4-08-7099\7

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 4-08-7099 Väärteoasja number Otsuse tegemise kuupäev 16. oktoobril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Väärteo kvalifikatsioon Mihhail AULOV (elukoht: xxx, töökoht SAY B AS) isikukood 37610270285, Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 Mihhail Aulov Kaebaja Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 04.07.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2373,08,005636 Istungil osalenud isikud Kaebaja Mihhail Aulov Kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Reidi Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 jätta Mihhail Aulov poolt esitatud kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 04.07.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2373,08,005636 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 1015259 Mihhail Aulov 14.06.2008.a. kella 02:52 ajal juhtis Tallinnas, Paldiski mnt 227 maja juures mootorsõidukit Xxxreg märgiga xxxalkoholijoobes. Seega Mihhail Aulov rikkus LE § 76 p 1 nõudeid ning tema poolt toimepandu oli kvalifitseeritud LS § 74-19 lg 1 järgi. 04.07.2008.a. Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin otsusega Mihhail Aulov’ile oli Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel määratud karistuseks rahatrahv 220 trahviühiku ulatuses, so. 13200,-krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Samuti olid temalt välja mõistetud menetluskulud summas 120,-krooni. Nimetatud otsusele esitas Mihhail Aulov kaebuse, paludes tühistada otsuse lisakaristuse osas, kuna ta töötab, juhiluba on talle tingimata vajalik töökohustuste täitmiseks. Kohtuistungil kaebaja toetas kaebust, kinnitas, et tema rikkumist ei eita, tunnistab, et juhtis autot olles alkoholijoobes, palus lisakaristuse osas tühistada kohtuvälise menetleja otsust, põhikaristuse osas otsust ei vaidlusta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud ning seda ei vaidlustanud oma kaebuses ka kaebaja, et 14.06.2008.a. kella 02:52 paiku Tallinnas juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Väärteoasja materjalide hulgas on ka kaebaja ülekuulamise protokoll, kus ta omakäeliselt kirjutas, et eelmisel õhtul oli joonud konjakit baaris, hiljem sõbra juures olles avastasid, et sõbral on telefon kadunud, oli selge, et telefon oli kaotatud baari läheduses, ei viitsinud jala kõndida, otsustasid sõita autoga… (tl. 4). Samuti joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 2374/184 (tl. 2), millest nähtub, et 14.06.2008.a. kell 15:25 oli kaebajal indikaatorvahendiga tuvastatud joove 2,02 %o (keskmine joove). Tuvastamise tulemustega oli kaebaja nõus, mingeid vastuväiteid ega avaldusi ei esitanud, kinnitas ka Wismari Haiglas, et 13.06.2008.a. umbes kella 22:00 paiku tarvitas konjakit. Ka kohtuistungil on kaebaja kinnitanud, et ta juhtis autot alkoholijoobes. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega täielikult tõendatud, et kaebaja Mihhail Aulov rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas juba kaebaja poolt vastulauses toodud asjaolusid (et tema tööülesannete täitmine on seotud juhtimisõiguse olemasoluga), nende samade asjaoludega põhjendas kaebaja ka oma kohtule esitatud kaebust, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kuna kohtuvälise menetleja esindaja arvates alkoholijoobes auto juhtimine on tahtlik tegu, mis välistab puhtsüdamliku kahetsuse, mõistetud karistus on õiglane, põhjendatud, selle tühistamiseks puudub seaduslik alus, pole tuvastatud ka menetlusnormide rikkumist. Kaebaja enda seletustest selgub, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine oli tingitud vaid laiskusest, teekond baarini polnud pikk, kuid nad lihtsalt ei viitsinud jalgsi minna, seega polnud tegemist ka force majore olukorraga. Kaebaja on ka varem toime pannud LE nõuete rikkumise, talle varem määratud rahatrahv 900,-krooni on tema poolt tasutud, kuid rahatrahv mingit mõju talle ei avaldanud ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, on mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise näol tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kaebaja juhtis mootorsõidukit olles keskmises alkoholijoobes, pannes ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Väärtegu toime pannes oli Mihhail Aulov teadlik võimalikest tagajärgedest, seega ka sellest, et temalt võidakse väärteo toimepanemise korral ära võtta juhtimisõigus, mille tõttu ta võib kaotada oma töö, kuid väärtegu toime pannes suhtus ta sellesse ükskõikselt. Seega oli ka lisakaristuse kohaldamine igati põhjendatud. Seega kohus leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja seaduslik otsus tuleb jätta muutmata. Violetta Kõvask Kohtunik