märtsi 2007.a. otsusega mõistetud ja
lg.2 alusel moodustatud liitkaristuse 4 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.
karistuse ulatuses, s.o. kuni Kohustada Raigner Kliiman*it katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond. 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 1
lg.2 p.2,4,7 alusel määrata Raigner Kliiman*ile katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid 2. asuda tööle 1 kuu jooksul alates vabanemisest 3.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kelle nimetab kriminaalhooldaja ega viibida alkohoolsete jookide tarvitamise paikades Jõgeva linnas 4.pöörduda psühhiaatri vastuvõtule kahe kuu jooksul alates vabanemisest ja läbida arsti soovituse korral alkoholivastane ravi. Määrata Raigner Kliiman kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Raigner Kliiman*i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.
lg.2 alusel hakata Raigner Kliiman*i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Raigner Kliiman karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Raigner Kliiman on süüdi tunnistatud ja karistatud Tartu Maakohtu otsusega 26.03.2007
lg.2 p.1,3 ja § 199 lg.2 p.4 järgi 1-aasta 8-kuulise vangistusega.
2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks kahe kohtuotsuse järgi 4 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja hulka on arvestatud eelvangistuse aeg 18.09.2006-25.03.2007, s.o. 6 kuud 8 päeva vangistust ja ärakandmata karistuse 3 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust aega arvestatud alates 26.03.
lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on Raigner Kliiman temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ½, faktiliselt 2 aastat 2 kuud 24 päeva. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Raigner Kliimani vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega tingimisi on põhjendatud. Raigner Kliimani küsitlemise tulemusena ilmneb, et ta on analüüsinud vangistuses oma kuritegude toimepanemise põhjusi ja saanud neist põhjustest aru. On tunnistanud suurimat probleemi- alkoholiprobleemi. Raigner Kliimanile on teada, kuidas neid varasemaid süütegude põhjusi vältida ja tal on läbi mõeldud kava neist probleemidest ülesaamiseks vabaduses. See kava on reaalne. Samas ei ole R.Kliiman oma vabaduses toimetuleku kava ehitanud üles mitte ainult kõrvalseisjate tegevusele, vaid ta on valmis ka ise ennast piirama (loobuma tuttavatest, alkoholist). Lähedaste toetusega on õiguskuulekasse ellu tagasipöördumise kava tõsiseltvõetav. Kohus leiab, et R.Kliimani suurimaks probleemiks vabaduses on tema alkoholiprobleem. Seda probleemi on võimalik lahendada edukamalt, kui isikule on võimalik panna kohustusi ja teda sellega toimetulemisel toetada. See võimalus on kriminaalhoolduse ja järelevalve kaudu. Alkoholist hoidumise ravi on võimalik teostada vabaduses olles. Seetõttu peab R.Kliimanil olema võimalus vabaduses ise spetsialistide poole pöörduda
lg.1 järgi on karistuse tähtsaimaks eesmärgiks mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna R.Kliiman on analüüsinud oma kuritegude põhjusi, kavandanud tee neist põhjustest vabanemiseks ja puuduvad ka arvestatavad takistused selle kava realiseerimisel, siis tuleb kohtul tunnistada, et karistuse eesmärgid on suures osas saavutatud. 3
-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele. Raigner Kliiman*i puhul on olemas alused, mis toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. R.Kliimanile tuleb panna lisakohustustena
lg.2 korras sellised kohustused, mille täitmine on abiks uute kuritegude riskide vähendamisel. Neil asjaoludel leiab kohus, et Raigner Kliimani tingimisi enne tähtaega vabastamine tingimisi, allutades ta kriminaalhooldusele ja pannes lisakohustused, on põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.