 300 cm kaugusel kaks v pudelit „Crystal“. Neist vaadatuna Järveotsa tee poole parempoolsem on kaetud verekahtlase määrdumisega. II. Surnu SL ( xxx) kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 419 16.05.2006,
12. kd, lk. 40-62, millest nähtub, et: 1) SL surma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma hulgaliste näokoljuluude murdudega: piirdunud pehmekelmealuste verevalumitega paremal otsmikusagara, vasakul kiirusagara ja vasakul kukla-kiirusagara piiri piirkonnas; koldeliste verevalumitega kõõlustanul paremal otsmiku, kiiru ja kukla-kiiru piiri piirkonnas ning vasakul kukla piirkonnas ja oimulihastes; hulgaliste põrutushaavade, nahamarrastuste ja –kriimustuste ning nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas ja näol; verevalumiga keeles; ülalõualuus vasakul I ja II hamba murruga, alalõualuus vasakul III hamba murru; nina-, 7 1-06-14512 sarna- ja ülalõualuude hulgikillunenud murdude ning alalõualuu murruga vasakul. Nende vigastuste tagajärjel kujunes äge verekaotus vere aspiratsiooniga hingamisteedesse ning äge kopsu- ja peaajuturse. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. 2) Eelmises punktis kirjeldatud vigastused võivad olla tekitatud tömbi vägivalla toimel teatud ajavahemiku jooksul enne surma saabumist, mis võib olla mõõdetav tundides, hulgalistest löökidest kõvade tömpide esemetega (näiteks rusikas, jalg, kivi jms) pea erinevatesse anatoomilistesse piirkondadesse. 3) Peale surma põhjustanud tervisekahjustuste esinevad laibal veel järgmised tömbi vägivallaga tekitatud vigastused: värsked nahamarrastused ja –kriimustused vasakul küljel, alaseljal, mõlemal tuharal ja mõlemal alajäsemel ning värsked nahaalused verevalumid kaela paremal külgpinnal, paremal ülajäsemel ja vasakul alajäsemel. Sellised vigastused võivad olla tekitatud lühikest aega enne surma või suremise protsessi käigus löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisel vastu samalaadseid esemeid/pindu, kusjuures ei saa välistada, et selja ja alajäsemete piirkonnas olevad vigastused on saadud hõõrdumisel vastu kõva tömpi pinnast. Sellised tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. nahamarrastused mõlemal labakäel ja 4) Paranemisjärgus imendumisfaasis nahaalused verevalumid mõlemal alajäsemel võivad olla saadud mõned päevad enne surma saabumist tömbi vägivalla toimel. 5) Võttes arvesse vigastuste paiknevust ja verega määrdumise lokalisatsiooni riietel, ei saa välistada, et kannatanu kehaasend võis vigastuste tekitamise käigus muutuda. 6) Kõik S. L surnukehal esinevad vigastused on elupuhused. 7) Tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi S. L surnukehal ei esinenud. 8) Lahanguleid ei võimalda kinnitada ega välistada iseseisvat liikumisvõimet pärast tervisekahjustuste tekitamist ja enne surma saabumist. 9) Kohtukeemilisel uuringul leiti surnukeha veres 3,65 mg/g (‰) etanooli, mis elaval inimesel vastab raskele alkoholijoobele. Narkootilisi aineid laiba verest kohtukeemilisel uuringul ei leitud. 10) S. L surm võis saabuda, vastavalt sündmuskohal käinud kohtuarsteksperdi arvamusele, orienteeruvalt 6 – 12 tundi enne surnukeha esmast vaatlust sündmuskohal. Ekspertiisiaktis on kohtuarst-ekspert Anu Adams ja arst-resident Karol Gekk andnud järgmise kohtumeditsiinilise diagnoosi: 1) Pea kinnine tömp trauma näokoljuluude murdudega: piirdunud pehmekelmealused verevalumid paremal otsmikusagara, vasakul kiirusagara ja vasakul kukla-kiirusagara piiri piirkonnas; koldelised verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku, kiiru ja kukla-kiiru piiri piirkonnas ning vasakul kukla piirkonnas ja oimulihastes; hulgalised põrutushaavad, nahamarrastused ja –kriimustused ning nahaalused verevalumid pea piirkonnas ja näol; verevalum keeles; ülalõualuus vasakul I ja II hamba murd, alalõualuus vasakul III hamba murd; nina-, sarna- ja ülalõualuude hulgikillunenud murrud ning alalõualuu murd vasakul. 2) Äge verekaotus: seedetraktis ~550 ml verd. Vere aspiratsioon hingamisteedesse ägeda kopsukoe puhitusega. Äge kopsu- ja peaajuturse. 3) Värsked nahamarrastused ja –kriimustused vasakul küljel, alaseljal, mõlemal tuharal ja mõlemal alajäsemel. Värsked nahaalused verevalumid kaela paremal külgpinnal, paremal ülajäsemel ja vasakul alajäsemel. 8 1-06-14512 4) Paranemisjärgus nahamarrastused mõlemal labakäel. Imendumisfaasis nahaalused verevalumid mõlemal alajäsemel. 5) Raske alkoholijoove. III. Asitõendite (SL laibalt võetud riideesemete ja jalatsite) vaatlusprotokoll,
13. kd, lk. 69-76, millest nähtub: T-särgil oli näha selle kaelusel verele iseloomulik määrdumine (krae piirkond kogu ulatuses määrdunud pruuni verekahtlase ainega), Sviitri visuaalsel vaatlusel oli näha kaeluse, parema varruka ja rindkere poolsel osal verele iseloomulik määrdumine (parema varruka pealispinnalt ülemise poole ulatuses, seljaosa ülemises kolmandikus keskosas, krae piirkond kogu ulatuses ja eespind koldeliselt määrdunud verekahtlase pruunika ainega), Aluspükstel oli visuaalsel vaatlusel näha pükste esipinnal ja säärel verele iseloomulik määrdumine (eespinnal üksikud ebakorrapärase kujuga kahvatud verekahtlased määrdumised), Jopel tuvastati selle visuaalsel vaatlusel verele iseloomulik määrdumine esiosal, seljaosal, varrukatel (varrukate otstes pruunid verekahtlased määrdumised, eesmisel paremal hõlmal ülemises kolmandikus, jope luku piirkonnas kogu ulatuses, vasakul hõlmal üksikutes kohtades koldeliselt, tagaküljel ülemises kolmandikus kogu ulatuses ning keskmises kolmandikus keskosas, paremal varrukal õla piirkonnas), Teksapükstel tuvastati visuaalsel vaatlusel verele iseloomulik määrdumine istmikul (püksid eest jalgevahe piirkonnast nööpide kinnituskoha õmblusest rebenenud pikkusega 10 cm, peale selle rebenenud vasaku sääre siseõmblus pikkusega 7 cm, vasaku sääre alumisest äärest 6 cm kõrgemal ebakorrapärase kujuga riidekoe defekt läbimõõduga 0,5 cm. Püksid määrdunud kuivanud rohuliblede ja poriga), Kingadel tuvastati verele iseloomulik määrdumine paeltel, Sokkidel visuaalsel vaatlusel verele iseloomulikke määrdumisi ei avastatud. Kuna kõik riietusesemed olid pakendatud ühte kotti ja pakendamise hetkel veri oli kuivamata, ei saa välistada erinevatele riideesemetele vere sattumist ka väära pakendamise tulemusel. Seoses sellega ei olnud võimalik otsida esemetelt mikroosakesi. IV. Läbiotsimisprotokoll, 1.kd, lk. 88-92, millest nähtub, et vastavalt 30.05.2006 prokuratuuri poolt välja antud läbiotsimismäärusele teostati 31.05.2006 läbiotsimine korteris asukohaga Järveotsa tn 19-60 Tallinnas, kust võeti kaasa korteri rõdul asunud kahed väidetavalt SRožkovile kuulunud jalatsid: musta värvi jooksukingad Nike ja musta värvi kingad; V. Asitõendi vaatlusprotokoll 05.06.2006, 1.kd, lk. 93-101, koos fototabelitega. Vaadeldi läbiotsimisel äravõetud jalatseid, Roman Zamarisele kuulunud T-särki, samuti kaht paari teksapükse: 1) Monton valmistajafirma. Need püksid ja selle Tsärgi andis Roman Zamaris SRožkovile 14.05.2006 oma elukohas vahetuseks SRožkovi jalas olnud määrdunud pükste vastu ja 2) Vigoss valmistajafirma teksapükse, milliseid Roman Zamaris kandis temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal. Esemetelt vere ja selle jälgede olemasolu tuvastamiseks kasutati luminooli lahust ja tetrabase reaktiivi. Luminooli kemoluminestsentsi efekt on kaasajal üks tundlikumaid ja efektiivsemaid vahendeid verejälgede avastamiseks pindadelt. Leeliselises keskkonnas reageerib luminool verega ja kutsub esile pimedas nähtava helesinise helenduse, mis kestab ca 60 sekundit ja millega kaasneb piimvalge vahutsemine. Helendus taastub ka reaktiivi korduval kandmisel verejälgedele. Meetod võimaldab avastada verd ka seebivees, roiskvees, pinnases, riietel, isegi 9 1-06-14512 pärast pesemist ja triikimist. Töötluse tulemusel tuvastati verekahtlased jäljed mõlemalt Nike spordijalatsilt ja mõlemalt musta värvi kingalt. T-särgilt, Monton- ja Vigoss- teksapükstelt verekahtlasi jälgi ei avastatud. VI. DNA ekspertiisi akt nr GE-1250-06/3063 11.07.2006,
14. kd, lk. 105-
15. Eksperdile esitati lahendamiseks järgmised küsimused:
16. Kas sündmuskoha vaatluse käigus Tallinnas Kadaka tee 62a (Järveotsa tee- Autobussikoondise vahelisel tühermaal) asuva territooriumi betooniaia tagant leitud ja võetud proovidest ning objektidest (vt. ekspertiisimääruse p.3 nr.2-5) määratletud DNA profiilid on kokkulangevad kannatanu SL, ik xxx, tunnistajate A S , ik 37601170247, ja A P , ik 37706070225, või kellegi teise isiku võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega?
17. Juhul, kui sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja võetud proovidest ja objektidest määratletud DNA profiilid kokkulangevad kellegi teiste isiku võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega, siis paluti neid võrrelda KEKK’i andmebaasis olevate isikute DNA profiilidega?
18. Kas sündmuskoha vaatluse käigus Tallinnas Kadaka tee 62a (Järveotsa tee- Autobussikoondise vahelisel tühermaal) asuva territooriumi betooniaia tagant leitud ja võetud proovidest ning objektidest (vt. ekspertiisimäärus 19.05.2006.a. p.3 nr.2-4), samuti surnu S.L riietelt(t-särk, sviiter, aluspüksid, jope, teksad, kingad) kõikidest verekahtlaste määrdumustega kohtadest ja Roman Zamarise teksapüksidelt määratletud DNA profiilid on kokkulangevad kahtlustatavate Roman Zamaris, ik 37806200344, SRožkov, ik 37803280265 ja kannatanu SL, ik xxx, või kellegi teise isiku võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega?
19. Juhul, kui sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja võetud proovidest ja objektidest, samuti surnu SL riietelt(t-särk, sviiter, aluspüksid, jope, teksad, kingad) kõikidest verekahtlaste määrdumustega kohtadest ja Roman Zamarise teksapüksidelt määratletud DNA profiilid on kokkulangevad kellegi teiste isiku võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega, siis paluti neid võrrelda KEKK’i andmebaasis olevate isikute DNA profiilidega?
20. Kas 31.05.2006 kahtlustatava SRožkovi elukohas aadressil: Järveotsa 19-60, Tallinn, teostatud läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud musta värvi kingadelt (parema ki vasak poolselt küljelt ja vasaku jala ki vasak poolselt küljelt, verekahtlased jäljed märgistatud kollase markeriga) ja „Nike” tossudelt (tossude esiosadelt ja vasaku jala tossu vasakult küljelt, verekahtlased jäljed märgistatud kollase markeriga) määratletud DNA profiilid on kokkulangevad kannatanu SL, ik xxx, kahtlustatavate Roman Zamaris, ik 37806200344, ja SRožkov, ik 37803280265, või kellegi teise isiku võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega? DNA ekspert Kadri Sinivee andis temale esitatud küsimustele vastates järgmise arvamuse:
21. Suitsukonilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud esimene proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil osutab naiselt pärinevale bioloogilise 10 1-06-14512 materjalile, kuid ei ole kokkulangev SL ega A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada A P ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
22. Telliskivilt nr 2 (nummerdamata; pakend nr 52), telliskivilt (pakend nr 52), S. L jope vasakult käiselt DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd); suitsukonilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud teisest proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd); suitsukonilt (pakend nr 28) DNA analüüsiks võetud esimesest proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd); suitsukonilt (pakend nr 24) ja suitsukonilt (pakend nr 25) DNA analüüsiks võetud proovidest; suitsukonilt (pakend nr 28) DNA analüüsiks võetud teisest proovist määratletud DNA profiilid on kokkulangevad SL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. SL võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 1,2 x 10-
23. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 8,2 x 1014 inimese kohta.
24. Tikult (pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada SLlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik SLl esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A P ilt ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
25. Vasaku jala Nike spordijalatsi vasakpoolselt küljelt (pakend nr 1), parema jala ki vasakpoolselt küljelt (eelnevalt märgistatud kohast; pakend nr 2) ja vasaku jala ki vasakpoolselt küljelt (eelnevalt märgistatud kohast; pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proovid (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd); pähklipakilt (milles olid pähklid; pakend nr 4), suitsukonilt (pakend nr 10), esimeselt tikult (pakend nr 17), teiselt tikult (pakend nr 17), suitsupakilt “Bond” (pakend nr 19), suitsukonilt “Bond” (pakend nr 32), tabletilehe tükilt (milles oli tablett; pakend nr 33), suitsukonilt (pakend nr 35) ja suitsupaki fooliumilt (pakend nr 49) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A P ilt ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.
26. Suitsult “Red & White” (pakend nr 5) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A P ilt 11 1-06-14512 ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
27. Suitsukonilt (pakend nr 6) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev SL ega A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega esimeses punktis mainitud peamise DNA profiiliga ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga.
28. Tikult (pakend nr 7) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev SL ega A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega kuuendas punktis mainitud DNA profiiliga ega esimeses punktis mainitud peamise DNA profiiliga ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A P ilt ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
29. Suitsukonilt (pakend nr 8), pudelikorgi välispinnalt (pakend nr 34), suitsukonilt (pakend nr 44) ja suitsukonilt “Next” (pakend nr 47) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad ja osutavad potentsiaalselt samalt mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangevad SL ega A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkov’i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega kuuendas punktis mainitud DNA profiiliga ega esimeses ega seitsmendas punktis mainitud peamiste DNA profiilidega ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga.
30. Suitsukonilt (pakend nr 9) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev A S võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A S võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 5,9 x 10-
31. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,7 x 1015 inimese kohta. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A P ilt ja/või Roman Zamariselt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
32. Suitsukonilt (pakend nr 11) ja suitsukonilt (pakend nr 16) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad A P i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte SL ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. A P i võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 3,3 x 10-
33. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 3,0 x 1014 inimese kohta.
34. Pudelikorgi välispinnalt (pakend nr 12) DNA analüüsiks võetud proov on 12 1-06-14512 segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Roman Zamariselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A P ilt ja/või A S lt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
35. Pähklipaki tükilt (pakend nr 13) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile ning on kokkulangev kaheksandas punktis mainitud DNA profiilidega, kuid mitte SL ega A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega kuuendas punktis mainitud DNA profiiliga ega esimeses ega seitsmendas punktis mainitud peamiste DNA profiilidega. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A P ilt ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
36. Suitsukonilt “Red & White” (pakend nr 14), suitsukonilt (pakend nr 15) ja suitsukonilt (pakend nr 23) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Roman Zamarise võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte SL ega A P i ega A S ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Roman Zamarise võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 5,9 x 10-
37. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,7 x 1017 inimese kohta.
38. Kümnesendise mündi esiküljelt (pakend nr 18) DNA analüüsiks võetud proovist ei õnnestunud määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi. Saadud osaline DNA profiil ei ole tulemusi andnud DNA lookuste osas kokkulangev SL ega A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega kuuendas ega kaheksandas punktis mainitud DNA profiilidega ega esimeses ega seitsmendas ega kaheteistkümnendas punktis mainitud peamiste DNA profiilidega.
39. Vasaku jala Nike spordijalatsi keele pealt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd); kahekümnesendise mündi tagaküljelt (pakend nr 18), pudelikorgi välispinnalt (pakend nr 41), vasaku käe kindalt (käeselja kohalt; pakend nr 42), suitsupaki fooliumilt (pakend nr 46) ja pudeli “Martini” suult (pakend nr 54) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A P ilt ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.
40. Pudelikorgi välispinnalt (pakend nr 20) DNA analüüsiks võetud proov ja suitsult “Red & White” (pakend nr 36) DNA analüüsiks võetud teine proov on 13 1-06-14512 segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik SRožkovil esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada SLlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A P ilt ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.
41. Krõpsupakilt “Lays” (milles olid kartulikrõpsud; pakend nr 21) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Roman Zamariselt ja SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud kõik (ja ainult) Roman Zamarisel ja SRožkovil esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei sisaldu selles segaproovis SLlt ega A P ilt ega A S lt pärinevat bioloogilist materjali.
42. Suitsukonilt (pakend nr 22) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev SL ega A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega kuuendas ega kaheksandas punktis mainitud DNA profiilidega ega neljateistkümnendas punktis mainitud osalise DNA profiiliga ega esimeses ega seitsmendas ega kaheteistkümnendas punktis mainitud peamiste DNA profiilidega ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga.
43. Tampoonilt nr 1 (pakend nr 51), tampoonilt nr 2 (pakend nr 51) ja parema jala Nike spordijalatsi keele pealt (paelte vahelt; pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) ja suitsukonilt (pakend nr 26) ning suitsukonilt (pakend nr 48) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad SRožkovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte SL ega A P i ega A S ega Roman Zamarise võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. SRožkovi võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 1,8 x 10-
44. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 5,7 x 1015 inimese kohta.
45. Suitsukonilt (pakend nr 27) ja suitsukonilt (pakend nr 30) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad ja osutavad potentsiaalselt samalt mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangevad SL ega A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega kuuendas ega kaheksandas ega kaheksateistkümnendas punktis mainitud DNA profiilidega ega neljateistkümnendas punktis mainitud osalise DNA profiiliga ega esimeses ega seitsmendas ega kaheteistkümnendas punktis mainitud peamiste DNA profiilidega ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga.
46. Suitsupaki “Leek” kilelt (pakend nr 29), pudelikorgi välispinnalt (pakend nr 40), parema käe kindalt (randme kohalt; pakend nr 42), suitsupaki kilelt (pakend 14 1-06-14512 nr 43) ja suitsupaki fooliumilt (pakend nr 50) DNA analüüsiks võetud proovidest ei õnnestunud määratleda ühtegi inimese DNA alleeli. Tegemist võib olla inimpäritolu DNA sisaldumisega nendes proovides allpool tuvastuspiiri.
47. Suitsukonilt (pakend nr 31) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev SL ega A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega kuuendas ega kaheksandas ega kaheksateistkümnendas ega kahekümnendas punktis mainitud DNA profiilidega ega neljateistkümnendas punktis mainitud osalise DNA profiiliga ega esimeses ega seitsmendas ega kaheteistkümnendas punktis mainitud peamiste DNA profiilidega ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga.
48. Suitsult “Red & White” (pakend nr 36) DNA analüüsiks võetud esimene proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) ja pudelikorgi välispinnalt (pakend nr 45) DNA analüüsiks võetud proov on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel eristatavad peamised DNA profiilid on kokkulangevad SL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A P ilt ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.
49. Fooliumpaberilt (pakend nr 36) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada SLlt ja SRožko’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik SLl ja SRožkovil esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A P ilt ja/või A S lt ja/või Roman Zamaris’elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
50. Suitsupakilt “Red & White” (pakend nr 37) DNA analüüsiks võetud proovist ei õnnestunud saada usaldusväärseid tulemusi.
51. Parema jala Nike spordijalatsi vasakpoolselt küljelt (pakend nr 1) ja vasaku jala Nike spordijalatsi parempoolselt küljelt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd); fooliumpaberilt (pakend nr 43), telliskivilt (pakend nr 53/1, tampoon nr 1) ja telliskivilt (pakend nr 53/1, tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proovidest õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh SLlt ja/või A Permino’ilt ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides.
52. Telliskivilt (pakend nr 53/2, tampoon nr 1) ja telliskivilt (pakend nr 53/2, tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada SLlt pärineva 15 1-06-14512 bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A P ilt ja/või A S lt ja/või Roman Zamariselt ja/või SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.
53. Pudeli “Cristall” (mis oli tühi) suult (pakend nr 38/39) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik SRožkovil esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Roman Zamariselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A P ilt ja/või A S lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
54. Pudeli “Cristall” (milles oli vedelik) suult (pakend nr 38/39) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev Roman Zamarise võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A P ilt ja/või A S lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
55. Pudeli “Meдoвуха” suult (pakend nr 57) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada A S lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik A S l esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Roman Zamariselt ja SRožkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi SLlt ja/või A P ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.
56. S. L teksapükste paremalt säärelt (tagantpoolt) DNA analüüsiks võetud proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) ei õnnestunud määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi. Saadud osaline DNA profiil on 10 tulemusi andnud DNA lookuse osas (kokku analüüsiti 11 DNA lookust) kokkulangev SL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte A P i ega A S ega Roman Zamarise ega SRožkov’i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega.
57. Kuna visuaalse vaatluse ja läbiviidud eeltestide alusel R. Zamarise teksapükstelt verd ei tuvastatud, siis sellelt objektilt DNA analüüsiks proove ei võetud. VII. Asitõendi vaatlusprotokoll, 1.kd, lk. 118-
58. Vaadeldi kaht telliskivi, millised olid ära võetud sündmuskoha vaatluse käigus 14.05.
59. Telliskivi nr 1 leiti SL surnukeha ja betoonaia vahel betoonaiast 130 cm kaugusel ja surnukehast 40 cm 16 1-06-14512 kaugusel. See on ühelt küljelt koldeliselt määrdunud verekahtlase pruunikat värvi ainega ja kuivanud poriga. Telliskivi nr 2 leiti sündmuskohalt SL surnukeha pea kohal betoonaiast 170 cm kaugusel ning surnukeha peast 30 cm kaugusel. See on ühelt küljelt määrdunud verele iseloomuliku määrdumisega, kusjuures pritsmed telliskivi pinnal on suunaga alt ülespoole. Telliskivi on kaetud kuivanud rohuliblede ja poriga. VIII. Asitõendi vaatlusprotokoll, 1.kd, lk. 136-
60. Vaadeldud on kaht videosalvestust: 1) CD toorikul Verbatim Detalifeplus, pealdisega „ATM EYP00317 14.05.2006 8:0012:00“, mis on saadud Tallinnas Ehitajate tee 107 asuva AS SEB Eesti Ühispank sularahaautomaadi EYP 00317 juures asuva turvakaamera abil. Antud videosalvestise vaatlusel tuvastati, et 14.05.2006 kell 8:01:32 tulid nurga tagant ja möödusid pangaautomaadist kaupluse suunas VRP ja SSožkov. Neile järgnesid kell 08:01:54 Roman Zamaris ja kell 08:02:54 tuvastamata naisterahvas nimega Katja. Kell 08:12:51 tuli VRP üksinda nurga tagant välja ja läks uuesti pangaautomaadist mööda kaupluse suunas. Kell 08:24:11 tuli kaupluse poolelt pangaautomaadi juurde punase peaga ja lühikese soenguga noormees, kes hakkas pangaautomaadi juures suitsetama. See noormees ootas Roman Zamarise, VRPi ja kolmanda noormehe ära, kes samuti tulid kaupluse poolelt, ning edasi läksid kõik neli nurga taha. Kell 09:32:29 tuli nurga tagant uuesti üksinda VRP, möödus pangaautomaadist ja läks kaupluse suunas. Kell 09:32:55 tuli nurga tagant SL, kes järgnes VRPile. Kell 09:36:03 väljusid VRP ja SL kauplusest ja pöörasid nurga taha. Kell 09:39:33 taas VRP tuli nurga tagant ja läks pangaautomaadist mööda kaupluse suunas. Kell 09:43:24 väljus VRP kauplusest, käes pudel v . Rohkem menetlusosaliste liikumisi antud videosalvestisel ei ole fikseeritud. 2) CD toorikul Fujifilm, pealdisega „14.05.2006 Õismäe HK 12:00-18:00“, mis on tehtud Tallinnas Ehitajate tee 107 asuva AS SEB Eesti Ühispank sularahaautomaadi EYP 00317 juures turvakaamera abil. Videosalvestise vaatlemisel tuvastati, et kell 12:27:32 tulid pangaautomaadi juurde A S ja A P . Viimane võttis pangaautomaadist raha. Kell 12:27:58 tuli nurga tagant välja VRP, kes läks A S ja A P ist mööda kaupluse suunas. Kell 12:28:07 tuli A S ja A P i juurde kriminaalmenetluse käigus tuvastamata jäänud naisterahvas nimega Katja. Kell 12:32:38 tuli VRP uuesti nurga tagant ja läks pangaautomaadist mööda kaupluse suunas. Kell 12:38:37 väljus VRP kauplusest valget värvi kilekotiga ja suundus nurga taha. Rohkem menetlusosaliste liikumisi antud videosalvestisel ei ole fikseeritud. IX. 06.09.2007 toimunud kohtuistungil (kd 3, lk 156-157) esitas süüdistatava SRožkovi kaitsja küsimused (kd. 3, lk. 164), millised kohus edastas vastamiseks SL surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi teinud eksperdile. Ekspert Anu Adams esitas vastused küsimustele kohtule kirjalikult (Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo PõhjaEesti osakonna kiri nr 1-7P/507 11.10.2007 (kd.3, lk. 165-167). Ekspert andis temale süüdistatava SRožkovi kaitsja poolt esitatud küsimustele järgmised vastused: Kaitsja küsimustele, kas on vahet ägedal verekaotusel ja verevaesusel; millised ägeda verekaotuse tunnused olid leitud SL surnukehal; kas siseorganite verevaesus SL surnukehal oli eluohtlik; kas on võimalik kindlaks määrata vere kogust, mille kaotas SL enne tema surma saabumist, arvestades ka verejälgi riietel ning ümbritsevatel esemetel, mis on kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokollis, vastas ekspert, et verevaesus on verekaotuse tagajärjel kujunenud kliiniline sümptom ehk haigustunnus, mis antud juhul oli tingitud ulatuslikust näokolju traumast. Esinesid 17 1-06-14512 hulgalised põrutushaavad pea piirkonnas rohkete killunenud näokoljuluude murdudega, millega kaasnes hulgaliste veresoonte terviklikkuse katkemine ja verekaotus. Kaotatud vere hulka täpselt ei ole võimalik kindlaks teha. Pea piirkond on rikkaliku verevarustusega, tegemist on hulgitraumaga, lahangul tuvastati verekaotusele iseloomulikud tunnused ja 550 ml allaneelatud verd seedetraktis, surnukehalt võetud riided olid ulatuslikult verega määrdunud, sündmuskohalt leiti maapinnalt vereplekke. Eeltoodust tulenevalt on alust arvata, et kaotatud vere hulk ületas 1000 ml (s.o. 20% ringleva vere mahust), millisel juhul võib kujuneda eluohtlik tervisekahjustus - hemorraagiline e. verekaotusest tingitud šokk. /„Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7