1-06-10103\15

1-06-10103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06- 10103 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Kriminaalasi Heli Raudmetsa süüdistuses KarS § 257 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.juuni 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Heli Raudmets ja vandeadvokaat Alar Neiland Prokurör Õnne Neare- Vaarmann Süüdistatav Heli Raudmets, ik. 46509040234, töök. OÜ K. V., eluk. XXXXXXXX, XXXX XXXX, XXXXXXX XX X, varem kohtulikult karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsjad vandeadvokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 12.juuni 2008.a. otsus Heli Raudmetsa suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 17.oktoobril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
2. juuni 2008.a. otsusega tunnistati Heli Raudmets süüdi KarS § 257 järgi ja karistati 100 päevamäära suuruse rahalise karistusega, summas 5000 kr. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt H. Raudmetsalt välja kannatanu J. V. kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 230 887 kr. ja 70 senti ning õigusabi kulude katteks 30 000 kr. H. Raudmets tunnistati süüdi selles, et tema, ajavahemikul 26.-
3. maini 2005.a., oletatava õiguse teostamiseks R. R.aga abielu kestel omandatud ühisvara suhtes, viis ära kannatanu J. V. poolt omandatud kinnistult XXXXX, XXXXXXXXXX XX X, 18 elupuud, 1 rododendroni põõsa, 50 läikivat tuhkpuud, 1 kadaka Mint Julep ning elamust viis minema köögimööbli, elektripliidi, elektriahju, ventilatsiooni tõmbekapi, kahe vannitoa mööbli koos valamutega, magamistoa mööbli, 7 siseust, 7 elektriradiaatorit, 3 välisvalgustit. Kannatanule J. V.le tekitati varaline kahju kokku 230 887 kr. ja 70 sendi suuruses summas. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava H. Raudmetsa apellatsiooni väidete kohaselt rikkus maakohtu oluliselt kriminaalmenetluse õigust kui jättis rahuldamata kaitsja taotluse ekspertiisi määramiseks kannatanule tekitatud varalise kahju suuruse kindlakstegemiseks. Apellant taotleb kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmist või uue kohtuotsusega enda õigeksmõistmist KarS § 257 järgi esitatud süüdistuses. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel on maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, sest jättis tähelepanuta, et apellandi ja R. R.a ühisvara jagamise menetlus Harju Maakohtus polnud lõppenud. Mõlemad abikaasad võisid ühisvara oma valdusse võtta. Juhul kui XXXXXXXXXX XX X kinnistu müüdi koos sisustusega, tulnuks selleks sõlmida eraldi kokkulepe ja apellanti müügitingimustest teavitada. Kinnistu müügist sai apellant teada 2005.a. märtsi kuul. Vandeadvokaat K. Uuetoa –Tepperi soovitusel võttis apellant endaga kaasa ühisvara hulka kuuluvaid asju 200 000 kr. väärtuses. Kannatanu J. V. tsiviilhagi on tõendamata ja kohus mõistis kahju välja hüpoteetiliste hinnapakkumiste alusel. Ühisvaraks olevaid vallasasju, mis polnud elamuga püsivalt seotud, ei saa lugeda kannatanule J. V.le kuuluvateks. Kannatanu poolt väidetavalt endise olukorra taastamiseks tehtud kulutusi pole apellandil olnud võimalik kontrollida, sest kaitsja taotlus vastava ekspertiisi läbiviimiseks jäi rahuldamata. Apellandi seisukohalt tuleks kannatanu J. V. tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Vandeadvokaadi A. Neilandi apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega H. Raudmetsa õigeksmõistmist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning kriminaalmenetluse õiguse olulise rikkumise tõttu. H. Raudmetsa süüdimõistmise korral taotleb kaitsja tsiviilhagi läbivaatamata jätmist või kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Maakohus pole arvestanud, et süüdistatava H. Raudmetsa ja R. R.a ühisvara oli jagamata ning mõlemad abikaasad võisid seda kasutada ja oma valdusse võtta. Süüdistatavale H. Raudmetsale oli lubatav kaasa võtta vähemalt see osa ühisvarast, mis polnud elamuga püsivalt ühendatud ja ei kuulunud päraldisena peaasja juurde. Kinnistu müümisel koos sisutusega tulnuks sõlmida eraldi kokkulepe ning sellest tulnuks süüdistatavat H. Raudmetsa teavitada. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et süüdistatav H. Raudmets oli kinnistu müügitingimustest teadlik. Süüdistataval H. Raudmetsal oli R. R.aga kokkulepe ühisvara arvel heki ja iluaia taimede kaasavõtmise kohta. Õige ei ole tsiviilhagi rahuldamine kontrollimatute kuludokumentide põhjal. Hagi põhjendatuse kontrollimiseks ekspertiisi määramise taotluse jättis maakohus rahuldamata. Süüdistatava H. Raudmetsa tegevus polnud suunatud asja rikkumisele või õigusvastase teo toimepanemisele, vaid ajendatud ühisvara õiglasest jaotamisest. Pole vaidlust, et abielu kestel kodu sisustamiseks soetatud esemed moodustavad abikaasade ühisvara ning ei kuulunud kinnistu omanikule P. R.ale. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi sätteid, mis annavad omalikule õiguse asja vallata, kasutada ja käsutada. Abikaasade ühisvara on ühine omand asjale kindlaksmääramata osades ja mõlemal abikaasal on õigus seda vallata ja käsutada, ilma et vara peaks olema abikaasade vahel jaotatud. Süüdistatava H. Raudmetsa poolt kaasavõetud asjadest olid taimed ja elamu siseuksed kinnistuga püsivalt ühendatud. Süüdistatava H. Raudmetsa poolt kinnistuga püsivalt ühendatud asjade kaasavõtmise õigeks kvalifitseerimiseks tuleb arvestada tema tahtluse suunitlust. Asja rikkumine KarS § 203 tähenduses võib seisneda asja majandusliku väärtuse vähendamises või kõlbmatuks muutmises ning süüteokoosseisu täitmiseks suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Maakohtu otsuse kohaselt süüdistatav H. Raudmets teadis, et kinnistul on uus omanik, kuid samas nendib maakohus oma otsuses, et süüdistatav pidas kogu kinnistut ühisvaraks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et nii maa - kui ringkonnakohtus pole kohtumenetluse poolte vahel vaidlust selles, et süüdistatav H. Raudmets, koos teiste isikutega, ajavahemikul 26.-
4. maini 2005.a., viis ära XXXXX, XXXXXXXXX XXX X asuvalt kinnistult: 18 elupuud, 1 rododendroni põõsa, 50 läikivat tuhkpuud, kadaka Mint Julep, s.o. taimi koguväärtusega 20 880 kr.; köögimööbli koos integreeritud elektripliidi ja - ahjuga, ventilatsiooni tõmbekapi, kahe vannitoa mööbli koos valamutega, magamistoa mööbli, seitse siseust ja seitse elektriradiaatorit ning 3 välisvalgustit. Vaidlust pole ka selles, et 6.märtsist 2000.a.kuni 21.jaanuarini 2005.a. oli XXXXX, XXXXXXXXX XXX X asuva kinnistu ainuomanikuks P. R., kes 12.jaanuaril 2005.a., notariaalselt tõestatud müügilepinguga ( I kd., tl. 37-43) võõrandas kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega ( müügilepingu punkt 1.1 ) kannatanule J. V.le.
5. jaanuarist 2005.a. on kannatanu J. V. märgitud kinnistu ainuomanikuks ( I kd., tl. 49 ). Kinnistu müügilepingu punkti 1.4.1 kohaselt on lepingu ese müüja ( P. R. ) omand, selle suhtes pole vaidlusi ega ole seda koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega. Müügilepingu punkti 1.4.5 järgi oli lepingu ese registreeritud müüja perekonnaliikmete elukohana. Müügilepingu punkti 2.3 järgi anti lepingueseme otsene valdus ostjale ( kannatanu J. V. ) üle hiljemalt 1.maiks 2005.a. Rahvastikuregistri andmeil elasid XXXXXXXXX XXX X paiknevas elamus R. R., Heli Raudmets, A. R. ja K. R. ( I kd., tl. 27). Tunnistaja P. R.a ütluste kohaselt tehti otsus XXXXXXXXX XXX X kinnistu müümiseks 2004.a. lõpus ning tema poeg ( R. R. ) koos abikaasaga ( süüdistatav H. Raudmets ) ja maakleriga vaatasid müüki mineva maja üle. Maja tuli müüa terviklikult, s.o. koos sissehitatud mööbliga. Süüdistatavale H. Raudmetsale maksti kinnistu müügist saadud rahast 400 000 kr. kuigi ta nõudis endale poolt kinnistu müügihinnast. Tunnistaja R. R.a ja kinnistu müüki E. K. OÜ maaklerina vahendanud tunnistaja S. I. ütlused on samuti kattuvad selles, et
6. augustil 2004.a. olid kodus mõlemad abikaasad, kes maaklerile põhjendasid kinnistu müüki abielulahutusega. Abikaasadega koos pani maakler kirja, mis aeda ja majja jääb. Kindlasti pidi köögimööbel ja - tehnika ning magamistoa sisseehitatud mööbel majja jääma. Elamus asuvaid sanitaartehnilisi seadmeid ja uksi kokku ei leotud, sest nende paigalejätmine on iseenesest mõistetav. Tunnistaja S. I. ütluste järgi tema selgitas abikaasadele, et aiast millegi äraviimiseks tuleb ostjaga kokku leppida. Tunnistaja A. R. kinnitab ütlustes, et nii maakler kui ka uus omanik käisid maja üle vaatamas. Maja müümine ja müügilepingu sõlmimise aega oli kõigile hästi teada. Elamust väljakolimise tähtaeg oli
7. juuni 2005.a. Tema vahendas ema (süüdistatav H. Raudmets) läbirääkimisi P. R.aga maja müügist 600 000 kr. saamiseks. 26.aprillil 2005.a. laekus tunnistaja kontole 400 000 kr., millest ta ema teavitas. See summa polnud uue elamispinna soetamiseks piisav ja raha kulus tunnistajale auto ostmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja A. R.a väide, et ema ( süüdistatav H. Raudmets ) polnud maja müügist teadlik, ümber lükatud tunnistajate P. R.a, R. R.a, S. I.i ütlustega ning on vastuolus tunnistaja A. R.a enda ütlusega, mille kohaselt pere ( sinna kuulus ka süüdistatav H. Raudmets ) oli maja müügist teadlik. Süüdistatava H. Raudmetsa poolt
8. mail 2005.a. koostatud ja tunnistajale R. R.ale adresseeritud kirjalikus ettepanekus abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks poolte kokkuleppel ( I kd,.tl.24 ), väljendab süüdistatav informeeritust P. R.a omandis olnud kinnistu võõrandamise asetleidmise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab eelpool käsitletud faktiliste asjaolude kogum vaieldamatult, et süüdistatava H. Raudmetsa elukohaks olnud elamu oli võõrandatud koos elamumaal kasvanud haljastusega, uste ja akendega, sissehitatud mööbli, köögiseadmete ja sanitaartehnikaga ning et kinnistu kannatanu J. V. omandisse mineku fakt oli süüdistatavale H. Raudmetsale vähemalt
9. maiks 2005.a. teada. Kriminaalasja menetluse käigus pole kohtule esitanud tõendeid, mis toetaksid süüdistatava H. Raudmetsa väiteid temal säilinud õigusest elamumaa haljastust moodustavatele taimedele, elamuga püsivalt ühendatud ustele, sissehitatud mööblile, integreeritud köögitehnikale ja sanitaartehnilistele seadmetele XXXXXXXXX XXX X kinnistu omandiõiguse ja tegeliku valduse kannatanule J. V.le ülemineku järel. Samuti pole kogu kohtumenetluse käigus saadud tõendeid selles, et tunnistaja P. R. ja kannatanu J. V. oleks leppinud kokku, et haljastust moodustavaid taimi, hoonega püsivalt ühendatud uksi, sissehitatud mööblit, köögiseadmeid ja sanitaartehnikat ei võõrandata ega anta kannatanu J. V. valdusse ja need asjad jäävad süüdistatav H. Raudmetsa omandisse. Kriminaalasja kohtueelse menetluse ja kohtuliku arutamise käigus pole menetlusosalised seadunud kahtluse alla XXXXXXXXX XXX X kinnistu võõrandamislepingu õigsust ja notariaalakti osaliste tegelikule tahtele vastavust. Seetõttu pole kahtlust, et kinnistu müügilepingu järgi kannatanu J. V. heas usus omandas ja sai valdusse XXXXXXXXX XXX X elamumaa koos kogu haljastusega, elamu koos siseuste, sissehitatud mööbli, köögimasinate ja sanitaartehniliste seadmetega. Süüdistataval H. Raudmetsal tulnuks oma varalise õiguse riive korral pöörata nõude kinnistu võõrandanud tunnistaja P. R.a vastu, mitte aga oma oletatava õiguse teostamiseks rünnata avalikku rahu ja rikkuda kannatanu J. V. poolt õiguspäraselt omandatud vara. Olukorras, kus puudub vaidlus XXXXXXXXX XXX X kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega kannatanu J. V. omandis olemise üle, pole süüdistatava H. Raudmetsa teo õiguslikuks hindamiseks vajadust asjatundja eriteadmistele tuginedes asuda välja selgitama asju, millised kuulusid XXXXXXXXX XXX X kinnistut oluliste osade ja millised päraldiste hulka. Samuti ei takista süüdistatava H. Raudmetsa teo karistusõigusliku hindamist asjaolu, et lõpule pole viidud abikaasade ( süüdistatava H. Raudmetsa ja tunnistaja R. R.a ) ühisvara jagamise kohtumenetlus. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise ese on määratletud süüdistatava H. Raudmetsa suhtes koostatud süüdistusaktiga. Kinnistu võõrandamisega süüdistatava H. Raudmetsa, tunnistajate P. R.a ja R. R.a vahel tekkinud õigussuhete hindamine jääb väljapoole käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise piire. Ringkonnakohtu seisukohalt on esimese astme kohus põhjalikult kontrollinud tõendeid kannatanule J. V.le põhjustatud varalise kahju ja tsiviilhagi suuruse kohta. Maakohus on motiveerinud, millised tõendid tsiviilhagi suuruse tuvastamiseks on usaldusväärsed ja millised tuleb jätta kõrvale. Apellatsioonides pole esimese astme kohtu motiive tõendite usaldusvääruse osas, milliste põhjal maakohus tegi kindlaks rahuldamisele kuuluva tsiviilhagi suuruse, faktilistel asjaoludel põhinevalt ümber lükatud. Maakohtu motiividega mittenõustumise paljasõnaline deklareerimine pole piisav esimese astme kohtu põhistatud järelduste kahtluse alla seadmiseks. Kohtumenetluse poole taotluse ekspertiisi määramise kohta kohtu poolt rahuldamata jätmine ei ole KrMS § 339 lg.1 täheldatud kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks, mis KrMS § 338 p.3 alusel tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohtu seisukohalt pole ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmine käesoleval juhul hinnatav ka kriminaalmenetlusõiguse muu olulise rikkumisena, millega kaasnes ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Süüdistatava H. Raudmetsa apellatsiooni väide, nagu toetanuks tema arusaama õigusest võtta kannatanu J. V. omandis olevalt XXXXXXXXX XXX X kinnistult ära 200 000 kr. väärtuses asju advokaadist õigusnõustaja soovitus on ainetu. Maakohtu otsuses osundatud ja kriminaaltoimikus ( II kd., tl. 83-84 ) asuvast
10. oktoobri 2005.a.elektronkirjavahetuse väljatrükist nähtuvalt selgitab vandeadvokaat Kristina Uuetoa – Teper, et Teile ( süüdistatav H. Raudmets ) kuuluvate asjade kaasa võtmine pole vargus ning Teil ( süüdistatava H. Raudmets ) oli õigus kõnealused asjad ära viia. Vandeadvokaat märgib, et sõlmitud õigusteenuse leping hõlmab süüdistatava esindamist abielulahutuse asjas ning ühisvara jagamise asjas esindamine eeldab lisalepingu sõlmimist. Ringkonnakohtu hinnangul pole sellest dokumendist võimalik järeldada õigusnõustaja soovitust võtta ära süüdistatavale võõra isiku ( kannatanu J. V. ) omandis olevaid asju. Vandeadvokaadi poole pöördumise ajaks oli XXXXXXXXX XXX X võõrandatud ning see asjaolu oli süüdistatavale vaieldamatult teada. Samuti oli süüdistatavale teada, et XXXXXXXXX XXX X kinnistust ( ka olulisest osast ja päraldistest ) polnud temale mingit osa eraldatud. Seega ei saanud süüdistataval H. Raudmetsa olla eksliku kujutelma et kannatanule K. V.le kuuluvalt kinnistult ära võetavad asjad on tema ja tunnistaja R. R.a abielu kestel soetatud ühisvara osad, mida ta võib kaasa võtta. Kuna tõendamist on leidnud, et süüdistatavale H. Raudmetsale oli enne 26.-
11. maid 2005.a. teada XXXXXXXXX XXX X kinnistu tervikuna võõrandamine, s.o. koos krundi haljastuse ja elamu uste ja sisseehitatud mööbli, köögi- ning sanitaartehniliste seadmetega, siis ei saanud süüdistatav eksida ka asjaolus, et ta oma teoga ebaseaduslikult võõrast ( kannatanu J. V. omandis olevat ) vara kahjustab. Neil asjaoludel ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega süüdistatava H. Raudmetsa süü tõendatuses ja toimepandud teo kvalifitseerimises KarS § 257 järgi, aga samuti maakohtu otsusega kannatanu J. V. tsiviilhagi tõendatuse kohta 230 887 krooni ja 70 senti suuruses summas. Kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea ringkonnkohus vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolude jätkuvat kordamist. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse süüdistatava H. Raudmetsa süüd, karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist ning põhjendanud rahalise karistuse kohaldamist. Rahaline karistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
12. juuni 2008.a. otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. I. AMANN M. AAVA P. RANDMA