4-08-8328\2

Väärteoasi nr.4 – 08 - 8328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Urmas Riiel kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse esindaja Toomas Lindjärv osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. novembril 2008 a. Urmas Riieli kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsetalituse liiklusjärelevalve talituse kiirmenetluse otsusega nr. 10220082508578 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et ta on alati jälginud meresõidu ohutuseeskirju ja samuti ka
3. augustil kui talle koostati väärteo kiirmenetluse otsus ja mõisteti rahatrahv 600 krooni. Ta oli sel päeval talle kuuluva sõudepaadiga Kolga lahel jälgimas Erna dessanti. Meri oli peegelsile ja oli kaldast umbes 200 m eemal. Kohale tulnud politseinikud küsisid temalt päästevesti. Ta ütles, et päästevest on seljas. Politseinikud ütlesid, et selle vestiga võib teha sporti. Kodus hakkas uurima, milline vest peab siis seljas olema ja Meresõiduohutuse seaduse § 4 lg. 1 kohaselt väikelaeval peab olema tehniliselt korras päästevarustus. Selle päästevesti ostis ligi 2 aastat tagasi ja see oli täiesti korras. Ta leiab, et seadust pole rikkunud ega väärtegu toime pannud. Juhul, kui leiab tõendamist, et tema päästevest ei vastanud nõuetele, siis ikkagi talle määratud karistus ei vasta rikkumise raskusele. Ta ei pannud ohtu ei enda ega kellegi teise elu. Politseinik oleks võinud selgitada, milles konkreetselt päästevest ei vasta nõuetele. Selle teo võib lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et merel ta oli kaatriga ja politseinik selgitas talle, et seljas olnud päästevest ei vasta nõuetele ja näidati pilti, millel pidi olema õige vesti kujutis. Tegelikult ta püüdis jälgida oma parimate teadmiste järgi meresõidualast ohutust. Paadil oli küll mootor küljes, kuid kas seda paati saab nimetada mootorpaadiks. Tal oli päästevest 50 njuutoniline ja oli ostnud selle poest. Müüja selgitas, et selle vestiga võib merel käia. Kohalike käest rannas küsis, milliste vestidega käiakse ja sai vastuolulisi vastuseid inimeste käest. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et kaebuses kaebaja jättis märkimata selle fakti, et merel oli mootorpaadi mitte sõudepaadiga. Päästevest, milline oli kaebajal ei loeta päästevestiks, sest see oli purjetaja vest. On olemas väikelaevade kasutamise nõuded, mis kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega 03.08.2006 a. nr.
4. Päästevestid peavad olema ainult oranzi värvi ja teist värvi päästeveste ei valmistata. Mõistetud rahatrahv 600 krooni ei ole suur, sest säärase rikkumise eest on võimalik karistada kuni 12000 krooni rahatrahviga. Seega tehtud otsus jätta jõusse. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Riiel liikles veekogul ja ei kandnud sõidu ajal nõuetekohast päästevesti. Seletuses Riiel kirjutab, et ta ei olnud teadlik, et vestid, mida kasutab ei ole nõuetekohased. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.08.2006 a. määrus nr. 75 „ Väikelaevade kasutamise nõuded „ § 4 lg. 1 sätte kohaselt veekogule minekul peab väikelaeval olema pardalolevate inimeste arvule vastav tehniliselt korras päästevarustus. Kohtuistungil Riiel väitis, et tal oli vastavalt sellele määrusele tehniliselt korras päästevarustus, kuid vastavalt alljärgnevale määruse sisule tal pidi seljas olema ka vastava kategooria päästevest, kuid seljas olnud päästevest ei vastanud alljärgneva määruse nõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.05.2007 a. määrus nr. 37 „ Nõuded väikelaeva, väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord ja kontrollakti vormid väikelaeva registreerimiseks ning väikelaeva või jeti pisteliseks kontrollimiseks „ § 3 väikelaeva kategooriad p. 3 C – kategooria – rannalähedaseks sõiduks ehitatud väikelaevad, kasutamiseks rannikuvetes, suurtel lahtedel, järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2 meetrit. § 4 Väikelaeval nõutud varustuse nimekiri alusel väikelaeva kategooria C päästevest peab olema kandevõimega vähemalt 100 njuutonit s.t., et objekti või isiku pinnal hoidmiseks rakendatakse tõstejõudu 10 N ühe kilogrammi kohta. See tagab uppumatuse vähemalt 24 tunniks. Õige päästevesti tunnuseks on erk värv, krae, helkurribad ja vile. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid s.o. kaebaja selgitusi asja menetlemisel ja samuti kaebaja seaduskuulelikust, seega kohus ei näe vajadust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: Urmas Riiel poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja mõistetud rahatrahv 10 trahviühikut s.o. 600 kroponi kanda kohtuvälise menetleja poolt nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik