4-08-10397\3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-08-10397 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Väärteoasi Hinno Moosese haldusõigusrikkumine HÕS § 106 lg 1 järgi Süüdlane Hinno Mooses, isikukood 36905102753; elukoht: X, Taotlus Hinno Moosese taotlus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse täitmise aegunuks tunnistamiseks RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 203 lg-st 5, §-st 212, kohtunik määras: Tunnistada Tartu Politseiprefektuuri 11.07.
3. a otsuse nr 101574163, millega karistati Hinno Moosest HÕS § 106 lg 1 järgi rahatrahviga 250 krooni, täitmine aegunuks. Määruse koopia saata kohtutäitur Oleg Sirotinile ja Hinno Moosesele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Politseiprefektuuri 11.07.
4. a rahatrahvi määramise otsusega nr 101574163 karistati H. Moosest HÕS § 106 lg 1 järgi rahatrahviga 250 krooni. Tartu Politseiprefektuur on 03.10.
5. a teinud taotluse täitemenetluse algatamiseks. Tartu kohtutäitur Oleg Sirotini poolt edastatud materjalidet nähtub, et 17.10.2000 väljastas täitevosakond võlgnikule täitekutse, muid täitetoiminguid teostatud ei ole. 24.10.
6. a esitas H. Mooses Tartu Maakohtule avalduse, Politseiprefektuuri poolt määratud trahvi täitmine lugeda aegunuks. Kohtuniku seisukoht milles taotleb Tartu Kohtunik leiab, et H. Moosese taotlus on põhjendatud. Karistusotsus käesolevas haldusõiguserikkumise asjas tehti 11.07.
7. a. Selle otsuse tegemise ajal tuli rahatrahvi otsuse täitmisel lähtuda HÕS §-dest 330-339 ning täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) sel ajal kehtinud redaktsioonist. Otsuse täitmise aegumist reguleeris HÕS § 334, mis sätestas, et halduskaristuse otsus ei kuulu täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud 3 kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Seega oli halduskaristuse täitmise aegumine seatud sõltuvusse karistusotsuse täitmisele pööramisest ning ei HÕS-i eelviidatud sätetest ega TMS-st ei tulenenud tähtaegu, mille jooksul täitmisele pööratud otsus ka tegelikult oleks tulnud täita. Alates 01.09.
8. a hakkas kehtima VTMS § 203 lg 5, mis sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Samal ajal jõustus ka TMS-i uus redaktsioon, mille § 804 kohaselt tuli täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu lõpetada, kui rahatrahvi ei olnud sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (analoogne regulatsioon on olemas ka kehtivas TMS-i § 202 lg-s 1) VTMS-i ja TMS-i uue redaktsiooniga samal ajal kehtima hakanud KarS § 82 lg 1 p 3 kuni 21.07.
9. a kehtinud redaktsioon, millele nii VTMS § 203 lg 5 kui ka TMS-i § 804 viitasid, nägi ette, et otsust ei asuta täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Kohtunik on seisukohal, et eelnimetatud sätted omavad isiku olukorda kergendavalt tagasiulatuvat jõudu, kuna kaitsevad teda olukorras, kohtutäitur ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Seega tuleb ka H. Moosese karistusotsuse täitmise aegumise kindlakstegemisel lähtuda neist normidest. Käesolevas asjas möödus otsuse jõustumisest üks aasta juba
10. aasta juulis ning selleks ajaks ei olnud H. Moosese rahatrahvi sisse nõutud. Aegumistähtaja hulka ei arvata aega, mil otsuse täitmine on peatunud. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt peatub otsuse täitmine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtunik leiab, et H. Moosese tegevust, mis seisnes täitekutse ignoreerimises, ei saa käsitleda rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumisena. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.02.
11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-04), et rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Kohtutäituril oli oma eesmärgi nõude sundtäitmise - saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud, nt pöörata sissenõue võlgniku varale või taotleda kohtult rahatrahvi arestiga asendamist. Nagu nähtub täituri poolt esitatud materjalidest, ei ole täiteasja menetlenud kohtutäiturid oma kohustust täitnud ja seega ei ole otsuse täitmise aegumine käesolevas asjas vahepeal peatunud. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolevas asjas ei olnud rahatrahvi KarS § 82 lg 1 p 3 kuni 21.07.
12. a kehtinud redaktsioonis sätestatud 1-aastase tähtaja jooksul sisse nõutud ning otsuse täitmise aegumine ei olnud vahepeal ka peatunud, siis on Tartu Politseiprefektuuri 11.07.
13. a otsuse, millega karistati H. Moosest HÕS § 106 lg 1 järgi rahatrahviga 250 krooni, aegunud. Seega tuleb kohtutäituril täitemenetlus TMS § 202 lg 2 alusel lõpetada. Ingeri Tamm Kohtunik 2