4-08-5299\5

4-08-5299 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-5299 (2302,08,013027) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Aleksandr Teori kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse konstaabli Aivar Vainsalu 16.05.2008 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220082570713 (2302,08,013027) Aleksandr Teori karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Aleksandr Teor, IK: 38302200257, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta Aleksandr Teori kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse konstaabli Aivar Vainsalu 16.05.2008 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220082570713 (2302,08,013027) otsuse täies ulatuses tühistamises rahuldamata.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse konstaabli Aivar Vainsalu 16.05.2008 koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220082570713 (2302,08,013027) Aleksandr Teori karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni määratud karistuse osas.
4. Teha uus otsus ja määrata Aleksandr Teorile LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 10 (kümme) trahviühiku ulatuses, so 600 (kuussada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.11.
6. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 22.12.
7. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 23.12.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse konstaabli Aivar Vainsalu 16.05.2008 koostatud kiirmenetluse otsusega nr 10220082570713 (2302,08,013027) karistati Aleksandr Teori LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni selles, et menetlusalune isik 16.05.2008 kella 00.01 ajal Nuudi tee 20 maja juures Jõelähtme vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit, millel ei põlenud numbrituli, rikkudes sellega LE § 178 nõudeid ja pannes toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteoasjas. 16.05.2008 kella 23.00 ajal tuli menetlusalune isik mootorrattaga Nuudi teele Jõelähtme vallas Harjumaal. Parkis mootorratta tee äärde ja vestles tuttavaga 15-20 minutit. Sel ajal tuli kohale 8-12 politseiautot ja keelati kõigil ärasõit. Ootas 40 minutit kuni hakati temaga tegelema ning mootorit käivitamata tõukas mootorratta sinna, kuhu kästi. Politseinik käskis mootori käivitada ja teostati tehnilist kontrolli, mille käigus selgus, et numbrituli ei põle. Anti korraldus minna politseiautosse ja kiirmenetluse otsust koostades ütles konstaabel Aivar Vainsalu, et kui ta süüd tunnistab, siis määratakse väiksem trahv. Seletati, et süüdistatakse numbritule rikke eest. Kui otsus anti allakirjutamiseks, ei süvenenud põhjalikumalt otsuse sisusse ja kirjutas otsusele alla. Seletuses kirjutas, et kahetseb juhtunut. Stressis olles tahtis kiiremini koju jõuda. Ei olnud varem kunagi näinud nii palju politseinikke korraga ja koos koertega, sattus esimest korda sellisesse olukorda. Kuna autos ei olnud piisavalt valgust, olid ainukesena nähtavad otsuse number ja rahatrahvi summa. Koju jõudes avastas, et rikkumise kirjeldus otsusel on vastuolus asjaoluga, et „juhtis m.sõidukit, millel ei põlenud numbrituli“. Kodust välja tulles kontrollis nagu alati mootorratta tehnilist seisundit ja kõik oli korras. Ei ole võimalik tuvastada seda, kas lamp põles läbi siis, kui käivitas politsei kõrval mootorit või varem. Kõik kahtlased asjaolud tõlgendatakse menetlusaluse isiku kasuks. Vastavalt LE § 223 sätetele kui teel olles tekib rike, mis võib ohustada liiklust, peab juht jõudma selle kõrvaldada. Mootorratta rike liiklust ei ohustanud, kuid politsei ei andnud isegi sellist võimalust nagu rikke kõrvaldamine. LE § 178 kohaselt peavad tuled põlema sõidu ajal, kuid politsei poolt kinnipidamise hetkel oli mootorratas pargitud tee äärde ja ta ise seisis kõrval, mistõttu puudus võimalus vastava eeskirja sätteid rikkuda. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et politsei tuli kohale ning öeldi, et kõik istuvad autodesse või mootorrattale. Hakati sõidukeid kontrollima ja tema tõi käsitsi mootorratta keset teed. Mootorit käivitada ei kästud. Politseinik võttis temalt mootorratta dokumendid, kuid võtmed jättis alles. Kontrollimise ajal numbrituli ei põlenud. Politsei kirjutas, paneb allkirja, siis määrab politsei väiksema karistuse. Kui sõidu ajal pirn läbi põleb, siis armatuurlaualt ei ole seda näha. Päeval sõites seda näha ei ole. Sõitma hakkas kuskil kella 10.00 ajal õhtul, siis oli veel küllalt valge. Seletuses märgitud, et kahetseb, kuid see politseinik mootorratast ise ei näinudki ja ütles, et kui nii kirjutada, on menetlusalusele isikule endale parem. Esialgu selgitusse seda ei pannud, politseinik ütles, et pane selline lause. Tunnistaja Aivar Soorand seletas, et seda kohta nimetada ei oska, Muuga piirkonnas, mingi tee. Võib näidata. Kuupäeva ei mäleta millal seal viibis. Kohtus seal oma sõbra Aleksandr Teoriga, seal olid veel suvalised inimesed, kes nad olid, seda ei tea. Sõitis sõbraga ringi, ise oli autoga. Parkis auto tee äärde, teised suhtlesid ja sõitsid. Ise läks sõbraga suhtlema ja siis tuli politsei ja piiras ümber ning ei lubatud liikuda. Kästi autosse istuda, ootas neli tundi. Pool neli oli tema järjekord, näidati käega kuhu sõita ja kontrolliti. Lahkus oma autoga ja oli üksi. 2 Sõber kutsuti kontrolli tunni möödudes, tõukas ratta kontrolli, mingi mees vaatas taskulambiga ratast. Kolm mootorratast oli. Kas nad kõik tõukasid, seda ei märganud. Lükata tuli 10-15 meetrit. Kui kontrollima hakati, siis istus autosse, läks selleks üle tee. Nägi, et taskulambiga vaadati velgesid, mootorit. Kontrollimise lõppu ei näinud, oli siis juba autos. Tema enda autot kontrolliti samuti, küsiti tulekustutit, kontrolliti dokumente. Tunnistaja Sirle Pai-Heldna seletas, et kaebajat ei tunne. 16.05.2008 juhtis Nuudi teel politseioperatsiooni ning muuhulgas kontrolliti ka mitut mootorratast. Tehti kontrollpost, kinni peeti üle saja sõiduki. Kokku tehti neli kontrollposti. Kõik toimus korralduste järgi, oodati eemal ja suunati kontrollposti, kus kontrolliti. Vahemaa kontrollpostini ei olnud pikk, lõpus oli pikem. Kui palju oli mootorrattaid, seda ei tea, seal oli ka rollereid. Kolm mootorratast olid koos, nemad lükkasid oma mootorrattaid. Need kolm olid koos ja vestlesid omavahel ja neit võttis ära süütevõtmed, et nad ei saaks ära sõita ja nad lükkasid tema järel. Neid mootorrattaid, mis alguses olid, ta ei tea. Ise tegeles nende kolmega, mootorrattaid oli platsil laiali rohkem. Tunnistaja Tarmo Roosaar seletas, et kaebajat ei tea. Osales 16.05.2008 politseioperatsioonil ja seal oli ka mootorrattaid ning rollereid. Kuivõrd tegemist oli tööjaotusega, siis tema grupis mootorrattad ja rollerid kontrollpostist läbi ei käinud. Sel ajal kui tema tuli, siis liikumist enam ei olnud ja ei näinud, et keegi oleks sõitnud peale nende, kes lahkusid. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et rikkumine on tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti, alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks või esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistajate ütlused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni selles, et menetlusalune isik 16.05.2008 kella 00.01 ajal Nuudi tee 20 maja juures Jõelähtme vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit, millel ei põlenud numbrituli, rikkudes sellega LE § 178 nõudeid ja pannes toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku mootorratta kontrollimisel, et mootorratta numbrituli ei põle. Kaebuses asuti seisukohale, et kuivõrd ei ole võimalik tuvastada millal pirn läbi põles, siis ei saa väita seda, et see numbritule valgustus ei põlenud ka varem ning see pirn võis läbi põleda mootorratta mootori käivitamisel kontrollpunktis. Pealegi lükkas ta mootorratast käekõrval ja ei sõitnud sellega kontrollpunkti. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku enese ütlustest sõitis ta Nuudi teele mootorrattaga ja seega ei lükanud seda käekõrval. Ka kontrollpunktist lahkumisel sõitis ta mootorrattaga ära, mitte ei lükanud seda käekõrval. Samuti on kaebuse esitanud isik seletanud, et enne sõitma hakkamist kontrollis mootorratta üle, kuid päevasel ajal ei ole numbritule valgustus näha. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isik, kes oli mootorsõiduki juhiks, pidi muuhulgas lähtuma ka LE § 68 p 1 sätestatud juhi üldkohustusest, so enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima selle tehnoseisundit teel olles, seda ka Nuudi tee 20 juurde sõites. Kuivõrd kaebuse esitanud isik ei tea seda millal numbrituli lakkas põlemast, ei täitnud ta seda kohustust, st ei jälginud mootorratta tehnoseisundit teel olles, mille tõttu sai võimalikuks see, et kontrollimise ajal tema juhitud mootorsõidukil ei põlenud numbrituli. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LE § 178 nõuete rikkumisena. Kaebuses on politseiametnikele ette heidetud, et tal ei võimaldatud kohe rikkumist kõrvaldada, so vahetada läbipõlenud lampi. Samas väitis kaebuse esitanud isik kohtuistungil, et ta sõitis kontrollpunktist lahkudes esimese remondikohani, kus pirni vahetas, täpsustamata milline remondikoht kell 00.10 ajal avatud võis olla. Seega kaebuses esitatud väide, et tal ei võimaldatud kohapeal riket kõrvaldada on ümber lükatud kohtuistungil esitatud väitega, et ta 3 läks esimese remondikohani ja kõrvaldas seal rikke. Seega isegi juhul, kui ta oleks tahtnud kohapeal riket kõrvaldada, puudus tal selle kõrvaldamise võimalus, sest kohtuistungil esitatud väite kohaselt kõrvaldas ta rikke alles remondikohas. Samas jäi kaebaja selle juurde, et LE § 223 kohaselt peaks tema karistamine olema välistatud, sest sõitis remondikohani. Kohus leiab, et taolise sätte kohaldamine ei ole asjakohane, kuivõrd viidatud säte puudutab teel olles rikke avastamist, so juht ise avastab rikke. Käesoleval juhul avastati rike sõiduki kontrollimisel. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige hinnang ning teda on põhjendatult karistatud LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Vastavalt LS § 7435 lg 1 sätetele karistatakse eelpool märgitud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 3 000 krooni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt karistuspraktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis kas vastavalt kergendatakse karistust või raskendatakse. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik märkinud oma seletuses, et ta kahetseb toimepandut, mis on vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 sätetele karistust kergendavaks asjaoluks. Samas aga on menetlusalune isik märkinud, et sellise lause käskis tal kirjutada politseiametnik ja see ei olnud tema enda initsiatiiv. Seega ei ole tegemist kahetsusega KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ja seda ei saa hinnata karistust kergendava asjaoluna. Sellele vaatamata on kohtuväline menetleja määranud karistuse keskmises määras, mis karistust kergendavat asjaolu arvestades olnuks põhjendamatu. Teisalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule on karistus määratud seetõttu, et menetlusaluse isiku juhitud mootorsõidukil ei põlenud numbrituli, kuid ei ole ette heidetud seda, et ei põlenud lähi-, ääre-, suuna või pidurituli, mis pimeda ajal annaksid märku juhi olemasolust teel või tema käitumisest sellisel viisil, mis on teistele liiklejatele arusaadav. Eelmärgitud valgustuse puudumine liiklemisel pimedal ajal on kohtu arvates oluliselt ohtlikum kui seda on numbrimärgi valgustuse puudumine, kuivõrd selline rike ei ohusta liiklust, vaid ainult takistab registreerimismärgi nägemist. Seetõttu leiab kohus, et tegemist on etteheidetud käitumise kergema koosseisuga, mis peab tingima ka määratud karistuse kergendamise. Kuivõrd väärteoasjast võib järeldada, et menetlusalune isik ei täitnud juhi üldkohustust jälgida teel olles sõiduki tehnoseisundit, on tegemist hoolsuskohustuse täitmata jätmisega ja küllaldase hoolsuse ülesnäitamisel ei oleks ta rikkumist toime pannud. Seega on tegemist ettevaatamatusega hooletuse vormis ning kohtu arvates ei ole tegemist tahtliku teoga. Kohus asub seetõttu seisukohale, et ka eelmärgitud asjaolu on määratud karistuse kergendamise aluseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esitatud kaebus otsuse täies ulatuses tühistamise taotluses tuleb jätta rahuldamata, kuid kohus peab vajalikuks tühistada vaidlustatud otsuse määratud karistuse osas ja teha uue otsuse, kergendades menetlusalusele isikule määratud karistust. Märt Toming kohtunik 4