Nr. 1-08-14591 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 19. detsembril 2008. a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Jane Pajus arutas avalik

§ 331

järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 21.12.2004.

a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.09.2005. a. Janno Ilistomi karistusaeg lõppeb selle täielikul ärakandmisel 03.09.2009. a.

§ 76

lg 2 p 2 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kriminaalkorras on Janno Ilistomi karistatud varemalt 5 korral:

1. 27.10.
2. a. Rapla Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vabadusekaotusega 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta;
3. 16.03.
4. a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 197 lg 1 alusel rahatrahviga 2300 kr;
5. 19.06.
6. a. Rapla Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3; § 2071 lg 2 p 2; § 207 lg 1 alusel vabadusekaotusega 2 aastat. KrK § 41 alusel vabadusekaotusega 2 aastat 2 kuud;
7. 10.12.
8. a. Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust 19.06.2002.

a. Rapla Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 8 kuud 7 päeva – võrra ning liitkaristuseks loeti 9 kuud 7 päeva vangistust; 5. 21.12.2004. a. Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; § 200 lg 2 p 4, 7; § 215 lg 2 p 1, 3 - § 25 lg 1, 2; § 266 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel jäi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 3 kuud ja 14 päeva. Karistusaja alguseks arvestati 21.12.

1. a. Tartu Vanglast väljastatud ettekande kohaselt on Janno Ilistomi vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud kahel korral, kuid seda
2. a. ning kehtivaid karistusi tal ei ole. Murru Vanglas töötas kinnipeetav majandustöödel, kuid Tartu Vanglas ta töökohtade puudumise tõttu seniajani rakendust ei ole leidnud. Vanglaametnikke, iseennast ega kaaskinnipeetavaid ta ei ohusta. Enda sõnul on Janno Ilistom motiveeritud muutuma. Oma kuritegusid põhjendab ta nooruse rumalusega, väidetavalt saab aru, et peab oma elus pöörde tegema ja tahab edaspidi õiguskuulekalt elada. Kriminaalhooldusametnik on oma ettekandes välja toonud kinnipeetava mitmed uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid. Nendeks on alalise elukoha puudumine; vaid põhihariduse olemasolu; töökogemuste ja –oskuste vähesus; suured võlgnevused; suhted lähedastega on halvad; valetas vanglatöötajatele, et omab 5-aastast töökogemust maalrina; mitmel korral on tuvastatud narkootikumide tarvitamise faktid vanglas, kuigi ise väidab, et tarbis neid aineid vaid ühe korra; ta ei näe tulevikus esile kerkida võivaid raskusi; tal on soov muutuda, kuid ta ei näe mõtet rehabilitatsiooniprogrammides osalemisel. Vallas- ega kinnisvara kinnipeetav ei oma, esineb võlgnevusi 42 554.- kr. Ettekandest nähtub ka, et ta on varasemalt kohtu poolt mõistetud tingimisi karistuse ajal katseaja jooksul pannud toime uued kuriteod. Samuti pani ta toime 10 kuritegu ajal, mil ta oli 2003.a. aprillis kohtu poolt vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega. Ka vangistuse ajal pani ta toime kuriteo

§ 331järgi.

Vaatamata eeltoodule nõustub kriminaalhooldusametnik Janno Ilistomi ennetähtaegselt vanglast vabastamisega, seda küll vaid elektroonilise järelevalve alla. Nõustub ametnik põhjusel, et MTÜ Haapsalu Tööotsijate Ühingu juhataja on nõus tagama kinnipeetavale elukoha turvakodus ning samuti töökoha. Ühingu juhataja sõnul on äärmiselt vajalik aga elektroonilise valve rakendamine, mis kinnipeetava eluloolist tausta arvestades oleks ainuvõimalik abi turvakodu kodukorrast kinnipidamise tagamiseks ja Janno Ilistomi üle käitumiskontrolli teostamiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab tuba, kus kinnipeetav turvakodus elama hakkaks, elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning valveseadmete paigaldamiseks on olemas ka turvakodu administratsiooni kirjalik nõusolek. Janno Ilistom avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Ta on nõus enda allutamisega elektroonilisele valvele. Vabanemisel asuks Janno Ilistom elama Haapsalus Tööotsijate Ühingu poolt pakutavas elukohas, samuti saaks ta sealtkaudu ka tööd. Janno Ilistomi sõnul on tal eelmisel kuul sündinud laps ja peale elektroonilise valve lõppemist sooviks ta koos elukaaslasega koos elama asuda.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Janno Ilistom on käesolevaks ajaks vangistuses ära kandnud üle kahe kolmandiku talle mõistetud karistusest. Sellele vaatamata taotleb kriminaalhooldusametnik kinnipeetava vangistusest vabastamist vaid elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtunik, hinnanud kohtule esitatud ettekandeid, kuulanud ära Janno Ilistomi ning prokuröri seisukoha, leiab, et ennetähtaegne vabastamine, s.h elektroonilise järelevalve alla, on põhjendatud. Varasemalt on Janno Ilisoni on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral, selghulgas mitmel korral vangistusega kuna ta on katseajal toime pannud kuritegusid. Kohus hindab positiivseks asjaolu, et MTÜ Haapsalu Tööotsijate Ühing on valmis kinnipeetavat aitama, talle elukoha tagama ning töökoha muretsema ja et see on piisavaks garantiiks hoidmaks ära kinnipeetava poolt uute kuritegude sooritamist. Elukoht on sobiv elektroonilise valveseadeldise paigaldamiseks. Samuti on Janno Ilistomil olemas lähedased isikud, kes saavad vajadusel teda moraalselt toetada. Elektroonilise valve kohaldamisega on esialgu Janno Ilistomi vabadus veel oluliselt piiratud ja seda tugevam on kontroll tema käitumise üle. Tema kandmata karistusaega on jäänud alla aasta ja samas ärakantud karistuse aeg on olnud piisavalt pikk. Eeltoodust tulevalt leiab kohus, et on otstarbekas vabastada Janno Ilistom vangistusest koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes märgitud seisukohaga, et elektroonilise järelevalvega on Janno Ilistom ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on võimalik resotsialiseerumisel suunata. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, süüdimõistetu isikut ning kriminaalhooldusametniku soovitust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 5 kuud. Tulenevalt

§ 751

lg-st 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Janno Ilistomi keha külge.

§ 76lg 4 tuginevalt tuleb Janno Ilistomile määrata 1 aasta pikkune katseaeg.

Sellel ajal allutatakse ta

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus leiab, et on otstarbekas panna kinnipeetavale katseajaks kriminaalhooldusametniku soovitatud lisakohustustest: asuda tööle hiljemalt 1 kuu jooksul vabanemisest. Tööl käimine ja kindla sissetuleku omamine aitavad Janno Ilistomil oma aega sisustada, majanduslikku elujärge parandada ning võimaldavad tal tasuda rahalisi kohustusi; samuti kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohustus on vajalik, arvestades, et kinnipeetav on ise narkootikume tarbinud. Kohustuseks tuleb ka määrata mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma ametniku loata. Juhindudes

§ 75, § 751 , § 76 ja Kr

MS § 426, 432 kohus Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Janno Ilistom (IK 38302170310) temale Harju Maakohtu 07.09.2005.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

§ 76lg 4 alusel määrata Janno Ilistomile ühe

§ 751lg 3 kohaselt määrata Janno Ilistom elektroonilise järelevalve kestuseks viis

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas x;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7; lg 4 alusel määrata Janno Ilistomile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. asuda tööle hiljemalt ühe

§ 78

p 2 kohaselt hakata Janno Ilistomi katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Janno Ilistomi keha külge. Vabastada süüdimõistetu Janno Ilistom karistuse kandmisest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik