← Eesti

1-08-12423\1

Obsah (5)§ 76§ 75§ 78§ 331§ 65

Kriminaalasi nr 1-08-12423 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.detsembril 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-12423 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär M

§ 76lg.2, § maakohus m ä ä r a s : Vabastada Indrek Leibur temale Harju Maakohtu 07.

oktoober 2004.a. otsusega mõistetud karistuse 6 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg.4 alusel määrata katseaeg ärakandmata 17.06.2011.a.

karistuse ulatuses, s.o. kuni Kohustada Indrek Leibur*it katseajal järgima

§ 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 1

(5)5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba vahetamiseks. elu-, töö- või õppimiskoha

§ 75

lg.2 p.2,4,7 alusel määrata Indrek Leibur*ile katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid 2.otsida töökoht ja asuda tööle 40 päeva jooksul alates vabanemisest 3.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega või teiste negatiivse fooniga isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta 4.osaleda kriminaalhooldaja pakutud sotsiaalabiprogrammis, s.h. individuaaltöö programmis OTO 5.pöörduda psühholoogi vastuvõtule kahe kuu jooksul arvates vabanemisest, et süvendada eneseanalüüsioskusi ja õppida oma käitumist kontrollima. Määrata Indrek Leibur kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Indrek Leibur*i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

lg.2 alusel hakata Indrek Leibur*i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Indrek Leibur karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Indrek Leibur (kuni 19.03.2007 Puusepp) on süüdi tunnistatud ja karistatud Harju Maakohtu otsusega 07.10.2004

§ 331

järgi 4-kuulise vangistusega.

§ 65lg.2 alusel on sellele karistusele liidetud Harju Maakohtu 22.

  1. 2003.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 aastat 4 kuud 11 päeva vangistust KrK § 107 lg.2 p.5 järgi, liitkaristuseks mõistetud 6 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatud kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. alates 07.10.
  2. Enne seda on I.Leiburit karistatud Võru Maakohtu poolt 21.03.1994 KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 1aasta 6-kuulise vangistusega 2-aastase katseajaga, 23.02.1995 Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 6.-kuulise vangistusega, Võru Maakohtu poolt 01.08.1997 Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 2 aasta 6-kuulise vangistusega, 10.06.1998 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg.2 p.1,3 järgi 6-aastase vangistusega, 19.08.1999 Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 3-aastase vangistusega, ja § 176 lg.1 järgi 2 aasta 6-kuulise vangistusega, see liidetud eelmise karistusega ja lõplik karistus 6 aastat 6 kuud vangistust. Indrek Leibur on vahi alla võetud 17.jaanuaril 1997.a. ja peale seda ei ole ta vabaduses viibinud. 2

(5)Kohtuistungipäevaks 11.12.2008 on I.Leibur kandnud karistust vangistuse näol 11 aastat 10 kuud 23 päeva. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et I.Leibur on vabanedes motiveeritud tööle asuma, ta olevat kiire õppija. On vangistuses läbinud kaks sotsiaalprogrammi. Ei ile selget ettekujutust, kuhu vabanedes tööle saab asuda. Vangla iseloomustuses soovitatakse I.Leiburil vabaduses hoida kontakti psühholoogi ja psühhiaatriga, soovitatud jätkata vangistuses kohaldatud ravi ja käia psühhoteraapias. Suhtleb lähedastega- emaga ja õdedega. Reaalne kogemus vabaduses elamisest puudub, kuna on olnud vangistuses alates 15.eluaastast. On varasemalt vangistuses süstinud narkootikume, Tartu Vangla perioodil ei ole narkootiliste ainetega probleeme olnud. On jätnud maha suitsetamise. Vangla tõdeb, et oma probleemidega toime tulemiseks on Leibur pöördunud psühholoogi ja psühhiaatri poole. On käinud pool aastat farmakoteraapias, käinud psühholoogi juures ja lugenud eneseabikirjandust. Vangla hinnangul on I:Leibur omandanud väärtushinnangud ja hoiakud kuritegeliku maailma subkultuuris. Nüüd on ta koostöövalmis ja valmis kriminaalhooldusele alluma. Kriminaalhooldaja toetab ennetähtaegset vabastamist. Lähedased (ema) on valmis andma elamispinna ja ema ja õed toetama ka materiaalselt. Kindlat tööandjat teada ei ole, kuid vanglas omandatud kutseoskuse ja tööharjumusega ei tohiks kriminaalhooldaja hinnangul töö leidmisega eriti keerukaid probleeme tekkida. Kriminaalhooldaja on tajunud I.Leiburi lähedaste siirast soovi toetada Indrek Leiburi ennetähtaegset vabanemist, aidata teda vabaduses kohanemisel. Kriminaalhooldaja näeb küll rida ohtusid vabaduses ja riske, kuid kriminaalhooldusametniku hinnangul on niivõrd pikk vangistusaeg tinginud terava vajaduse resotsialiseerumisele. Praegu vabastamisel võimaldaks see pikemaajalist käitumiskontrolli edukamate tulemuste saamiseks. Kohtuistungil andis I.Leibur seletuse, et loodab vabanemisel tööle asuda oma venna tööandja juurde- Viljandi Aken ja Uks. I.Leibur räägib oma vangistuste eelloo: ta kasvas kasuema juures Võrus, kus algasid kuriteod. Olid konfliktid kasuisaga. Nüüd ta enam Võrru minna ei kavatse. On hakanud suhtlema oma pärisemaga ja õdede ja poolvennaga. On vanglas töötanud mitmetel töökohtadel. Vanglas toime pandud rikkumiste kohta annab I.Leibur seletuse, et siin ei saa minna rikkumise eest mujale või midagi muud ette võtta. Vabaduses lähed lihtsalt teise kohta või teed muid asju, kuid siin oled selle asja juures ja siis peab ise ka kaasa tegema,. Vanglas sooritatud kuritegude ajal oli noor. Alates 2005 on Tartu Vanglas ja siin kuritegusid ei ole. Abiellus, et nime vahetada ja vabanemisel uue nimega uut elu alustada, et vanadest sõpradest eemale hoida. Prokurör toetas ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukohad Indrek Leibur on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuritegude toimepanemises:

§ 76

lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Indrek Leibur temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 2/3 seisuga 11.12.08. on viibinud vangistuses 11 aastat 10 kuud 23 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3

(5)

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Indrek Leiburi vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega tingimisi on põhjendatud. Toimiku materjalist nähtub, et I.Leibur on vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimati aastal 2007. Kinnipidamiskohas toime pandud kuriteost on möödunud üle nelja aasta. I.Leiburi küsitlemise tulemusena ilmneb, et ta on asunud ennast eluks vabaduses ette valmistama: kohtu hinnangul on selliseks formaalseks tundemärgiks nime vahetamine. Ehkki tegemist on vaid välise teguriga, mis ei ole seotud isiku hoiakutega, osutab see, et I.Leibur on temale vastaval tasandil teinud tema jaoks midagi reaalset endisest elust lahtiütlemiseks. Eneseabikirjanduse lugemine ja psühholoogi- psühhiaatri poole pöördumine ja nende erialaspetsialistide abi stabiilne kasutamine on kohtu hinnangul tõsiseltvõetav ettevalmistus kohanemiseks õiguskuuleka eluga vabaduses. Isik, kes on vangistuses viibinud juba peaaegu 12 aastat, vajab vabaduses eluga kohanemiseks pikaajalist ja stabiilset abi ja nõustamist. I.Leiburil on jäänud karistust kanda 2 aastat 6 kuud. Kohus leiab, et kindlasti vähemalt sellise kestusega perioodi vajab nii kaua kinnipidamiskohas olnud isik oma suhete stabiliseerimiseks, koha leidmiseks tööl, lähedaste hulgas. Seetõttu on vajalik, et vähemalt sellise kestusega katseaeg ja kriminaalhooldus oleksid võimalikud rakendada. I.Leiburi vabastamise otsustamisel peab kohus olulisimaks, et tegemist on isikuga, kelle puhul on kogu käitumise kujundaja olnud vangla subkultuur, vanglasisesed suhted. Sattunud vangistusse 15aastaselt, ei ole temal endal olnud täiskasvanu elukogemusi, teadmisi ega positsiooni, et oma elu teadlikult ja õiguskuulekalt kujundada. See osutab, et vangla sotsiaalne võrgustik on prevaleerinud isiku üle. Tuleb luua võimalus sellisest vangla subkultuurist eemal toimivas suhetesüsteemis eluga kohanemiseks. Selleks on I.Leiburi jaoks praegu eeldused- ema on valmis võtma teda enda juurde elama. On tekkinud positiivsed suhted õdedega ja poolvennaga. Selline foon loob kohtus veendumuse, et I.Leiburi vabastamisel enne tähtaega on karistuse eesmärkide saavutamise seisukohalt hea tulemus tõenäolisem kui tema vabastamisel tähtaegselt.

§ 75

lg.2 alusel valitud lisakohustused on määratud I.Leiburit distsiplineerima ja aitama üle saada kohanemisraskustest.

§ 76

-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele. I.Leibur*i puhul on olemas alused, mis toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Neil asjaoludel leiab kohus, et tingimisi enne tähtaega vabastamine tingimisi, allutades ta kriminaalhooldusele, on põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 4

(5)5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.