Obsah (5)

§ 71§ 30§ 37§ 74§ 31

1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-07-6108 Otsuse kuupäev 10.09.2008 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Anti Raukas’e väärteoasi

§-de 71 lg 1 ja 74 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Viru büroo juhataja Uno Luhti üldmenetluse otsus 15.10.2007 väärteoasjas nr 07017607 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Anti Raukas Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 28.08.2008, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Anti Raukas ja kohtuväline menetleja Uno Luht Keskkonnainspektsioonist Resolutsioon Anti Raukas’e kaebus rahuldada. Tühistada Keskkonnainspektsiooni (registrikood 70003106, Kopli 76 Tallinn) Virumaa osakonna Lääne-Viru büroo juhataja Uno Luhti 15.10.2007 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 07017607, millega määrati Anti Raukas’ele (isikukood 35903110307, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx , töökoht xxxx)

§ 71lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o.

9000 (üheksa tuhat) krooni ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele 2 kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD

1. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Viru Büroo juhataja Uno Luht koostas menetlusalusele isikule Anti Raukasele 13.09.2007 väärteoprotokolli nr
2. Väärteo lühikirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht: 10.08.2007 sõitis Anti Raukas ATV-tüüpi maastikusõidukiga (riiklik registreerimismärk 41PZ) Lääne-Virumaal Vihula vallas Mustoja ja Vainupea külade vahelisel alal mererannas. Sõit toimus grupis, peale Anti Raukase oli veel neli sõitjat ATV-dega. Sõitmine toimus piki randa teedeta alal, veepiirist kuni kümne meetri kaugusel Mustoja jõe suudme ja Vainupea küla vahelisel alal, kust sõideti üle Mustoja jõe suudme Mustoja külasse. Ala, kus Anti Raukas maastikusõidukiga sõitis, asub Lahemaa rahvuspargi ehk kaitseala territooriumil. Maastikusõidukiga läbisõidetud ala asub Lahemaa rahvuspargi Vainopea sihtkaitsevööndis ning Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis.

§ 30lg 2 p 5, § 31 lg 2 p 10 ning Vabariigi Valitsuse 03.07.1997.a.

määrusega nr 109 kinnitatud „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ p 9 sätete kohaselt on Lahemaa rahvuspargi territooriumil kaitseala sihtkaitsevööndis ning piiranguvööndis sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid keelatud. Maastikusõidukiga sõideti teedeta alal läbi Mustoja jõe suudme ning mererannal. Vabariigi Valitsuse 18.07.1996.a. määrusega nr 191 kinnitatud „Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri“ III osa „Avalikult kasutatavate vooluveekogude nimekiri“ alusel on Mustoja jõe valgala pindala 125 km2.

§ 37

lg 1 p 1 ja 2 alusel jääb maastikusõidukitega läbisõidetud ala Mustoja jõe ääres jõe veepiirist 100 meetri ulatuses Mustoja jõe kalda piiranguvööndisse ning mererannas 200 meetri ulatuses veepiirist Läänemere ranna piiranguvööndisse.

§ 37

lg 3 p 6 kohaselt on veekogude ranna ja kalda piiranguvööndis maastikusõidukitega sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu keelatud. Sõites maastikusõidukiga teedeta alal ehk väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu Lahemaa rahvuspargis kaitseala piirangu- ja sihtkaitsevööndis ning Mustoja jõe kalda ning Läänemere ranna piiranguvööndis, on Anti Raukas rikkunud

§ 30lg 2 p 5, § 31 lg 2 p 10, § 37 lg 3 p 6 ning Vabariigi Valitsuse 03.07.1997.a.

määrusega nr 109 kinnitatud „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ p 9 sätteid. Väärteo kvalifikatsioon:

§ 71

lg 1 – kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumine;

§ 74lg 1 – ranna ja kalda kaitse nõuete rikkumine.

2. Menetlusalune isik Anti Raukas esitas 17.09.2007 vastulause väärteoprotokolli nr 07017607 kohta. Menetlusalune isik Anti Raukas oma vastulauses tunnistas, et ta kirjutas küll alla nimetatud protokollile, kuid ta ei ole nõus temale esitatud väärteo kirjeldusega ning kinnitas, et ta ei ole rikkunud

§ 71lg 1 ja § 74 lg 1 sätteid.

3 Väärteoprotokolli nr 07011207 lühikirjelduses väidetakse, et tema Anti Raukas on 10.08.2007.a. oma ATV-tüüpi sõidukiga sõitnud Lääne-Virumaal Vihula vallas Mustoja ja Vainupea külade vahelisel alal, kust sõitis üle Mustoja jõe suudme Mustoja külasse. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas, et ta ei ole sellel maršruudil sõitnud ning ta ei saa aru, milles teda süüdistatakse. Kuna nimetatud väärteoprotokollis ei ole märgitud konkreetset kellaaega, siis ei ole võimalik temal kui menetlusalusel isikul ennast kaitsta. Väärteo toimepanemise aeg võimaldaks määrata, millist tegu on väärteoprotokollis konkreetselt silmas peetud. Kuna menetlusalusele isikule Anti Raukasele ei ole teada rikkumise aeg, siis on rikutud tema kaitseõigusi, sest tal ei ole võimalik esitada alibit (RKL 3-1-1-80-06). Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas veel kord, et tema ei ole kusagil keelatud aladel sõitnud ning ühtki rikkumist ta toime pannud ei ole. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas, et nimetatud kuupäeval oli ta küll Lääne-Virumaal, kuid ta ei olnud väärteoprotokollis nimetatud keelatud aladel ning ta ei saa aru, mille alusel talle esitati väärteo lühikirjeldus 13.09.2007.a. Menetlusalusele isikule Anti Raukasele jääb selgusetuks asjaolu, mitme väärteoasja materjalidest on eraldatud tema väärteoasja materjalid, sest väärteoprotokolli tõendite ja muude andmete punktides 1 ja 5 on märgitud mõlema punkti alla väärteoasja eraldamise määrused. Menetlusalune isik Anti Raukas oletas, et tema väärteoasja materjalid on kokku pandud kahe väärteoasja materjalidest. Väärteoprotokollist nr 07017607 aga ilmneb, et kõik materjalid pärinevad väärteoasjast nr

1. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas, et viimati nimetatud väärteoasjas tunnistajatena üle kuulatud K K ja I R ei saa tema tegevuse kohta ütlusi anda, sest ta ei olnud koos A K , kui viimane kinni peeti keskkonnainspektsiooni ametnike poolt. ATV-ga sõites ei vaata juht tavaliselt teisi sõitjaid ja A K lihtsalt ei märganud, et teda ei olnud juba pikemat aega A K . Menetlusaluse isikuna andis A K ka vastavad ütlused, kuid kohtuväline menetleja ei pannud faktilisi asjaolusid viimasel ülekuulamisel lihtsalt kirja. Kohtuväline menetleja märkis vaid protokolli, et Anti Raukase suhtes antud ütlusi A K enam ei kinnita. Kohtuväline menetleja jättis küsimata, miks menetlusalune isik ütlusi muutis ja seega jäid objektiivsed asjaolud kindlaks tegemata. VTMS § 63 lg 2 kohaselt võib väärteoasja eraldada, kui see ei kahjusta väärteomenetluse täielikkust ja objektiivsust. Antud juhul oli väärteoasja eraldamine menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul lubamatu, sest talle on esitatud süüdistus selle kohta, et ta on olnud keelatud alal ning temaga on olnud veel neli isikut ATV-dega. Nimetatud isikud on aga kindlaks tegemata ning üle kuulamata, mis kahjustab väärteomenetluse täielikkust ja objektiivsust. Menetlusalune isik Anti Raukas leidis, et ei saa lugeda teises väärteoasjas menetlusaluse isiku ülekuulamisel antud vastuolulisi ütlusi tõendiks väärteoasjas nr
2. Tunnistajad K K ja I R ei saa antud asja kohta anda objektiivseid ütlusi, sest teda lihtsalt ei olnud seal piirkonnas ning kui nimetatud isikud kinnitavad, et tema koos oma ATV-ga oli nimetatud piirkonnas, siis taotleb ta, et nendele isikutele esitataks vastavalt äratundmiseks nii tema kui ka ATV fotod ning äratundmiseks esitamise protokollides peaks kajastuma, mille alusel need tunnistajad teda ja tema sõidukit ära tunnevad ja kus ta täpselt oli, kui teda seal nähti. Samas ei saa lugeda I R 30.08.2007.a. ülekuulamise protokolli tõendiks, sest see tõend on kogutud pärast 14.08.2007.a. koostatud väärteoprotokolli koostamist. Vastavalt VTMS § 68 lg 2 oleks tulnud 14.08.2007.a. koostatud protokolli täiendada, kui kuulati täiendavalt üle uus tunnistaja, kuid antud juhul seda tehtud ei ole. 4 Menetlusalune isik Anti Raukas märgib, et isiku põhiandmete päring isikuandmete järgi kinnitab seda, et tema andmed on Rahvastiku arvestuse andmebaasis kirjas, kuid see päring ei tõenda seda, et ta on 10.08.2007.a. olnud keelatud alal ning samuti ei kinnita see ka seda, et ta on toime pannud mõne

s kirjeldatud teo. Sõiduki detailandmete päringust nähtub, et talle kuulub ATV reg nr-ga 41PZ, kuid see ei kinnita fakti, et ta on oma sõidukiga olnud keelatud alal või rikkunud kaitstava loodusobjekti kaitse nõudeid. Samuti ei saa selle päringu järgi väita seda, et ta on oma sõidukiga rikkunud ranna ja kalda kaitse nõudeid ning samuti ei saa selle päringu järgi väita seda, milles tema poolt toime pandud tegu seisnes. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul ei saanud tegelikult keegi, sealhulgas ka tunnistajad K K ja I R , tema ATV numbrit kusagil Mustoja kandis ega ka mujal näha, sest isegi, kui tema või keegi teine oleks selle ATV-ga seal piirkonnas olnud, siis see number on tegelikult ATV-le paigaldatud tehase poolt selliselt, et seda numbrit varjab kaitseraud. Seega, kui keegi kinnitab, et ta seda numbrit nägi, siis ta kas annab valeütlusi või pidi ta seda väga lähedalt nägema ning siis tekib küsimus, miks teda või selle sõiduki kasutajat kohe kinni ei peetud. Objekti kontrollimise protokoll nr 253 kinnitab, et objekti on kontrollitud, kuid sellest ei nähtu, et tema sõidukit on nimetatud piirkonnas nähtud ning samuti ei nähtu sellest, et ta oma sõidukiga sõitis väärteoprotokollis kirjeldatud maršruuti mööda. Menetlusaluse isiku Anti Raukase väitel peab väärteomenetluse igas etapis menetleja analüüsima, kas ei esine mõnda väärteomenetlust välistavat asjaolu. Antud juhul kohtuväline menetleja seda teinud ei ole, sest objektiivsest küljest peaks olema toime pandud konkreetne tegu, s.o.

s sätestatud konkreetne rikkumine. Kuna ta aga ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud maršruudil sõitnud ning selle kohta ei saa olla ka ühtki objektiivset tõendit, siis ei ole ta vastavat tegu toime pannud. Samuti puudub teo subjektiivne külg, sest ta ei olnud keelatud alal ning kasutas Lääne-Virumaal sõites vaid selleks ettenähtud teid. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas, et ta ei rikkunud

s sätestatud nõudeid, seega ei olnud tal tahtlust toime panna rikkumist. Samuti ei ole ta olnud ka ettevaatamatu ega hooletu ning kinnitas, et on alati järginud

st tulenevaid nõudeid. Kuna ta ei ole toime pannud väärteomenetluse protokolli lühikirjelduses kirjeldatud õigusvastast tegu, siis puudub ka tema süü. Menetlusalune isik Anti Raukas märgib, et 13.09.2007 on tema kui menetlusaluse isiku kaitseõigusi rikutud, kuna tal kästi alla kirjutada lausele, et talle on selgitatud VTMS §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi, kuid sisuliselt talle selgeks ei tehtud, millised on tema õigused. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul kirjutas ta alla sellele lausele, et olen tutvunud, kuid kohtuväline menetleja ei näidanud talle selle paragrahvi tervikteksti ning samuti ei selgitanud selles paragrahvis sätestatud õigusi. Menetlusalune isik Anti Raukas märgib, et kuna tema õigusi tutvustas tegelikult talle kaitsja enne ülekuulamisele ilmumist, siis teadis ta, et tal on õigus ütluste andmisest keelduda. Sellekohaseid õigusi ei selgitanud kohtuväline menetleja ei talle ega ka A K . Kuna väärteomenetluses ei lasu menetlusalusel isikul erinevalt järelevalvemenetlusest kaasaaitamise kohustust, siis kuulub kohaldamisele KrMS § 75 lg 2, millest tulenevalt oleks kohtuväline menetleja pidanud talle selgitama, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest. Nimetatud sätte kohaselt oleks pidanud kohtuväline menetleja nii talle kui ka A K selgitama ka seda, et antud ütlusi võidakse kasutada nende vastu. Kohtuväline menetleja seda ei teinud, seega jättis kohtuväline menetleja menetlusosalistele õigused tagamata. 5 Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas, et nimetatud väärteoprotokollis on kirjas, et sõit toimus grupis ning peale tema oli veel neli sõitjat oma ATV-dega. Nimetatud lause on paljasõnaline, sest nimetatud isikud on menetluse käigus üle kuulamata ja seega on väärteoasjas faktilised asjaolud kindlaks tegemata. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul nähtub väärteoprotokollist, et temale esitatud väärteo lühikirjeldus on üles ehitatud väärteoprotokollis nr 07011207 menetlusaluseks isikuks tunnistatud isiku, s.o. A K ütlustele. A K menetlusaluse isikuna ei ole kohustatud andma tõeseid ütlusi ning nagu selgub A K ülekuulamisest, siis 10.08.2007 andis viimane ütlusi, et tema oli A K kaasas. Järgmisel korral, s.o. 14.08.2007 A K aga seda enam ei kinnitanud, sest tegelikult ei saanud ta aru, et tema oli juba tükk aega enne seda maha jäänud. Selja taga inimesel silmi ei ole ja seega ei saanud A K ka näha, millal ta temast maha jäi. Kohtuväline menetleja ei ole sellekohaseid vastuolusid ümber lükanud ning samuti ei ole ta ka püüdnud välja selgitada, miks menetlusalune isik andis vastuolulisi ütlusi. Lisaks sellele kohtuväline menetleja ei täpsustanud ka A K , miks viimane ütlusi muutis. Kui kohtuväline menetleja oleks seda teinud, siis oleks ta saanud ka vastava selgituse. Kohtuväline menetleja vaid protokollis selle ütluse, et A K ei kinnita enam seda, et ta oli temaga kaasas. Miks aga ütlusi muudeti, kohtuvälist menetlejat ei huvitanud ning seega saab öelda, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja objektiivselt menetlenud. Menetlusaluse isiku Anti Raukase väitel nähtub väärteoprotokollist ka see, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei ole sellel kuupäeval koostatud ning seega ei ole fikseeritud väärteoprotokolli lühikirjelduses kirjeldatud maršruut ning sellel teekonnal kogutud asitõendid, s.o. jäljed. Kas oli neli ATV-d või vähem või rohkem, seda enam kindlaks teha ei saa. Väärteoasja materjalides puuduvad ATV rehvide jäljendid, mis kinnitaksid või lükkaksid ümber tunnistajate ja menetlusaluse isiku, s.o. A K poolt antud ütlused. Menetlusaluse isiku Anti Raukase teada oli Lääne-Virumaal sellel kuupäeval palju rohkem ATV omanikke oma sõidukitega ning tegelikult ei ole kindlaks tehtud, kes seal piirkonnas täpselt olid ning kes sinna üldse ei jõudnud. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas, et väärteoprotokolli nr 07017607 muude tõendite ja andmete loetelust selgub, et tegelikult ei ole nimetatud väärteoasjas ühtki tõendit kogutud. Väärteoasja eraldamise määrused, sõiduki detailne päring, isiku põhiandmete päring isikuandmete järgi ning ka protokoll nr 253 ei ole tõendid VTMS 5. peatüki mõistes. Lisaks kõigele ei selgu väärteoprotokollist, milles seisnes kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete ning ranna ja kalda kaitse nõuete rikkumine, kui ta tegelikult rannas ja keelatud alal ei sõitnud. Kas ja milliseid loodusvarasid, s.o. looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ta selleks ettenähtud teedel sõites rikkus? Milliseid õigushüvesid ta siis tegelikult rikkus, kui sõitis selleks ettenähtud teedel? Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 palus menetlusalune isik Anti Raukas lõpetada käesoleva väärteoasja menetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu. 3. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Viru büroo juhataja Uno Luht koostas menetlusalusele isikule Anti Raukasele 15.10.2007 üldmenetluse otsuse nr 07017607. Väärteo lühikirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht: 10.08.2007 sõitis Anti Raukas ATV-tüüpi maastikusõidukiga (riiklik registreerimismärk 41PZ) Lääne-Virumaal Vihula vallas Mustoja ja Vainupea külade vahelisel alal mererannas. 6 Sõit toimus grupis, peale Anti Raukase oli veel neli sõitjat ATV-dega. Sõitmine toimus piki randa teedeta alal, veepiirist kuni kümne meetri kaugusel Mustoja jõe suudme ja Vainupea küla vahelisel alal, kust sõideti üle Mustoja jõe suudme Mustoja külasse. Ala, kus Anti Raukas maastikusõidukiga sõitis, asub Lahemaa rahvuspargi ehk kaitseala territooriumil. Maastikusõidukiga läbisõidetud ala asub Lahemaa rahvuspargi Vainopea sihtkaitsevööndis ning Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis.

§ 30lg 2 p 5, § 31 lg 2 p 10 ning Vabariigi Valitsuse 03.07.1997.a.

määrusega nr 109 kinnitatud „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ p 9 sätete kohaselt on Lahemaa rahvuspargi territooriumil kaitseala sihtkaitsevööndis ning piiranguvööndis sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid keelatud. Maastikusõidukiga sõideti teedeta alal läbi Mustoja jõe suudme ning mererannal. Vabariigi Valitsuse 18.07.1996.a. määrusega nr 191 kinnitatud „Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri“ III osa „Avalikult kasutatavate vooluveekogude nimekiri“ alusel on Mustoja jõe valgala pindala 125 km2.

§ 37

lg 1 p 1 ja 2 alusel jääb maastikusõidukitega läbisõidetud ala Mustoja jõe ääres jõe veepiirist 100 meetri ulatuses Mustoja jõe kalda piiranguvööndisse ning mererannas 200 meetri ulatuses veepiirist Läänemere ranna piiranguvööndisse.

§ 37

lg 3 p 6 kohaselt on veekogude ranna ja kalda piiranguvööndis maastikusõidukitega sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu keelatud. Sõites maastikusõidukiga teedeta alal ehk väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu Lahemaa rahvuspargis kaitseala piirangu- ja sihtkaitsevööndis ning Mustoja jõe kalda ning Läänemere ranna piiranguvööndis, on Anti Raukas rikkunud

§ 30lg 2 p 5, § 31 lg 2 p 10, § 37 lg 3 p 6 ning Vabariigi Valitsuse 03.07.1997.a.

määrusega nr 109 kinnitatud „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ p 9 sätteid. Menetlusaluse isiku Anti Raukase esitatud vastulauset on kohtuväline menetleja arvestanud alljärgnevalt: - Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise aeg (sh. ka kellaaeg) on kajastatud objekti kontrollimise protokollis nr

1. Seega on väärteomaterjalides õigusrikkumise aeg ära toodud ning menetlusaluse isiku kaitseõigused on sellega tagatud. - Nii 14.08.2007 koostatud väärteoasja eraldamise määrusest kui 30.08.2007 koostatud väärteoasja materjalide eraldamise määrusest tuleneb, et Anti Raukase suhtes algatatud väärtegu on eraldatud ainult ühest väärteost nr
2. - A K menetlusaluse isikuna antud ütlused ei ole vastuolulised. A K on oma menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollides kahel korral, nii 10.08.2007 kui ka 14.08.2007 kinnitanud, et Anti Raukas kuulus nende isikute hulka, kes sõitsid temaga koos ATV-dega rannas. - Väärteomaterjalidega on tõendatud vähemalt kahe isiku – A K ning Anti Raukase sõitmine väärteoprotokollis kirjeldatud kohas. Lähtudes väärteomenetluse erisustest, ei ole võimalik ülejäänud isikuid väärteomenetluse korras välja selgitada. - Menetlusalusele isikule Anti Raukasele on selgitatud tema õiguseid ja kohustusi. - Väärteoprotokollis toodud õigusrikkumise kohas ja -ajal sõitis rannas 5 maastikusõidukit ning see on fikseeritud objekti kontrollimise protokollis nr
3. Samuti on viie maastikusõiduki sõitmine väärteoprotokolli rikkumise kirjelduses toodud kohas ja ajal fikseeritud tunnistaja K K ülekuulamise protokollis. - Tuginedes Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg 2 sätetele, ei ole tõendite loetelu ammendav ning ka Anti Raukase poolt loetletud dokumendid saavad olla tõendid. Osa loetletud dokumentidest nagu sõiduki detailandmete päring või isiku põhiandmete päring on 7 väärteoasjas kui mitte otsesed tõendid, siis väärteoasja juurde kuuluvad muud olulised andmed. Väärteootsuse koostamisel hinnatakse kõiki kogutud tõendeid ja andmeid kogumis. - Tunnistajate K K ja I R tunnistajatena antud ütlused on objektiivsed ning neid saab võtta väärteoasjas tõenditena. - Loomulikult ei tõenda isiku põhiandmete päring seda, et menetlusalune isik oleks viibinud 10.08.2007 keelatud alal ning toime pannud õiguserikkumise. Samas on tegemist väärteoasjas niinimetatud muude andmetega, mis on väärteomaterjalidena olulised ning tõendavad menetlusaluse isiku ankeetandmeid. - Anti Raukasel on õigus selles osas, et sõiduki põhiandmete päring ei kinnita tema looduskaitsealal viibimist või tema väidetavat õiguserikkumist, kuid muude andmetena on sõiduki põhiandmete päring väärteoasja materjalide hulgas oluline ning tõendab seda, et tema kui menetlusalune isik on registreeritud sõidukiteregistris ATV reg numbriga 41PZ kasutajana. - Anti Raukase väide, et tema kasutatava ATV number on puudulikult nähtav, kinnitab objekti kontrollimise protokoll nr
4. Objekti kontrollimise protokolli nr 253 kohaselt anti Anti Raukase juhitud maastikusõidukile ka peatumismärguanne, mida lihtsalt eirati. - Väärteotoimikus toodud tõendid kogumina kinnitavad ja tõendavad Anti Raukase toimepandud väärtegu. - Väärteoprotokollis on kirjeldatud Anti Raukase süüks pandud väärteo sisu ehk milles seisnes talle süüks pandud õiguserikkumine. Õiguserikkumise sisu lühidalt kokku võttes seisneb kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete ning ranna ja kalda kaitse nõuete rikkumine maastikusõidukiga sõitmises kaitseala teedeta alal ehk väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu Lahemaa rahvuspargis kaitseala piirangu- ja sihtkaitsevööndis ning Mustoja jõe kalda ning Läänemere ranna piiranguvööndis. Antud õiguserikkumisega kaasnev väärteokoosseis ei näe ette mingi konkreetse loodusliku koosluse rikkumist või keskkonnale materiaalse kahju tekitamist. Kokkuvõtvalt leidis kohtuväline menetleja, et väärteoprotokollis nr 07017607 kirjeldatud ning Anti Raukase poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteo kvalifikatsioon:

§ 71

lg 1 – kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumine;

§ 74lg 1 – ranna ja kalda kaitse nõuete rikkumine.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel Keskkonnainspektsioon otsustas karistada Anti Raukast rahatrahviga Karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel

§ 71lg 1 järgi 150 trahviühiku ulatuses summas 9000 (üheksa tuhat) krooni.

4. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Anti Raukas. Menetlusalune isik Anti Raukas märgib oma kaebuses, et väärteomenetluse igas etapis peab menetleja analüüsima, kas ei esine mõnda väärteomenetlust välistavat asjaolu. Antud juhul kohtuväline menetleja seda teinud ei ole, sest objektiivsest küljest peaks olema toime pandud konkreetne tegu, s.o.

s sätestatud konkreetne rikkumine. Antud juhul aga ei ole väärteoprotokollis ühtki objektiivset tõendit selle kohta, et ta oleks kirjeldatud maršruudil sõitnud. Samuti puudub teo subjektiivne külg, sest ta ei sõitnud keelatud alal ning kasutas Lääne-Virumaal sõites vaid selleks ettenähtud teid ning ta ei rikkunud

s sätestatud nõudeid. Seega ei olnud tal tahtlust toime panna nimetatud 8 rikkumist. Samuti ei ole ta olnud ka ettevaatamatu ega hooletu ning on alati järginud

st tulenevaid nõudeid. Kuna ta ei ole toime pannud väärteomenetluse protokolli lühikirjelduses kirjeldatud õigusvastast tegu, siis puudub ka tema süü. Lisaks kõigele ei selgu väärteoprotokollist, milles seisnes kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete ning ranna ja kalda kaitse nõuete rikkumine, kui ta tegelikult rannas ja keelatud alal ei sõitnud. Kas ja milliseid loodusvarasid, s.o. looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ta selleks ettenähtud teedel sõites rikkus ja milliseid õigushüvesid ta siis tegelikult rikkus, kui sõitis selleks ettenähtud teedel ja miks on kohtuväline menetleja ilma tõendeid kogumata otsustanud teda karistada. Füüsilise isiku väärteoprotokollis nr 07017607 on nimetatud muude tõendite ja andmete juures menetlusaluse isiku Arvi Koitsaare 10.08.2007 ja 14.08.2007 ülekuulamise protokolle väärteoasjas nr

1. Menetlusalune isik Anti Raukas oma sõnul ei tea, millistel põhjustel on Arvi Koitsaar nimetanud tema nime, võib-olla lootis, et ta tuleb talle appi ja selgitab teatud asjaolusid, et nad ei sõitnud keelatud aladel, aga võib-olla selleks, et lihtsalt pääseda öösel koju. Võib-olla A K aga tõesti arvas, et ta temaga kaasa sõitis, sest A K sõitis ära umbes kella 20.30 või 20.40 ajal, kui nad rääkisid veel meestega paar sõna juttu ja peale seda ta sõitis koju, kuna talle tuldi järele. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul autosse istudes vaatas ta kella ja siis oli kell 21.
2. Menetlusalune isik Anti Raukas mäletas seda seepärast nii hästi, et inimene, kes talle järele tuli toonitas korduvalt, et ta tunneb mehi küll ja kindel see, et nad enne 21.30 ei saa ära sõita. Menetlusaluse isiku Anti Raukase väitel nii tema kui ka K T , kes talle järele tuli, mäletab konkreetset lahkumise aega. Menetlusalune isik Anti Raukas oma sõnul teadis täpselt, mis kell ta lahkus ja väärteoprotokolli kätte saades ta ka menetlejalt küsis, millal ta nn teo toime pani. Vastust ta ei saanud ja seepärast keeldus ütluste andmisest ja esitas antud asjas vastulause. Kohtuväline menetleja kinnitas, et teo toimepanemise aeg on fikseeritud objekti kontrollimise protokollis nr
3. Menetlusaluse isiku Anti Raukase väitel väärteoprotokolli kätte andmisel aga väärteoasja materjale talle ei tutvustatud ja objekti kontrollimise protokolli (s.o. haldustoiming) nägi ta esmakordselt alles siis, kui see talle pärast 15.10.2007 tähitud postiga koju saadeti. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul temale inkrimineeritud teo toimepanemise täpset kellaaega teadmata ei olnud tal end võimalik kaitsta. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas, et ta ei saa anda ütlusi, kui talle ei selgitata, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Lisaks oli antud väärteoprotokollist võimatu aru saada, kes nimetatud gruppi kuulusid, sest ühtki nime seal kirjas ei olnud. Seega A K andis tema kohta küll ütlusi, aga nagu ta väärteoprotokollist võis välja lugeda, siis A K temaga nimetatud hetkel ei olnud. Arusaamatu on see, miks kohtuväline menetleja ei ole isegi püüdnud objektiivseid asjaolusid kindlaks teha. Menetlusalune isik Anti Raukas märgib, et kui kohtuväline menetleja oleks teda ja ka teisi ülekuulamistel nimetatud isikuid väärteoasjas nr 07011207, millest oli eraldatud tema suhtes alustatud väärteoasja materjalid, üle kuulanud, siis oleks olnud võimalik koguda asjas ka objektiivseid tõendeid. Kohtuväline menetleja jättis aga objektiivsed asjaolud kindlaks tegemata ja tõendid kogumata. Menetlusalune isik Anti Raukas leidis, et samuti oleks tulnud tema ja A K ütlustes ilmnenud vastuolud vastastamisega kõrvaldada, sest siis oleks selgunud ka see, et ta oli juba lahkunud selleks ajaks, kui arvatav tegu toime pandi. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul on A K ütlused vastuolulised ja segased selles osas, et esimesel ülekuulamisel nimetab ta T A ja M A nime ning teisel korral ta seda enam ei kinnita, kuna arvatavasti oli vahepeal endale nende suhtes asjaolud selgeks teinud. Menetlusalune isik Anti Raukas leidis, et kohtuväline menetleja on protokollinud vaid konkreetseid lauseid, kuid seos ja mõte nende lausete vahel on kaduma läinud. Samas ei suhelnud A K nende ülekuulamiste vahepealsel ajal temaga ja ta ei saanud ka teada, et 9 viimane oli väitnud, et ta oli temaga telkima sõitnud. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul oli tal kindel plaan õhtul kohe koju sõita ja seda teadis ka A K . Tegelikult pidi nendega ära tulema ka A , aga millegi pärast viimane seda ei teinud. Menetlusaluse isiku Anti Raukase arvates pahandas võib-olla A K , et ta tema lapse ema endale vastu kutsus ja seetõttu nimetas ta nime, võib-olla aga lootis, et ta selgitab teatud asja keskkonnainspektoritele. Vesteldes hiljem pärast väärteoprotokolli kätte saamist antud teemal A K selgus, et kohtuvälise menetleja küsimused olid suunavad ja viimane pressis välja ainult nimesid, muud asjaolud teda ei huvitanud ja seetõttu A K ka tuttavate nimesid nimetas. See, et kohtuväline menetleja oli nimede peal väljas, selgub ka tunnistaja I R ülekuulamise protokollist, kus ta väidab, et keskkonnainspektsiooni ametnikud olid ta korrapidaja kaudu välja kutsunud ning palunud abi, kuna härra K ei soovinud nimesid nimetada. Antud ülekuulamise protokollist nähtub ka see, et alles siis, kui politseinik samuti A K nimesid küsis, nimetas viimane ka Anti Raukase nime. I R kinnitab, et A K ütles konkreetsed nimed alles pärast seda, kui keskkonnainspektorid kinnitasid, et ta ei taha teavet anda isikute kohta, kes temaga sõitsid ja pärast seda nimetas A K M A nime ja veel nimetas ta tema nime. Üks põhjus, miks A K need nimed nimetas on kindlasti see, et tema nime ta teadis, kuna nad on ühest kandist pärit, aga kõiki ATV-de omanikke ta ei teadnud ja ka tema teadis enamikke neist ainult eesnime järgi, siis oli tema nimi ka üks vähestest, mida A K üldse sai nimetada. I R ütlustest ei selgu see asjaolu, et viimane oleks teda näinud sõitmas kusagil keelatud aladel ning samuti ei selgu antud ütlustest, et ta on rikkunud

vastavaid sätteid. I R kinnitab vaid seda, et lõpuks nimetas A K tema nime. Menetlusaluse isikuna iseenda asjas aga ei olnud A K kohustust anda tõeseid ütlusi ja viimane võis tema arvates olulisi nimesid nimetada. Kohtuväline menetleja oleks pidanud A K poolt antud ütlusi kontrollima ja vastuolude ilmnemisel need kõrvaldama. Menetlusalune isik Anti Raukas märgib, et 14.08.2007 koostatud A K menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et A K ei ole tutvustatud ülekuulamise alguses tema õigusi, mis tähendab seda, et nimetatud menetlusdokument tuleb tunnistada õigustühiseks. A K ülekuulamistest on ka näha, et ülekuulamised on olnud suunavad ja pealiskaudsed, sest situatsioonist lähtuvalt ei oleks tohtinud nii isikuid üle kuulata. Antud asjas oleks olnud vajalik ja ka võimalik kutsuda välja kõik tunnistajad, keda nimetas A K ning lisaks Andres Saare, keda on nimetatud objekti kontrollimise protokollis ning nende tunnistajate ütluste jt tõendite alusel oleks menetleja pidanud kindlaks tegema kõik objektiivsed asjaolud, nii isikuid süüdistavad kui ka õigustavad tõendid ja tõendeid kogumis hinnates määrama kas vastava karistuse või lõpetama väärteoasja menetluse. Nimetatud üldmenetluse otsuses ei ole nimetatud ühtki otsest tõendit, mis tõendaksid talle inkrimineeritava teo toimepanemist tema poolt ning seda, mille järgi talle karistus määrati. See, et A K arvas teda viimasena sõitvat, ei tähenda seda, et ta ka seal sõitis. Menetlusalune isik Anti Raukas väidab, et ta ei saanud seal olla, sest oli juba samal ajal tagasiteel koju. Samuti ei ole kohtuväline menetleja välja selgitanud seda, millised on tema ja A K omavahelised suhted, s.o. selleks, et välistada A K mitteobjektiivsust. Mitte ükski tunnistaja ei ole väärteoasjade materjalides tema ATV-d kirjeldanud (värvid, eritunnused), samuti ei ole keegi tema ATV numbrit seal piirkonnas keelatud aladel sõitmas näinud ning ükski tunnistajatest ei ole teda ühegi ATV juhtimas kirjeldanud, mis tähendab seda, et teda ei saa süüdistada selles, et ta on nimetatud teo toime pannud. Füüsilise isiku väärteoprotokollist nr 07017607, mis on koostatud 13.09.2007 selgub, et antud väärteoasjas tunnistajate ütlused puuduvad, kuid samas on välja toodud muud andmed, mille punktide 1 ja 5 kohaselt on kohtuväline menetleja koostanud antud asjas kaks väärteoasja materjalide eraldamise määrust. Esimese väärteoasja materjalide eraldamise määrusega 10 eraldas kohtuväline menetleja väärteoasjast nr 07011207 väärteoasja nr 07017607, mis peaks tähendama siis seda, et eelnevalt on mingil ajal ühendatud eelpool nimetatud kaks väärteoasja ning nüüd siis eraldatakse üks neist. Tegelikult seda tehtud ei ole ja kohtuväline menetleja ei ole eraldamise põhimõttest aru saanud. Nimelt eraldatakse vajadusel väärteoasja materjalid ja alustatakse nende materjalide alusel uue väärteoasja menetlust. Teise eraldamise määrusega on kohtuväline menetleja eraldanud aga Ivo Roosipuu ülekuulamise protokolli, mis on väärteoasjas nr 07011207 kogutud menetluse väliselt, s.o. pärast väärteoprotokolli kätte andmist ja vastulause esitamist A K poolt. Sellest ülekuulamisest oleks kohtuväline menetleja võinud teha koopia, selle ära kinnitada ning sellisel moel oleks see dokument olnud antud väärteoasjas ka tõend, kui see ei oleks väärteomenetluse väliselt kogutud. Teise väärteoasja materjalide eraldamise määrus ei olnud vajalik ega otstarbekas ning see näitab seda, et kohtuväline menetleja ei ole aru saanud eraldamise põhimõttest. VTMS § 63 lg 2 kohaselt võib väärteoasjast eraldada materjale juhul, kui see ei kahjusta väärteomenetluse täielikkust ja objektiivsust. Mitme isiku poolt toimepandud väärteoasjade eraldamise küsimus võib kerkida üles vaid juhtudel, kui üks menetlusalustest isikutest taotleb väärteoasja menetlemise koha muutmist VTMS § 12 lg 2 ja lg 3 alusel, samuti juhul, kui väärteo toimepannud isik end kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või esinevad muud olulised objektiivsed takistused menetluse läbiviimiseks ühe väärteoasja raames. Menetlusalune isik Anti Raukas märgib, et antud väärteoasjas taolised asjaolud puudusid, mistõttu oli tema suhtes materjalide eraldamine väärteoasjast nr 07011207 lubamatu. Menetlusaluse isiku Anti Raukase väitel oleks tulnud teda nimetatud väärteoasjas üle kuulata ning vastavalt sellele, kas määrata karistus või siis oleks tulnud tema suhtes teha väärteoasjas osalise lõpetamise määrus, kuna ta tegelikult nimetatud piirkonnas ei viibinud. Antud juhul oli väärteoasja eraldamine menetlusaluse isiku Anti Raukase meelest lubamatu, sest talle on esitatud süüdistus selle kohta, et ta on olnud keelatud alal ning temaga on olnud veel neli isikut ATV-dega. Nimetatud isikud on aga kindlaks tegemata ning üle kuulamata, mis kahjustab väärteomenetluse täielikkust ja objektiivsust. Kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata ka teised asjasse puutuvad tunnistajad, näiteks A S , keda nimetatakse objekti kontrollimise protokollis jt. Kohtuväline menetleja ei ole isegi püüdnud nimetatud isikuid kindlaks teha, vaid menetluse lihtsustamiseks on ta väärteoasjast eraldanud materjalid nn grupi liikmete kohta. Kuna need neli isikut, keda nimetatakse üldmenetluse otsuses, on seni kindlaks tegemata ning üle kuulamata, siis ei saa rääkida neljaliikmelisest grupist ning menetlus on läbi viidud puudulikult ja väärteoasja tegelikud asjaolud on selgeks tegemata. Selgusetu on see, miks ei ole üle kuulatud A S nimelist isikut, keda nimetatakse objekti kontrollimise protokollis nr

1. Samuti ei ole kohtuväline menetleja püüdnud kindlaks teha iga süüdistatava osalust ja süü suurust ning toimepandud teo õigusvastasust. Tõendamata on ka süüteokoosseisu subjektiivne külg. Kohtuväline menetleja ei ole püüdnud väärteoasja asjaolusid selgeks teha, mis tähendab seda, et kohtuväline menetleja oleks pidanud välja kutsuma kõik isikud väärteoasja nr 07011207 menetluse käigus, sealhulgas ka teda. Vastuolude ilmnemisel oleks saanud läbi viia vastastamised jm vajalikud menetlustoimingud selleks, et teha kindlaks iga isiku süü jm faktilised asjaolud. Antud juhul ei ole kohtuväline menetleja isegi andnud võimalust menetlusalusel isikul end kaitsta ning samuti ei võimaldanud ta tõe tuvastamist menetlusaluse isiku poolt ja materjalide eraldamisega kahjustas oluliselt väärteomenetluse täielikkust ja objektiivsust. Kohtuväline menetleja on kohustatud koguma kokku nii isikut süüdistavad, s.o. positiivsed tõendid kui ka isikut õigustavad, s.o. negatiivsed tõendid ning ainult nende põhjal saab menetleja teha otsuse väärteomenetluses. Antud juhul kohtuväline menetleja seda ei teinud ja tekib küsimus, kas tegemist on ebakompetentse menetlejaga (s.o. tekib küsimus, kas 11 kohtuvälisele menetlejale on väljastatud vastav tunnistus väärteomenetluse seadustikust tulenevate nõuete kohaselt) või kohtuväline menetleja eraldas materjalid selleks, et tõde jääks kindlaks tegemata ning ta saaks teha teadvalt ebaseadusliku otsuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 3112 järgi. Tegelikult ei ole antud asjas muude tõendite all loetletud dokumendid, s.o. väärteoasja eraldamise määrused, sõiduki detailne päring, isiku põhiandmete päring ning ka protokoll nr 253 tõendid VTMS
2. peatüki mõistes. Samuti ei saa lugeda teises väärteoasjas menetlusaluse isiku ülekuulamisel antud vastuolulisi ütlusi tõendiks väärteoasjas nr
3. Tunnistaja I R ei saa antud asja kohta anda objektiivseid ütlusi ning nagu ta juba eelpool selgitas, I R ka seda ei tee, sest teda lihtsalt ei olnud seal piirkonnas ning kui nimetatud isik kinnitaks seda, et tema koos oma ATV-ga oli nimetatud piirkonnas, siis peaks I R esitama äratundmiseks nii tema kui ka ATV fotod ning äratundmiseks esitamise protokollides peaks kajastuma, mille alusel I R teda ja tema sõidukit ära tunneb ja kus ta täpselt oli, kui nähti. Ivo Roosimägi aga kinnitab ainult seda, et A K nimetas tema nime ja tegi seda alles siis, kui keskkonnainspektorid kutsusid ta endale appi. Millega seoses aga A K tema nime nimetas, antud ülekuulamisest ei selgu. Lisaks võib ju oletada, et A S nimeline isik, keda nimetati objekti kontrollimise protokollis, võis olla nimetatud grupis aga kohtuväline menetleja ei ole selle kohta tõendit kogunud (puuduvad nii süüdistavad kui ka õigustavad tõendid – nimetatud isik on lihtsalt jäetud üle kuulamata). Sellest nähtub, et kohtuväline menetleja ei ole pidanud oluliseks tõendite kogumist antud asjas. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul oli tema poolt 17.09.2007 esitatud antud väärteoasjas vastulause füüsilise isiku väärteoprotokolli nr 07017607 kohta ning 15.10.2007 üldmenetluse otsuses kohtuväline menetleja leidis, et ei nõustu vastulauses toodud väitega selle kohta, et ta ei viibinud nimetatud päeval keelatud aladel ning kuna temale esitatud füüsilise isiku väärteoprotokollis ei olnud märgitud teo toimepanemise aega, siis ei saa ta end ka kaitsta. Kohtuväline menetleja leidis, et kellaaeg oli kajastatud objekti kontrollimise protokollis nr 253 ning seega leidis kohtuväline menetleja, et väärteomaterjalides on õiguserikkumise aeg ära toodud ning sellega on menetlusaluse isiku kaitseõigused sellega tagatud. Menetlusalune isik Anti Raukas märgib, et objektiivselt võttes 13.09.2007 talle väärteoasja materjale ei tutvustatud ning ta ei saanud näha ka väärteoprotokolli kättesaamise hetkel objekti kontrollimise protokolli nr 253, kus olevat tema poolt toime pandud teo aeg kirjas. Menetlusalune isik Anti Raukas leiab seetõttu, et tema kaitseõigusi on rikutud, sest kella 20.45 ajal sõitis ta juba koos tuttavaga kodu poole ning mingil juhul ei saanud ta kella 21.50 ajal, s.o. aeg, mis on fikseeritud objekti kontrollimise protokollis, olla kusagil rannas. Menetlusalune isik Anti Raukas märgib, et selle kohta on tal ka tunnistaja. Lisaks eeltoodule ei ole objekti kontrollimise protokollis nr 253 tema ATV-st midagi kirjutatud. Kusagil ei ole kirjas tema kasutuses oleva ATV numbrit (numbrid 41 ei tähenda veel seda, et nähti tema kasutuses olevat ATV-d) ja samuti ei ole seal haldustoimingu protokollis kirjas tema ATV-le iseäralikke tunnuseid, seega ei saa väita, et see oli tema kasutuses olev ATV. Kohtuväline menetleja on lihtsalt tõde tuvastamata otsustanud mingisugust suvalist ATV-d seostada tema ATV-ga, mis on aga lubamatu, sest kohtuväline menetleja peab olema erapooletu ja tuginema kogutud tõenditele ning hindama neid kogumis, mitte lähtuma ainult oma siseveendumusest ning tegema kogutud tõendite põhjal otsuse. Objekti kontrollimise protokolli ei saa lugeda tõendiks käesolevas väärteoasjas, kuna see on haldustoiming, mis oleks tulnud vormistada väärteoasjas menetlusdokumendina. Kuna vastavalt VTMS §-dele 49 ja 50 ei vasta nimetatud protokoll menetlustoimingu protokollile, siis ei saa objekti kontrollimise protokolli nr 235 lugeda tõendiks käesolevas väärteoasjas. Kuna väärteoprotokollis ei kajastunud konkreetne teo toimepanemise kellaaeg ning objekti kontrollimise protokolli talle 13.09.2007 ei 12 tutvustatud, siis ei olnud võimalik temal kui menetlusalusel isikul, ennast kaitsta. Väärteo toimepanemise aeg oleks võimaldanud määrata, millist tegu on väärteoprotokollis konkreetselt silmas peetud. Kuna talle ei teatatud konkreetse rikkumise aega, siis on rikutud tema kaitseõigusi, sest tal ei olnud võimalik esitada alibit (RKL 3-1-1-80-06). Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitab veel kord, et tema ei ole kusagil keelatud aladel sõitnud ning ühtki rikkumist ta toime pannud ei ole. Lisaks leiab menetlusalune isik Anti Raukas, et 13.09.2007 on tema kui menetlusaluse isiku kaitseõigusi rikutud, kuna tal kästi alla kirjutada lausele, et talle on selgitatud VTMS §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi, kuid sisuliselt talle selgeks ei tehtud, millised on tema õigused. Menetlusalune isik Anti Raukas tunnistab, et kirjutas alla väärteoprotokollis sellele lausele: „Menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi“, et „olen tutvunud“, mis tähendab seda, et ta tutvus eelpool nimetatud lausega, mitte oma õiguste ja kohustustega, sest kohtuväline menetleja ei näidanud talle selle paragrahvi tervikteksti ning samuti ei selgitanud talle ka suuliselt selles paragrahvis sätestatud õigusi. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul öeldi talle, et ta võib oma õigustega iseseisvalt tutvuda ja peab selle lause järele kirjutama: olen tutvunud. Üldmenetluse otsuses kinnitab kohtuväline menetleja, et tema väide selle kohta, et tema kaitseõigusi on rikutud, ei vasta tõele ning talle kui menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Kuidas aga seda tehti, ei selgu väärteoasja materjalidest. Kohtuvälise menetleja sellekohane väide on paljasõnaline ning ei tugine ühelegi väärteoasjas kogutud materjalile, sest objektiivselt ei ole väärteoasja materjalidest näha, et talle oleks tema õigusi ja kohustusi ka reaalselt selgitatud. Puudub väljavõte nimetatud paragrahvist ja sellel oleks pidanud olema ka tema allkiri. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitab veel kord ka seda, et kohtuväline menetleja ei selgitanud talle ka suuliselt tema õigusi ja kohustusi, vaid ütles, et ta võib seda ise teha nüüd, kus ta teab, millise seaduse paragrahvist need tulenevad. Seega oli õigustega tutvumine vaid formaalne. Kohtuväline menetleja kinnitab üldmenetluse otsuses, et tema süü on tõendatud teises väärteoasjas menetlusaluseks isikuks tunnistatud A K ütlustega, mis kohtuvälise menetleja arvates ei ole vastuolulised, sest A K on kahel korral kinnitanud, et ta sõitis rannas. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul ei saa ta aga nõustuda A K ütlustega, sest tema rannas sõitnud ei ole, vaid sõitis selleks ettenähtud teedel ja midagi keelatut ta toime pannud ei ole. Vastuolud nende ütlustes on aga jäetud menetluse käigus kindlaks tegemata ning tõe tuvastamisele ei ole kohtuväline menetleja keskendunud. Samuti on arusaamatu, kuidas A K sai näha, et tema sõitis nende grupist viimasena, sest kindel on see, et inimene ei saa näha seda, mis ta selja taga toimub. Kuna tema ja A K ütlustes on vastuolud, siis oleks tulnud menetluse käigus välja selgitada, millest need vastuolud on tekkinud. Antud juhul on kohtuväline menetleja jätnud vastastamise tegemata ning vastuolud kõrvaldamata. Lisaks väidab kohtuväline menetleja üldmenetluse otsuses, et tema antud ütlusi saab võtta väärteoasjas tõendina. Arusaamatu on see, milliseid tema ütlusi on menetleja silmas pidanud, sest tema ei ole menetluse käigus ütlusi andnud, kuna ta ei ole saanud aru talle esitatud süüdistusest, mis tähendab seda, et selgusetu oli teo toimepanemise kellaaeg ning lisaks oli arusaamatu, kes need neli isikut olid, kellega ta grupis olevat sõitnud. A K andis küll tema kohta ütlusi, kuid väärteoprotokollist ja ka üldmenetluse otsusest ei selgu tegelikud faktilised asjaolud selle kohta, et A K oleks temaga koos sõitnud. K K tunnistajana antud ütluste puhul on tegemist kaudsete tõenditega, mis tähendab seda, et tegelikult ei näinud Kristi Kurve ise midagi, vaid kinnitab seda, et A K nimetas tema nime ja telefoni. See aga ei tähenda seda, et tema on keelatud aladel sõitnud. Kui A K arvas, et ta seda tegi, siis see ei tähenda veel seda, et ta seda ka tegi. Tegelikud objektiivsed asjaolud on senini 13 kindlaks tegemata. Kui A K ütlused osutuvad ekslikeks või valeks, siis tähendab see seda, et kaudseid tõendeid ei saa arvestada. K K ei kinnita oma ütlustes, et ta nägi tema kasutuses olevat ATV-d ja ka teda nimetatud keelatud aladel sõitmas. Lisaks on K K ülekuulamise protokollis kirjas kolm erinevat episoodi, mis tähendab seda, et teises lõigus annab viimane ütlusi kolme ATV kohta, kus on nimetatud ka ATV numbrid ja lisaks ka konkreetne isik, s.o. Andres Saare nimeline isik. Järgmises lõigus annab K K ütlusi viie ATV kohta, kuid sellest lõigust ei selgu, kas tegemist oli teise grupiga või olid nende hulgas ka eelpool esimeses lõigus nimetatud kolm ATV-d ja nende kasutajad. Neljandas lõigus annab K K juba ütlusi kolme ATV kohta ning selgitab, et kolm ATV-d tulid nendele vastu kruusateel, mis tähendab seda, et nende ATV-de kinnipidamiseks puudus igasugune alus, kuna need kolm ATV-d ei sõitnud keelatud aladel. Arusaamatuks jääb K K ülekuulamise protokollis see asjaolu, et mitut ATV-d siis keskkonnainspektorid antud piirkonnas tegelikult nägid ja palju neid seal objektiivselt oli. Antud ülekuulamise protokolli järgi võib öelda, et seal oli vähemalt 11 ATVd, kuid selgeks tegemata on asjaolud, kus ja millal täpselt need ATV-d olid ning kes neid sõidukeid juhtis. Ülekuulamise protokollis kinnitab K K veel seda, et A K peeti kinni ning tema ATV number oli 3616TA. A K vesteldes selgitas ta välja, et A K oli tulnud metsa mere äärde puhkama ja viimase ütluste kohaselt olid nad viiekesi. K K ülekuulamise protokollis antud ütlustest ei nähtu, et A K oleks rääkinud sellest, et tema ja ta kaaslased sõitsid rannas keelatud aladel ning samuti ei selgu sellest ülekuulamisest üldse konkreetsed asjaolud, et A K ja tema oleksid rikkunud mõnda

s ettenähtud normi. Vastupidi K K ülekuulamisest nähtub, et kinnipidamise hetkel olid A K ja tema kaks kaaslast kruusateel, s.o. sõitmiseks ettenähtud teel ning samuti kinnitab K K , et A K rääkis sellest, et tuli sõpradega metsa alla telkima, mitte ei sõitnud rannas. Tunnistaja I R ütlustest nähtub samuti, et viimane ei ole teda ja tema ATV-d kusagil rannas näinud ning seega on ka antud ütluste puhul tegemist kaudsete tõenditega. Tunnistaja I R sõnul A K nimetas tema nime, kuid millega seoses viimane tema nime nimetas, neist ütlustest ei nähtu. Objektiivselt võttes kinnitab I R vaid seda, et A K nimetas tema nime, kuid tegi seda alles pärast seda, kui temalt nõudsid nimesid nii keskkonnateenistuse ametnikud kui ka politseinik. Antud ülekuulamisest ei selgu, millega seoses A K tema nime nimetas. Võib-olla lihtsalt seetõttu, et ta tahtis öösel küsitlusest pääseda või mõnel muul ajendil, seda oleks tulnud selgitada A K ütlustega. I R sõnul A K ei väitnud, et tema sõitis rannas ja rikkus

s ettenähtud nõudeid. Kohtuväline menetleja nõustus, et väärteoasja eraldamise määrused, sõiduki detailandmete päring, isiku põhiandmete päring ning protokoll nr 253 ei ole tõendid, vaid need on muud olulised andmed. Kohtuväline menetleja kinnitab, et väärteootsuse koostamisel hinnatakse kõiki kogutud tõendeid ja andmeid kogumis. Tegelikkuses vastavalt KrMS §-le 61, mis sätestab tõendite hindamise nõuded, s.o. lõike 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega, kui väärteomenetluse käigus kogutakse andmeid, mida tahetakse kasutada otsuse tegemisel, siis tuleb need antud väärteoasjas vormistada ka tõendina, arvestades ka tõendite kogumise üldtingimusi. Antud juhul seda tehtud ei ole. Väärteoasja üldmenetluse otsuses kinnitab kohtuväline menetleja, et ta jääb seisukohale, et tunnistajate K K ja I R protokollides antud ütlused on objektiivsed ning neid ütlusi saab võtta antud väärteoasjas tõenditena, kuigi I R ülekuulamise protokoll on tehtud väärteoasjas nr 07011207 pärast väärteoprotokolli kätte andmist ja seega kogutud väärteomenetluse väliselt. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul pigem need ülekuulamise protokollid õigustavad 14 menetlusaluseid isikuid kui süüstavad, sest kummastki ülekuulamisest ei selgu konkreetsete rikkumiste asjaolud ja aeg, vaid arusaamatul põhjusel on selgitatud antud ülekuulamistes A K tuttavate andmeid, kuid millega seoses seda tehti, ülekuulamistest ei selgu. Väärteoasja üldmenetluse otsuses kinnitab kohtuväline menetleja, et isiku põhiandmete päring ja sõiduki põhiandmete päring tõendavad antud asjas menetlusaluse isiku ankeetandmeid ja ka seda, et menetlusalune isik on registreeritud sõidukiteregistris ATV reg number 41PZ kasutajana. Menetlusalune isik Anti Raukas leiab, et kohtuväline menetleja eksib ning isiku põhiandmete ja sõiduki andmete päring kinnitab vaid seda, et need isiku ankeetandmed on tema andmed ning sõiduki põhiandmete päring kinnitab vaid seda, et ta on kirjas nimetatud ATV kasutajana, kuid need andmed ei tõenda seda, et tema puhul on tegemist menetlusaluse isikuga ning samuti ei tõenda need andmed seda, et ta on olnud 10.08.2007 kella 21.50 ajal keelatud ajal ja rikkunud

s ettenähtud nõudeid. See, et ta on üks sõiduki kasutajatest, ei tähenda seda, et ta on toime pannud nimetatud teo. Väärteoasja üldmenetluse otsuses kinnitab kohtuväline menetleja seda, et objekti kontrollimise protokolli nr 325 kohaselt anti tema poolt juhitud sõidukile peatumismärguanne, mida ta eiras. Menetlusalune isik Anti Raukas leiab, et selline süüdistus on alusetu, sest esiteks ei ole objekti kontrollimise protokollis (mis ei ole iseenesest ka tõend antud väärteoasjas) tema kasutuses oleva ATV numbrit kirjas. Seal on juttu kahest numbrist, aga tähtede asemel on 83, mitte PZ. Seega ei lähtu kohtuväline menetleja konkreetsetest tõenditest, vaid on lihtsalt oletama hakanud. Lisaks sellele ei ole kirjeldatud tema ATV värvust ja muid eritunnuseid, mille järgi oleks saanud tema ATV-d seostada objekti kontrollimise protokollis kirjeldatud ATV-ga ning samuti ei selgu ühestki väärteoasja materjalist see, et teda oleks nähtud nimetatud ATV-d juhtimas ja seda ei saaks ka keegi tunnistada, sest teda ei olnud sellel ajal nimetatud piirkonnas. Väärteoasja üldmenetluse otsuses kinnitab kohtuväline menetleja, et hindas tõendeid kogumis ja leidis, et tõendid kogumis kinnitavad tema poolt toime pandud tegu. Menetlusalune isik Anti Raukas leiab, et antud asjas ei ole tõendeid kogutud, rikutud on nii kaitseõigusi kui ka menetlusnorme, kohtuväline menetleja ei ole asjasse suhtunud erapooletult ja teinud otsuse mitte tõenditele tuginedes, vaid lähtudes oma subjektiivsest arvamusest. Väärteoasja üldmenetluse otsuses kinnitab kohtuväline menetleja, et antud väärteokoosseis ei näe ette mingi konkreetse loodusliku koosluse rikkumist või keskkonnale materiaalse kahju tekitamist. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul on kohtuvälise menetleja sellekohane arvamus talle arusaamatu, sest kui midagi ei rikuta, siis ei ole ju normi vaja. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitab, et kui ta sõitis vaid selleks ettenähtud teedel ja teda ei ole tabatud ühegi rikkumise toimepanemisel, siis milles teda süüdistatakse. Menetlusalune isik Anti Raukas palub kohtul tühistada 15.10.2007 väärteoasjas nr 07017607 tehtud üldmenetluse otsus täies ulatuses väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja väärteo tunnuste puudumise tõttu ning juhindudes VTMS §-st 29 lg 1 p 1 palub lõpetada käesoleva väärteoasja menetlus. Kui vaatamata eelpool esitatud põhjendustele ja väärteoasjas kogutud andmetele tuginedes leiab kohus, et kruusateel ja selleks ettenähtud kohtades sõitmine ATV-ga on keelatud ja teos esinevad siiski kõik väärteo tunnused, palub menetlusalune isik Anti Raukas kohtul vähendada karistust, kuna antud karistus ei ole kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistus ei ole määratud proportsionaalselt ning esmakordse nn rikkumise puhul oleks võinud kohtuväline menetleja piirduda hoiatusega selleks, et selgitada ATV kasutajale seda, et kruusateel sõitmine on keelatud. Selline karistus, 15 s.o. 9000 krooni suurune rahatrahv mitte millegi eest (s.o. nagu kohtuväline menetleja ise kinnitas, et antud õiguserikkumisega kaasnev väärteokoosseis ei näe ette konkreetse koosluse rikkumist või keskkonnale materiaalse kahju tekitamist) ei ole õige ega täida ka preventsioonide ehk karistuse eesmärkide püstitamist. Menetlusalune isik Anti Raukas nõustus vastavalt VTMS §-le 120 asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond oma vastuskirjas (tl 48) ei ole nõus menetlusaluse isiku Anti Raukase kaebusega, paludes kohtul jätta kaebus rahuldamata, väärteomenetlust mitte lõpetada ning üldmenetluse otsust nr 07017607 mitte tühistada. Kohtuväline menetleja ei pea võimalikuks väärteoasja edasist arutamist kirjalikus menetluses ning soovib kohtuistungist osa võtta.
2. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Anti Raukas esitatud kaebuse juurde. Menetlusaluse isiku Anti Raukase ütlustest nähtub, et nad sõitsid ATV-dega Arukülast, s.t. kodust Viitnale ja sealt Verki. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul sõitsid nad mööda üldkasutatavaid teid ja mööda metsateid. Menetlusalune isik Anti Raukas täpsustas, et nad sõitsid mööda kruusateid, ka üle maanteede tuleb ikka sõita ning et Viitnalt Verki sõites mingil ajal oli tõesti asfalt. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas, et Viitna bensiinijaamas said nad kokku nendega, kelledega oli neil ühine huvi ATV-de vastu ning et oli 5 ATV-d. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul sõitsid nad kõik koos Verki, kus olid Lamba-Ada baaris kella 20.30 paiku. Menetlusalune isik Anti Raukas tunnistas, et tema läks kella 21.30 – 21.45 paiku ära koju, kuid mis teistest sai, seda tema ei tea. Menetlusaluse isiku Anti Raukase sõnul tunneb ta A K seda kaudu, et müüs kunagi talle ühe ATV. Menetlusaluse isiku Anti Raukase väitel 10.08.2007 ja enne seda olid neil suhted A K normaalsed, nad käisid koos sõitmas, kuid praegu on tal suhted A K vähe jahedamad. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas, et tol päeval olid nad Arvi Koitsaarega koos, hakates koos Arukülast sõitma. Menetlusalune isik Anti Raukas avaldas, et koos sõitsid nad kuni Vergini, kus olid baaris natuke aega. Menetlusaluse isiku Anti Raukase väitel pidid teised laagrisse jääma, aga tema pidi ära tulema. Menetlusalune isik Anti Raukas kinnitas, et ütlusi ta kohtuvälises menetluses ei andnud, sest ta ei tulnud selle peale, et teda süüdistatakse sellelt pinnalt, et keegi ütleb tema nime. Menetlusalune isik Anti Raukas tunnistas, et ta ei tulnud selle peale, et taotleda siis Kristina Telliste ülekuulamist. Menetlusaluse isiku Anti Raukase väitel lükkas ta ATV bussi, kui Tellistega ära tuli. Kohtuväline menetleja Uno Luht Keskkonnainspektsioonist kinnitas kohtuistungil, et tema ja Kristi Kurve viibisid tol õhtul väljas, saades kaebuse selle kohta, et Vihula vallas Mustoja külas sõidavad rannas ringi 2 ATV-d, mille registrinumbrid olid 4809TA ja 3616TA. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul olid hiljem Vainupealt Mustoja suunas sõitnud mererannas 5 ATV-d, mille numbreid ei tuvastatud. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti väitel oli tegemist rahvuspargi territooriumiga, kaitsealaga ja seega panid kõik ATV-d toime

§ 71lg 1 ja 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul teatati veel Mustoja-Sipa teel liikuvatest ATV-dest. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti väitel ühte neist juhtis Arvi Koitsaar, kelle suhtes alustati väärteomenetlust ja kes kuulati samal ööl üle. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul kuulati A K täiendavalt menetlusaluse isikuna üle

1. augustil. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et mõlemal korral nimetas A K Anti Raukase nime. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul algatati käesolev menetlus Anti Raukase suhtes A K suhtes algatatud väärteomenetluse materjalide põhjal. Kohtuväline menetleja Uno Luht avaldas, et Anti Raukast neil rannas kinni pidada ei 16 õnnestunud. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et see tegu, mis inkrimineeriti A K , on samasugune tegu, mis on inkrimineeritud ka Anti Raukasele. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul peeti A K kinni maanteel ja tema suhtes algatatud väärteomenetluse käigus leiti, et on tõendatud, et ta rannas sõitis. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti väitel ei eitanud A K seda, et temaga koos olid teised isikud ning korduvalt jäi ta selle juurde, et Anti Raukas sõitis temaga koos mererannas. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et tegemist oli isikute grupi poolt toimepandud teoga. Kohtuväline menetleja Uno Luht väitis, et Anti Raukase suhtes tuli materjalid eraldada, sest esimesel korral nimetas A K vaid eesnime Anti. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et kui õigusrikkumine leiab aset grupis, koostatakse üks protokoll, kui neid isikuid saab korraga välja kutsuda. Kohtuväline menetleja Uno Luht võttis omaks, et nad püüdsid neid isikuid välja selgitada, kuid seni on nad välja selgitanud vaid kahe isiku nime, mistõttu ei oleks kõigi kohta ikkagi protokolli saanud teha ja õigem oli materjalid eraldada ja algatada iga isiku kohta menetlus eraldi. Kohtuväline menetleja Uno Luht leidis, et menetlusaluse isiku õigusi ei ole rikutud, sest viimane teadis algusest peale, et ainukesed tõendid, millega seoses talle süüdistus esitati, olid A K ütlused. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et kõigile menetlusalustele isikutele selgitatakse nende õigusi ja kohustusi ning et nad alati küsivad, kas menetlusalune isik on täielikult õigustest ja kohustustest aru saanud. Kohtuväline menetleja Uno Luht väitis, et see, et Anti Raukas on neist aru saanud, on näha juba sellest, et ta ei nõustunud ütlusi andma ja tema suhtes alustati üldmenetlust. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et sellega ei ole rikutud Anti Raukase kaitseõigusi, et isikute nimesid kõiki ei nimetatud. Kohtuväline menetleja Uno Luht avaldas, et rikkumise kellaaeg on fikseerimata, kuid see kellaaeg, millal nemad nägid neid 5 ATV-d sõitmas, on toodud objekti kontrollimise protokollis ning selleks kellaajaks on märgitud 21.
2. Kohtuväline menetleja Uno Luht leidis, et isegi kui neil ei ole kellaaeg minutilise täpsusega paigas, siis on olemas kuupäev ja koht. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul ütles Anti Raukas, et ta sel kellaajal ei viibinud seal, vaid sõitis juba bussiga Lääne-Virumaalt minema, seega on tal kaebuses alibi ära toodud. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et A K on koostatud väärteoprotokoll 14.08.2007 ning et selleks ajaks ei olnud kogutud kõiki tõendeid. Kohtuväline menetleja Uno Luht avaldas, et need 5 isikut, keda nemad nägid, neid ei saanud nad kinni pidada ja nende numbreid nad ei näinud. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et see, et A K oli nende isikute hulgas, selgus alles pärast. Kohtuväline menetleja Uno Luht avaldas, et otsuse tegemiseni saab täiendavaid tõendeid koguda ja neid nad peavad ka kontrollima. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et praegusel juhul oli üks tegu, millega rikuti mitut sätet ja karistus määratakse ühe sätte alusel. Kohtuväline menetleja Uno Luht väitis, et kohtuväline menetleja oli Anti Raukase suhtes erapooletu, püüdes kõiki objektiivseid asjaolusid selgeks teha. Kohtuväline menetleja Uno Luht selgitas, et hr Saar peeti kinni siis, kui nad veel ei olnud näinud viit ATV-d. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul oli tema ATV registreerimata, ta peeti kinni maanteel ja temaga rääkides nad kuulsid viiest ATV-st. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti väitel ei saanud hr S olla nende viie ATV hulgas. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et Arvi Koitsaarel ei olnud sundi Anti Raukase nime öelda, A K vesteldi erinevatel päevadel ning nii esimesel kui ka teisel ülekuulamisel ta nimetas Anti Raukase nime. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul on Anti Raukase suhtes materjalid eraldatud vaid A K väärteoasjast. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et Anti Raukase puhul ei oleks saanud piirduda hoiatusega, sest nende seisukohast vaadates ei ole rikkumine sugugi väike. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti väitel võib Anti Raukas sellise ATV-ga sõita vaid oma kinnistul või 17 võõral kinnistul selle omaniku loal, teedel ta sõita ei tohi, sest need isikud, kes tahavad sõita teedel, peavad registreerima oma sõiduki ratastraktoriks. Kohtuvälise menetleja Uno Luhti sõnul A K oli ATV registreeritud ratastraktorina ja ta oleks võinud sõita mööda teid, Anti Raukas aga sõitis teedel, rikkudes seega liiklusseaduse sätteid. Kohtuväline menetleja Uno Luht kinnitas, et nad on karistuse määramisel võtnud aluseks keskmise sanktsiooni suuruse, leidmata kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja Uno Luht leidis, et nii tunnistajate ütlustega kui ka toimikumaterjalidega on Anti Raukase poolt toimepandud väärtegu tõendatud. Kohtuväline menetleja Uno Luht palus kohtul karistada Anti Raukast ka LS § 7440 alusel, sest menetluse käigus on välja tulnud, et Anti Raukas on sõitnud sõidukiga, millega ei tohi avalikel teedel sõita. Samuti palus kohtuväline menetleja Uno Luht karistada Anti Raukast LS § 746 alusel, sest registreerimismärk peab olema puhas, ilma katteta ja loetav 40 m kauguselt. Ka palus kohtuväline menetleja karistada Anti Raukast LKindlS § 66 lg 1 alusel, sest avalikel teedel peab olema sõiduvahendil ka kehtiv liikluskindlustus, kuid Anti Raukasel see puudub. Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil, et aasta tagasi augustikuus sõitsid nad ATV-dega Viitnale ja sealt Verki. Tunnistaja A K avaldas, et Viitnalt Verki sõitis 5-6 ATV-d. Tunnistaja A K sõnul jõudsid nad Verki kella 7 ajal õhtul, käies Vergi baaris söömas. Tunnistaja A K sõnul oli seal rohkem neid ATV mehi. Tunnistaja A K ütlustest nähtub, et selleks ajaks, kui ta õhtul ATV-ga sõitis, hakkas telkimise kohta otsima ja teda peatas Keskkonnainspektsioon kruusatee peal, oli Anti Raukas juba läinud. Tunnistaja A K väitel lahkus Anti Raukas koos tema elukaaslasega, kes talle Verki järele tuli. Tunnistaja A K avaldas, et kella 19.00 ajal liikusid nad ATV-dega 5-6-kesi ja nendega kaasas oli ka Anti Raukas, kuid hiljem nad temaga koos ei liikunud. Tunnistaja A K kinnitas, et talle koostati väärteoprotokoll, sellele järgnes ka otsus, kuid tema rannas ei sõitnud. Tunnistaja A K väitis, et kui Keskkonnainspektsiooni ametnikud teda kinni pidasid, võeti temalt ka ütlused. Tunnistaja Arvi Koitsaare sõnul küsiti temalt isikute nimesid, kes tema taga sõitsid ning et teda ei lastud enne ära, kui ta pidi kellegi nime nimetama ja ta siis ütleski Anti nime, andes Anti Raukase telefoninumbri ja andmed Anti Raukase elukoha kohta, samuti nimetades ka M A nime. Tunnistaja A K väitis, et Anti Raukas ei saanud sõita tema taga, sest oli juba ära läinud. Tunnistaja A K selgitas, et ta nimetas need suvalised nimed, sest temalt nõuti mingeid nimesid, sest vastasel juhul öeldi, et kutsutakse politsei ja teda viiakse arestikambrisse. Tunnistaja A K oma sõnul ei arvanud, et tema ütlused võivad neile isikutele probleeme tekitada. Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et 10.08.2007 olid nad koos kolleeg Uno Luhtiga teinud tööd Vihula vallas ranna ääres. Tunnistaja K K avaldas, et S S teatas neile, et oli näinud rannas sõitmas kahte ATV-d, andes neile nende numbrid. Tunnistaja K K sõnul oli Vainupea poolt kuulda ATV-dele iseloomulikke hääli ning nad jooksid randa, nähes viit ATV-d. Tunnistaja K K väitel kolleeg vehkis kätega, aga ükski ATV seisma ei jäänud, kuigi kolleeg oli vormiriietuses. Tunnistaja K K sõnul viimane ATV küll aeglustas käiku, kuid sõitis siis kiirust lisades edasi. Tunnistaja K K väitel sõitsid kõik ATV-d Mustoja jõe suudme poole. Tunnistaja K K sõnul arvas kolleeg, et nad ei pääse jõest läbi ja läks neile jala järele, tema sõitis sinna autoga ja kui kolleegiga kokku said, siis selgus, et ATV-d olid suudme läbinud ja mööda randa edasi sõitnud. Tunnistaja K K ütlustest nähtub, et nad olid politseile ka teatanud, et 5 ATV-d olid põgenenud. Tunnistaja K K väitel oli jälle kosta ATV-de hääli, nüüd juba Altja poolt. Tunnistaja K K võttis omaks, et nad otsustasid vastu sõita ja neile tuli vastu 3 ATV-d, üks eespool, teised 2 tagapool. Tunnistaja K K sõnul jätsid nad auto seisma ning üks ATV tahtis neist mööda sõita, kuid sõitis kännu otsa ja kukkus, teised keerasid ringi 18 ja sõitsid minema. Tunnistaja K K avaldas, et see, kes ATV-ga kukkus, osutus A K . Tunnistaja K K sõnul oli A K väitnud, et sõidab mööda teed ja ei riku midagi, samuti oli A K öelnud seda, et nad olid sõitnud 5-kesi ATV-dega ja tulid siia puhkama, osates nimetada kahe kaaslase nime, Anti ja A . Tunnistaja K K võttis omaks, et rannas ta ei suutnud mõne ATV numbrit registreerida. Tunnistaja K K täpsustas, et üks ATV sõitis kännu otsa kella 12 paiku, kui väljas läks juba pimedaks. Tunnistaja K K ütlustest nähtub, et A K andis kolleegile Anti Raukase telefoninumbri, kuid see telefon ei vastanud, kuid mõni aeg hiljem helistati kolleegi telefonile ja kui kuuldi, et tegemist on Keskkonnainspektsiooniga, katkestati kõne. Tunnistaja Ivo Roosimägi kinnitas kohtuistungil, et 10.08.2007 oli ta patrullis, kui tuli väljakutse Mustojale, et seal sõidavad 5 ATV-d. Tunnistaja I R avaldas, et ta jõudis Sipa bussipeatuse juurde kella 21.55 paiku, keeras Mustoja poole viivale teele ja jäi seisma, nähes eemalt kahte ATV-d, milledest esimene jäi algul seisma, kuid siis sõitsid mõlemad kiiresti minema ning nende ATV-de numbreid ta ei näinud. Tunnistaja I R ütlustest nähtub, et ta sõitis edasi Mustoja poole ja nägi veel kahte ATV-d tulemas, kuid kui ta nendeni jõudis, siis olid nad ringi keeranud, kuid viimase ATV number oli näha ja see oli 4809TA. Tunnistaja I R väitel kutsuti teda öösel välja Mustoja teele, kus Keskkonninspektsioon sai kätte ühe ATV, mida juhtis A K . Tunnistaja Ivo Roosimägi sõnul A K kahte isikut ei tundnud, kuid mainis ära Anti Raukase nime ja andis tema telefoninumbri.
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 71

lg 1 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest.

§ 74

lg 1 näeb ette vastutuse ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest.

§ 30

lg 2 p 5 sätestab, et kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine. Sihtkaitsevöönd

§ 30

lg 1 kohaselt on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

§ 31

lg 2 p 10 sätestab, et kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks. Piiranguvöönd

§ 31

lg 1 kohaselt on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades

ga sätestatud kitsendusi.

§ 37

lg 3 p 6 sätestab, et ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

§ 37

lg 1 p 1 kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndi laius Läänemere, Peipsi järve, 19 Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit ning

§ 37

lg 1 p 2 kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndi laius üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit. Vabariigi Valitsuse 03.07.1997.a. määrusega nr 109 kinnitatud „Lahemaa rahvuspargi kaitseeeskiri“ p 9 sätete kohaselt on Lahemaa rahvuspargi territooriumil kaitseala sihtkaitsevööndis ning piiranguvööndis sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid keelatud.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Menetlusalune isik Anti Raukas ei soovinud kohtuvälises menetluses ütlusi anda ning tunnistajate ütlused puuduvad. Samas on füüsilise isiku väärteoprotokollis nr 07017607, milline koostati 13.09.2007 Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Viru Büroo juhataja Uno Luhti poolt ära toodud muud tõendid ja andmed:
2. Väärteoasja eraldamise määrus.
3. Menetlusaluse isiku A K 10.08.2007 ülekuulamise protokoll väärteoasjas nr
5. Menetlusaluse isiku A K 14.08.2007 ülekuulamise protokoll väärteoasjas nr
7. Tunnistaja K K 14.08.2007 ülekuulamise protokoll väärteoasjas nr
9. Väärteoasja materjalide eraldamise määrus.
10. Tunnistaja I R 30.08.2007 ülekuulamise protokoll väärteoasjas nr
12. 10.08.2007 koostatud objekti kontrollimise protokoll nr
14. Isiku põhiandmete päring isikuandmete järgi.
15. Sõiduki detailandmete päring. Eeltoodust nähtub, et kohtuväline menetleja on eraldanud väärteoasjast nr 07011207 väärteoasja nr 07017607 Anti Raukase suhtes ning et täiendavalt on VTMS § 69 lg 2 p 7 kohaselt kogutud üksnes muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. VTMS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu väärtegu või kui mitu isikut on toime pannud ühe väärteo või mitu väärtegu, võib väärteoasjad ühendada. VTMS § 63 lg 2 kohaselt võib väärteoasja eraldada, kui see ei kahjusta väärteomenetluse täielikkust või objektiivsust. Väärteoasja eraldamise määrusest (tl 66-67) ei nähtu põhjus, millest tulenevalt otsustas kohtuväline menetleja A K väärteoasjast nr 07011207 eraldada väärteoasja nr 07017607 Anti Raukase suhtes. Väärteoasja eraldamise määruses on öeldud, et „A K tunnistuste kohaselt oli talle temaga kaasas olnud sõitjatest tuttav ainult üks – Anti Raukas. Teisi kaassõitjaid ta ei tundnud. Et kõik viis ATV-tüüpi maastikumasinat sõitsid koos, panid kõik ATV juhid, sealhulgas ka Anti Raukas toime ühesuguse õiguserikkumise“. Menetlusaluse isiku A K 10.08.2007 ülekuulamise protokollist väärteoasjas nr 07011207 (tl 68-69) nähtub, et menetlusalune isik A K andis peale ülekuulamist kohtuvälisele menetlejale alljärgnevad andmed – „Anti Raukas 5043106, eluk Aruküla.“ Seega tehti Anti Raukase isikuandmed kindlaks juba A K esmasel menetlusaluse isikuna ülekuulamisel. Kohus ei tuvastanud väärteoasja arutades, et oleksid esinenud mingid muud olulised objektiivsed takistused menetluse läbiviimiseks ühe väärteoasja raames. 20 Väärteoasja arutamine toimub väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Eeltoodu tähendab seda, et kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega. Väärteoprotokollis fikseeritu määrab ära asjas tehtava lahendi piirid ning on samas ka isiku kaitseõiguse teostamisel keskse tähendusega. Väärteo toimepanemise aeg ja koht võimaldavad määrata, millist tegu on väärteoprotokollis konkreetselt silmas peetud. Menetlusaluse isiku Anti Raukase suhtes 13.09.2007 koostatud füüsilise isiku väärteoprotokollis nr 07017607 ei ole ära toodud väärteo toimepanemise kellaaega. Samas ütles kohtuväline menetleja Uno Luht kohtuistungil, et see kellaaeg, millal nemad nägid neid 5 ATV-d sõitmas, on toodud objekti kontrollimise protokollis ning selleks kellaajaks on märgitud 21.
16. Seega on objekti kontrollimise protokollis nr 253 10.08.2007 (tl 78-79) fikseeritud väärteo toimepanemise kellaaeg ning see oleks tulnud kanda ka väärteoprotokolli. Selle kajastamata jätmine väärteoprotokollis on kohtu arvates isiku kaitseõiguse rikkumine. Menetlusalusele isikule Anti Raukasele koostatud väärteoprotokollist ei nähtu, kes olid need neli sõitjat peale Anti Raukase oma ATV-dega, et oleks võimalik öelda, et sõit toimus grupis. See, et nende isik oleks jäänud kohtuvälise menetluse käigus tuvastamata, väärteo lühikirjeldusest samuti ei nähtu. Samas oli kohtuväline menetleja selleks ajaks tuvastanud, et üks Anti Raukasega koos sõitjatest oli A K , kuid A K nimi ei kajastu menetlusalusele isikule Anti Raukasele esitatud süüdistuses. Kui isikut süüdistatakse selles, et ta pani talle inkrimineeritava väärteo toime grupis, siis grupi liikmed on kas tuvastatud, on osaliselt tuvastatud või on tuvastamata jäänud. Seega peaks menetlusalusele isikule Anti Raukasele koostatud väärteoprotokolli lühikirjeldusest nähtuma see, et üks grupis sõitjatest oli A K . VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusalusele isikule Anti Raukasele VTMS § 19 lg 1 p 1 alusel antud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.o. õigust teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS
17. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Seega on väärteomenetlus paljuski üles ehitatud kriminaalmenetluse analoogiale. Nii nagu kriminaalmenetluses kehtib ka väärteoasja kohtulikul arutamisel tõendite vahetu uurimise põhimõte. Menetlusalusele isikule Anti Raukasele koostati 13.09.2007 füüsilise isiku väärteoprotokoll nr 07017607 seetõttu, et A K väärteoasjas nr 07011207 menetlusaluse isikuna andis Anti Raukast süüstavaid ütlusi. Menetlusalune isik Anti Raukas andis kohtuistungil ütlusi, et tol päeval olid nad Arvi Koitsaarega koos, sõites ATV-dega Arukülast Viitnale ja sealt Verki. Menetlusaluse isiku Anti Raukase ütlustest nähtub, et Viitna bensiinijaamas said nad eelnevalt kokku nendega, kelledega oli neil ühine huvi ATV-de vastu ning kokku oli neid 5 ATV-d. Menetlusalune isik Anti Raukas tunnistas, et tema läks kella 21.30 – 21.45 paiku ära koju, kuid mis teistest sai, seda tema ei tea. Tunnistaja Arvi Koitsaar kinnitas kohtuistungil, et aasta tagasi augustikuus sõitsid nad ATVdega Viitnale ja sealt Verki. Tunnistaja A K avaldas, et kella 19.00 ajal liikusid nad ATVdega 5-6-kesi ja nendega kaasas oli ka Anti Raukas, kuid hiljem nad temaga koos ei liikunud. Tunnistaja A K väitel lahkus Anti Raukas koos tema elukaaslasega, kes talle Verki järele tuli. 21 A K on väärteoasjas nr 07011207 menetlusaluse isikuna 10.08.2007 (tl 68-69) öelnud, et nad tulid Harjumaalt seltskonnaga, neid oli 5 inimest, kõigil ATV-d. Menetlusalune isik A K on kinnitanud, et nad sõitsid piki randa 2-3 km, kuni üks seltskond peatas neid ja ütles, et rannas ei tohi sõita, mispeale nad sõitsid tee peale. Menetlusaluse isiku A K sõnul tagasi mööda randa nad ei läinud, sest selgus, et keegi ametiisik püüdis neid peatada ja seda ütles viimasena sõitnud Anti, tema tel nr on
18. Menetlusaluse isiku A K väitel oli kolmas sõitja jetimehe alaealine poeg. Menetlusaluse isiku A K sõnul jetiga sõidab T A . Peale ülekuulamist on menetlusalune isik A K andnud kohtuvälisele menetlejale muuhulgas alljärgnevad andmed – „M A 4809TA.“ A K on väärteoasjas nr 07011207 menetlusaluse isikuna 14.08.2007 (tl 70) tunnistanud, et temaga kaasas olnud isikutest tundis ta ainult Anti Raukast, kelle telefoninumber on 5043106, teisi kolme isikut ta ei teadnud. Menetlusaluse isiku A K sõnul sattusid nad mere äärde sõidu käigus. Nimetatud ülekuulamisel ei kinnitanud menetlusalune isik A K enam seda, et temaga sõitis koos M A . Menetlusalune isik A K jäi selle juurde, et temaga metsa ja randa telkima sõitnud ATV omanikest (kasutajatest) tundis ta neljast inimesest ainult Anti Raukast. Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et Vainupea poolt oli kuulda ATV-dele iseloomulikke hääli ning nad jooksid kolleeg Uno Luhtiga randa, nähes viit ATV-d. Tunnistaja K K väitel oli kolleeg Uno Luht vehkinud kätega, aga ükski ATV seisma ei jäänud, kuigi kolleeg Uno Luht oli vormiriietuses. Tunnistaja K K sõnul viimane ATV küll aeglustas käiku, kuid sõitis kiirust lisades edasi. Tunnistaja K K ütlustest nähtub, et kõik ATV-d sõitsid Mustoja jõe suudme poole, läbisid selle ja sõitsid mööda randa edasi. Tunnistaja K K sõnul oli A K öelnud seda, et nad olid sõitnud 5-kesi ATV-dega ja tulid siia puhkama, osates nimetada kahe kaaslase nime, Anti ja A . Tunnistaja K K ütlustest nähtub, et A K andis kolleeg Uno Luhtile Anti Raukase telefoninumbri, kuid see telefon ei vastanud, kuid mõni aeg hiljem helistati tagasi ja kui kuuldi, et tegemist on Keskkonnainspektsiooniga, katkestati kõne. Tunnistaja Ivo Roosimägi kinnitas kohtuistungil, et 10.08.2007 oli ta patrullis, kui tuli väljakutse Mustojale, et seal sõidavad 5 ATV-d. Tunnistaja Ivo Roosimägi väitel kutsuti teda öösel välja Mustoja teele, kus Keskkonnainspektsioon sai kätte ühe ATV, mida juhtis A K . Tunnistaja I R sõnul A K kahte isikut ei tundnud, kuid mainis ära Anti Raukase nime ja andis tema telefoninumbri. Objekti kontrollimise protokollist nr 253, milline on koostatud 10.08.2007 (tl 78-79) nähtub, et kell 21.50 on kuulda mööda randa lähenevate ATV-de mootorimürinat. Selgub, et piki liivaranda sõidavad Vainupealt Mustoja suunas (veepiirist kuni 10 meetri kaugusel) üksteise järel 5 ATV-d. Kui protokolli koostaja büroojuhataja Uno Luht ja juures viibinud keskkonnakaitse vaneminspektorid K K ja M V randa jõudsid, möödusid neist esimesed maastikusõidukid. Viimasele kolonni masinale saab anda peatumismärguande. Juht võtab hetkeks hoo maha, kuid sõidab siis hoogu võttes kaarega inspektorist mööda. Viimase maastikusõiduki registreerimismärk on neljakohaline (kaks numbrit ja kaks tähte, nähtavad on esimesed numbrid 41, tähekombinatsioon ei olnud täpselt nähtav, meenutab numbreid
19. Maastikusõidukid liiguvad edasi Mustoja küla suunas. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. 22 Tunnistaja Ar K ütlused kohtuistungil ja A K ütlused kohtuvälises menetluses, millised ta andis menetlusaluse isikuna, on vastuolulised, mistõttu A K tunnistajana on ebausaldusväärne. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku Anti Raukase süüd tõendanud A K väärteoasjas kogutud tõenditega ning ainukeseks menetlusalust isikut Anti Raukast otseselt süüstavaks tõendiks olid menetlusaluse isiku A K ütlused. Välistatud on tunnistaja A K vastutusele võtmine teadvalt vale ütluse andmise eest, sest kui tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, siis menetlusalusel isikul sellist kohustust ei ole. Väärib märkimist, et A K on juba kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna andnud ebajärjekindlaid ütlusi, sest esimesel ülekuulamisel 10.08.2007 on ta öelnud, et kolmas sõitja oli jetimehe Ta A alaealine poeg, andes ka kohtuvälisele menetlejale peale ülekuulamist alljärgnevad andmed – „M A 4809TA.“ Järgmisel ülekuulamisel 14.08.2007 ta seda aga enam ei kinnitanud. Tunnistaja K K ütlused on sarnased objekti kontrollimise protokollis nr 253 fikseerituga, kuid ei tõenda menetlusaluse isiku Anti Raukase süüd temale esitatud süüdistuses. Tunnistaja K K ja I R ütlused, millised nad andsid menetlusaluse isiku Anti Raukase osas, ei põhine vahetult tajutud asjaoludel, vaid nad on saanud menetlusalusest isikust Anti Raukasest teadlikuks teise isiku, s.o. A K vahendusel. Tunnistaja A K kui vahetu tõendiallika ütlused on aga kohus lugenud ebausaldusväärseteks, mistõttu nendega ei saa tõendada menetlusaluse isiku Anti Raukase süüd talle esitatud süüdistuses. Objekti kontrollimise protokolli nr 253 põhjal võib küll oletada, et viimane viiest ATV-st oli maastikusõiduk, mille reg nr on 41PZ, kuid kas see nii tõepoolest ka oli ning kas selle maastikusõidukiga sõitis menetlusalune isik Anti Raukas, see ei ole tuvastatud, vaid tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, milline tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku Anti Raukase kasuks. Kokkuvõtvalt puuduvad kohtu käsutuses tõendid, mis kinnitaksid seda, et menetlusalune isik Anti Raukas on toime pannud talle inkrimineeritava väärteo, mistõttu tema kohtule esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes VTMS § 132 p 3 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse menetlusaluse isiku Anti Raukase suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus liikuda deliktistruktuuri järgmise tasandi juurde. Mis puutub kohtuvälise menetleja kohtule esitatud taotlusesse karistada menetlusalust isikut Anti Raukast muude rikkumiste eest, siis kohus seda ise teha ei saa. VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Selleks aga, et eraldada käesolevast väärteoasjast materjalid ja edastada need politseile väärteomenetluse alustamiseks, peaksid faktilised andmed olema täpsemad, võimaldamaks väärteoasjas konkreetseid süüdistusi esitada. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus
20. novembril 2008.a Nooremreferent I.Golubev 23