lg 2 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada Jaak Tarvis talle 23.09.2005.a Rapla Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,
,
lg 1 järgi
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 4 (nelja) aasta 8 (kaheksa) kuu 16 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 30.12.2008.a ja Jaak Tarvis vabaneb vangistusest 30.12.2008.a, siis 10 kuud 2 päeva vangistust) ei pöörata Jaak Tarvise suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 1,2,4,7,8 ning
lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx 2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja seda vajalikuks peab, et hõlbustada süüdismõistetul vabaduses viibides seaduskuuleka eluviisi järgimist ; • asub ametlikult tööle hiljemalt 1-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis • vanglast karistuse kandmiselt vabanemisest 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 1000.- krooni süüteomenetluste, see on kriminaalja väärteomenetluste, s.h ka haldusõiguserikkumiste menetluste, käigus temalt väljamõistetud rahaliste nõuete (karistuste, menetluskulude, tsiviilhagide jmt) katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta maksekviitungid või muud kohustuse täitmist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Jaak Tarvise vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. • Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja allkirja vastu Jaak Tarvisele. Prokurörile ja kaitsjale edastada määruse koopia nende soovi korral. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Jaak Tarvist on kriminaalkorras karistatud 4 korral: • 04.11.1998.a Rapla Maakohtu kohtuotsusega KrK § 197 lg 2 p 2 järgi 3 kuu vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga; • 29.10.2004.a Rapla Maakohtu kohtuotsusega
K § 197 lg 2 p 1,2,
lg 2 p 1,4,5,
lg 2 p 4,7 järgi
lg 2,
lg 2 alusel 4 aasta 3 kuu vangistusega;
alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistusest jäi kanda 4 aastat 16 päeva vangistust; 2 3 • • 23.09.2005.a Rapla Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,
,
lg 1 järgi
lg 2 alusel 4 (nelja) aasta 8 (kaheksa) kuu 16 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 17.02.2005.a; 16.04.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
Jaak Tarvis on talle mõistetud karistusest ära kandnud
lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 15.12.2008.a kohtuistungil ära Jaak Tarvise, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et on põhjendatud Jaak Tarvis vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Hetkel on Jaak Tarvis 25-aastane. Vangistuses kannab Jaak Tarvis karistust esimest korda (23.09.2005.a kohtuotsusest nähtuvalt ei jõutud 29.10.2004.a Rapla Maakohtu kohtuotsust täitmisele pöörata -
lg 2 järgi liitkaristuse moodustamisel on 4 aasta 16 päeva pikkune vangistus tervikuna kandmata). 4 aasta 8 kuu 16 päeva pikkusest vangistusest on Jaak Tarvis enamuse ära kandnud. Käesoleva ajahetke seisuga on karistusest kandmata orienteeruvalt 10 kuud vangistust. Käesoleva ajahetke seisuga on kohtu hinnangul ärakantud karistus piisav ja proportsionaalne Jaak Tarvise poolt toimepandud kuritegude rohkuse, raskuse ja laadiga. Vaadeldes Jaak Tarvise käitumist vangistuse ajal tervikuna, ilmneb, et viimasel ajal Jaak Tarvis ühtegi distsiplinaarsüütegu ja kuritegu toime pannud ei ole. Kuna 10.10.2008.a noomitus tühistati, siis kehtivaid distsiplinaarkaristusi Jaak Tarvisel käesoleval ajal ei ole. Tõsi, Jaak Tarvis pani karistuse kandmise ajal Murru Vanglas kinnipeetavana toime
järgi kvalifitseeritud kuriteo – tarvitas arsti ettekirjutuseta alkohoolset jooki või muud piiritust sisaldavat ainet, mille eest Jaak Tarvist karistati 16.04.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega rahalise karistusega. Samas on oluline tähele panna, et kuriteo pani J.Tarvis toime ligikaudu 2 aastat tagasi - 24.12.2006.a. Järgneva aja jooksul J.Tarvis analoogseid süütegusid toime pannud ei ole. Kuna karistuse kandmise lõpuperioodist puuduvad nii distsiplinaarsüüteod kui ka kuriteod, siis on Jaak Tarvis kohtu hinnangul vangistuse kandmise ajal oma käitumist paremuse poole muutnud ning asunud õiguskuulekale teele. Kohtu hinnangul on põhjendatud anda isikule, kes on suurema osa karistusest vangistuses juba ära kandnud ning kes kannab vangistuses karistust esmakordselt ning kes vangistuse kandmise ajal on oma käitumist oluliselt paremuse poole muutnud ning asunud ka õiguskuulekale teele, võimalus ning ta vangistusest tingimisi 3 4 ennetähtaegselt vabastada. Ka kriminaalhooldusametniku hinnangul on põhjendatud Jaak Tarvis vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, et esimest korda vangistuses karistust kandval inimesel soodustada sotsiaalset kohanemist. Vangistuse ajal on J.Tarvis tegelenud õppimisega, vangistusest vabanemise järgselt on tal olemas nii kindel elu-kui ka töökoht ning lähedaste toetus. 15.12.2008.a kohtuistungil kinnitas Jaak Tarvis, et ta on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, ta soovib täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • • • • • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja peab sotsiaalabi programmi läbimist oluliseks; asub ametlikult tööle hiljemalt 1-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist; vanglast karistuse kandmiselt vabanemisest 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 1000.- krooni temal lasuvate rahaliste võlgnevuste katteks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna Jaak Tarvisele katseajaks eelmärgitud kohustused. Jaak Tarvise vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.