Obsah (5)

§ 29§ 74§ 25§ 150§ 148

Väärteoasi nr.4-08-6098 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 08.10.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Karine Vartla Vaidlustatud l

§ 29lg.1 p.1 alusel.

Kaebuse esitanud isik Margus Varjola, isikukood: 37209120240, xxx, töökoht: AS T Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Margus Varjola ja tema kaitsja advokaat Indrek Sirk, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse – esindaja konstaabel Helen Kommussar elukoht: LÕPPOSA Margus Varjola kaebus rahuldada ning tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho TÄNAK-u 05.06.2008.a. väärteoasjas nr. 2314, 07, 033124 tehtud otsus

§ 29lg.1 p.1 alusel täies mahus.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho TÄNAK-u 05.06.2008.a. väärteoasjas nr. 2314, 07, 033124 tehtud otsusega tuvastati, et Margus Varjola juhtides 29.09.2007.a kella 12.11 paiku Tallinna linnas Peterburi tee 77 juures mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, tee seisundit, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees, antud nõuete rikkumise tõttu põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS R ’le. Menetlusalune isik sõitis tagant otsa ees peatunud sõidukile VW T , põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS R’ile. Menetluses kogutud materjalidega on tõendatud, et liiklusõnnetusega tekitati varaline kahju sõidukite omanikele ning liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas. Menetleja on antud asjas kogunud tõendid, saanud arvamuse eksperdilt ja kuulanud üle osalised. M. Varjola on 29.09.2007.a tunnistanud, et sõitis Tallinnas Peterburi teel esimesel sõidurajal ja tema kõrvalreas liikus suuremat sorti liiklusvahend, mis piiras tema nähtavust vasakule poole. Väga äkki ilmus tema ette politseibuss. Kõik toimus väga ootamatult, tema jõudis ainult väga vähesel määral pidurdada, kuni tema juhitud sõiduk tabas bussi paremat taganurka. Tema ei märganud ega näinud enne kokkupõrget midagi, kuna vasakul oli nähtavust piirav sõiduk. Kas politseibussil töötas valgus- ja helisignaal, tema ei märganud. Tema sõidureas liikusid sõidukid tema ees ja taga. Vasakul kõrvalreas samuti ees ja taga. Vasakus kõrvalreas autopikkuse jagu eespool sõitnud kaubik jõudis pidurdada enne politseibussi ja pärast sõitis edasi. Selle kaubiku kiirus oli tema sõiduki kiirusest suurem. Oma vastulauses kinnitab menetlusalune isik, et ei tunnista oma süüd toimepanduid väärteos ning ka asja käsitlenud kindlustusfirmad on veendunud xxx süüs toimunud liiklusõnnetuse osas. Tunnistajad J. Simonova ja V. Grigorjev on esmastes ütlustes tunnistanud, et viibisid mõlemad politsei sõidukis Xxx ja saanud väljakutse, lülitasid sisse valgussignaali, ootasid, millal vastassuuna sõidukid ei takista nende manöövrit ja asusid sooritama tagasipööret Peterburi tee 77 maja juures. Sooritanud tagasipöörde, lisasid kiirust, tundsid lööki sõiduki tagaosas. Seejärel peatusid tee ääres. Kohtuväline menetleja, tutvunud asjas kogutud materjalidega, mõõtkavas koostatud skeemi, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega ning ekspertiisiaktis LL—06-08/44 uurimis- ja arvamusosas toodud järeldustega, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud Liikluseeskirja § 129 rikkumine on tõendamist leidnud. Menetlusaluse isiku poolt esitatud arutlused ei ole menetluse käigus kummagi osapoole ütlustest, eksperdi arvamuse ja skeemi alusel ning kogutud materjalidest nähtuvalt tõendamist leidnud ning seetõttu suhtub kohtuväline menetleja kaitsja poolt esitatud väidetesse kriitiliselt. Kindlustusandjal on kahjude hüvitamise osas õigus teha oma otsused, mis ei tugine väärteomenetluses kogutud materjalidele. Väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav Liiklusseaduse § 74’17 alusel. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74’17 lg 1. Võttes arvesse eeltoodut ning lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määrab menetleja Margus Varjola karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni, mõistab

§ 74

lg 1 p 15 alusel Margus Varjolalt välja menetluskulud summas 2700 krooni (Akt nr LL-06-08/44). KAEBUSE SISU Margus Varjola kaitsja Indrek Sirk esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho TÄNAK-u 05.06.2008.a. väärteoasjas nr. 2314, 07, 033124 tehtud otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega lõpetada menetlus Liiklusseaduse § 74’17 järgi kvalifitseeritavas väärteoasjas

§ 29

lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega ning hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud. Indrek Sirk põhistab kaebust sellega, et:

1. Lahendi on teinud ebaseaduslik menetleja. 2 1.
2. Margus Varjolale etteheidetav väärteokoosseis sisaldab süüdistust varalise kahju põhjustamises. Hoolimata asjaolust, et liiklusõnnetuses osalenud politseisõiduk ei kuulu kohtuvälisele menetlejale Põhja Politseiprefektuurile, vaid AS R , on Põhja Politseiprefektuur otseselt huvitatud liiklusõnnetuse süülise küsimuse lahendamisest, sest sõiduki kasutajana ta vastutab AS R ees sõiduki õiguspärase kasutamise eest ning on kohustatud omanikule hüvitama tema süül tekkinud kahju. Olukorras, kus kahju saaja on samaaegselt väärteoasja menetleja, on selgelt rikutud menetluse objektiivsuse põhimõtet. Süüteomenetluses ei pea ainult olema, vaid ka näima objektiivne.

§ 25

lg 1 p 3 kohaselt on kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud taanduma, kui ta muul põhjusel ei saa olla erapooletu. Nimetatud taandumise aluse sisustamiseks on Riigikohus andnud lahendis 3-1-1-123-05 selge tõlgenduse: kohtuniku taandamiseks pole tema tegelik erapoolikus või eelarvamuslikkus isegi vajalik – piisab, kui selles osas tõusetuvad põhjendatud kahtlused. Seejuures on oluline , et kohtuniku erapooletuse nõue ulatub kaugemale kriminaalasjaga hõlmatud protsessiosalistest – ka kriminaalasjas mitteosalevatele isikutele peab jääma arusaam sõltumatust ja õiglasest kohtupidamisest. 1.2. Väärteoasja eripärast tulenevalt ei saanud sellist väärtegu menetleda ka ükski teine Põhja PP-s töötav ametnik. LS § § 74’41 lg 2 kohaselt on LS § 74’17 järgi kvalifitseeritava väärteoasja lahendamiseks pädev lisaks Põhja PP-le ka Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei. Kaebuse esitaja on seisukohal, et taandamise aluse esinemisel oli kohtuvälisel menetlejal kohustus taanduda ning anda väärteoasja menetlemine üle teisele pädevale kohtuvälisele menetlejale. 1.3.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteomenetluse on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja ning see on otsuse tühistamise aluseks tulenevalt

§ 148p 3.

Sellist väärteomenetluse rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kaebemenetluses, mistõttu tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada ainuüksi sel põhjusel

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Margus Varjola ei ole liiklusõnnetust põhjustanud 2.
2. Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et Xxx juhtiv politseiametnik Vladislav Grigorjev sooritas Tallinnas Peterburi tee 77 juures tagasipööret. Sellise manöövri teostamisel on juht tulenevalt LE § 100 kohustatud andma teed vastusõitvale juhile. Vladislav Grigorjevi ja tema sõidukis viibinud politseiametnik Jelena Smirnova ütluste kohaselt olid neil sisse lülitatud vilkurid, erilist helisignaali ei kasutatud. Menetlusalune isik on veendunud, et helisignaali politseisõiduk ei kasutanud, vilkureid ta ei märganud, kuna politseisõiduk ilmus tema ette teise sõiduki varjust ja ootamatult. 2.
3. Vaidlusküsimus seisneb selles, et kas tagasipööret teostav sõiduk oli menetlusalusele isikule etteaimatav takistus. Väärteoasjas tehtud otsuses on R. Tänak väljunud väärteoprotokollis esitatud süüdistuse piiridest ning heitnud isikule ette ka LE § 129 nõuete eiramist, s.o ebaõige pikivahe hoidmist. 2.
4. Liiklusõnnetuse tekkemehhanismi täpsustamiseks on määratud liiklustehniline ekspertiis. Kohtuvälise menetleja otsuses on esitatud väited ja põhjendused, mis on täielikult vastuolus eksperdi tuvastatuga. 2.3.
5. Ekspertiisiaktile lisatud skeemil on sõidukite asend selline, et menetlusaluse isiku auto on paralleelne sõidutee äärega, politseisõiduk on ca 45-kraadise nurga all. Seega on absoluutselt vale väide otsuses, et politseiametnik Vladislav Grigorjev oli juba lõpetanud manöövri ning liikus edaspidises suunas. Sellest väitest tulenevalt on paljasõnaline ja tõendamata ka väide, et vahemaa menetlusaluse isiku juhitud sõiduki ja manöövrit sooritanud sõiduki vahel pidi olema piisavalt suur, et viimane jõudis jõudis oma manöövri lõpetada ja alustada kiirendamist. Samuti on ekspert leidnud (arvamuse p 4), et saabunud tagajärg näitab, et vaatamata sõiduauto pidurdamisele ei suutnud ta sõidukit enne kokkupõrget peatada. 2.3.
6. Veelgi meelevaldsem on kohtuvälise menetleja seisukoht, et eksperdi koostatud skeemil Margus Varjola juhitud sõiduki asend ei ole oma sõidurajal rööpne. Eksperdi skeemil on Margus Varjola sõiduk täiesti paralleelne sõidutee äärt tähistava joonega. Kohtuväline menetleja püüab meelevaldselt sõidukite asendit muuta – paigutades politseisõiduki paralleelselt teele, peaks 3 menetlusaluse isiku juhitud sõiduk olema liikunud suure nurga all vasakule. Sellise olukorra ekspert välistab. Eksperdi antud põhjenduse kohaselt sõiduauto Xxx kaarjalt paremale suunduv vasakpoolse esiratta tekitatud lohisemisjälg annab tunnistust sellest, et kokkupõrke käigus toimus sõiduauto suunamuutus just Xxx liikumisenergia arvel. 2.3.
7. Kohtuväline menetleja on otsuses väitnud, et politseisõiduk asetseb oma sõiduraja piires ja liigub edaspidises suunas. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et sõiduteel teekattemärgistus puudub. Seega puudus igasugune alus väita, et sõiduk asus sõidurea piirides. Meelevaldne ja kaebuse esitaja hinnangul teadvalt vale on seega viide LE §
8. Hinnates visuaalselt Xxx asendit eksperdi skeemil on ilmselge, et sellises asendis sõiduk ei saanud paikneda oma sõiduraja piires ega olla edaspidi liikumises. 2.3.
9. Otsuse tegija on nimetanud valeks menetlusaluse isiku väidet, et ta sõitis politseibussile tagumisse rattasse. Hinnates fotode järgi politseibussi vigastusi, võib tõesti asuda seisukohale, et tagumine ratas lööki ei saanud. Samas on ilmselge, et vigastused on vahetult tagumise ratta kõrval (sellest tagapool). Vastukaaluks on kohtuväline menetleja korduvalt otsuses öelnud, et menetlusalune isik sõitis juba otse sõitnud politseibussile tagant otsa. Seejuures on kohtuväline menetleja väljunud väärteoprotokolli piiridest ning heitnud menetlusalusele isikule väärteoprotokollis kirjeldatud LE § 123 ette ka LE 129 nõuete rikkumist. 2.
10. Politseiametnikest liiklusõnnetuse osalised on teadlikult moonutanud oma ütlusi: 2.4.
11. Tõene ei ole tunnistajate väide, et Peterburi teel olid 2-l sõidurajal jäänud sõidukid seisma neile teeandmiseks. Vasakpoolsel sõidurajal oli tõepoolest seisma jäänud sõiduk, kuid kokkupõrke toimumine iseenesest välistab, et parempoolsel sõidurajal oleks saanud mõni sõiduk seisma jääda – sel juhul oleks menetlusaluse isiku juhitud sõiduk pidanud sõitma sellest üle. 2.4.
12. Tõene ei ole tunnistajate väide, et liikumiskiirus oli piiratud 30 km/h. Sündmuskoha vaatluse protokolliga on tuvastatud, et lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h. 2.4.
13. Tõene ei ole tunnistajate väide, et nad olid tagasipöörde manöövri lõpetanud ja ning liikusid kiirendades otse. Eksperdi arvamusest nähtuvalt ei olnud manööver veel lõpetatud. 2.4.
14. Tõene ei ole tunnistajate väide, et nad veendusid tagasipöörde teostamisel selle ohutuses. Tagasipööre toimus olukorras, kus tagaotsitav sõiduk oli möödunud, kuid pööre teostati järsult ja kiirustades vahetult selle sõiduki ees, mis liikus kahtlase sõiduki järel. 2.4.
15. Eelnevast tulenevalt on politseiametnikud andnud valeütlusi ning eksinud politsei eetikakoodeksi nõuete vastu, mille kohaselt politseinik peab olema aus. 2.
16. LE § 123 kohustab juhti valima kiiruse, et juht suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires teel etteaimatava takistuse ees. Seega tuleb tuvastada, kas tagasipööret teostav juht on etteaimatav takistus (tagasipöörde teostaja peab teed andma vastusõitvale juhile). Kaebuse esitaja on seisukohal, et tagasipöörde teostaja ei ole etteaimatav takistus. Tagasipööret sooritav juht on kohustatud andma teed ning seetõttu on vastusõitval juhil õigus eeldada, et tagasipöörde teostaja annab talle teed. LE § 123 kohustab juhti ka vähendama kiirust ja vajadusel peatuma, kui tingimused seda nõuavad. Seega oli Margus Varjolal kohustus takistuse ilmnemisel asuda sõiduki kiirust vähendama ja vajadusel peatuda. Seda on Margus Varjola ka teinud – eksperdi arvamusest tuleneb, et menetlusalune isik jõudis enne kokkupõrget sõiduki pidurdussüsteemi tööle rakendada. Seega täitis menetlusalune isik ka LE § 123 teise lause nõudeid. Kohtuvälise menetleja väide, et menetlusalune isik pidi suutma oma sõiduki peatada, kuna seda tegi kõrvalreas liikunud juht, ei tugine ühelegi tõendile. Ekspert ei ole saanud sellele küsimusele põhjendatud arvamust anda lähteandmete puudulikkuse tõttu. Samas on ilmselge, et vasakpoolsel sõidurajal eespool liikuv kaubik varjab sedavõrd vaadet vasakule, et menetlusalune isik ei saanudki näha politseisõidukit enne, kui viimane ilmus temast vasakul asuva kaubiku varjust. Menetlusaluse isiku sõidutrajektooril on poltseibuss jõudnud liikuda enne kokkupõrget vaid ühe autopikkuse (5 m) võrra, mis ei olnud piisav kokkupõrke vältimiseks. 2.
17. Kaebuse esitaja on seisukohal , et kohtuväline menetleja on teadlikult moonutanud tõendites sisalduvaid fakte. Just sellises olukorras, kus ametiseisundist tulenevad mõjutused takistavad objektiivsete otsuste langetamist, tuleb kohtuvälise menetleja ametnikul taanduda. KarS § 311² kohaselt kohtuvälise menetleja ametniku või töötaja poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemise eest väärteomenetluses karistatakse rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega. 4 Kaebuse esitaja kaitsja ootab kohtuväliselt menetlejalt veenvat põhjendust, et kohtuvälise menetleja ametniku poolt ebaseadusliku otsuse tegemise ei olnud teadlik.
18. Liiklusõnnetuse põhjustas Vladislav Grigorjev 3.
19. Riigikohus on lahendites 3-1-1-94-02, 3-1-1-1-03, 3-1-1-63-03, 3-1-1-2-05 käsitlenud eelnevaid liiklussituatsioone ning andnud selge käsitluse usalduspõhimõttele. 3.
20. Margus Varjola liikus peateel otse kiirusega ca 40 km/h, kuna ca 200 m varem oli lõppenud piiranguala 30 km/h. Tal oli õigus eeldada, et tema liikumist ei takistata. Vladislav Grigorjev teostas ristmikevahelisel alal tagasipööret. LE § 100 kohaselt oli ta kohustatud selles olukorras andma teed vastusõitvale juhile ning LE § 91 kohaselt veenduma oma manöövri ohutuses. 3.
21. Usalduspõhimõttest tuleneb kohustus anda hinnang kõigi liiklusõnnetuse osaliste tegevusele. Käesoleval juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et kohtuväline menetleja oleks andnud hinnangu Vladislav Grigorjevi tegevuse õiguspärasusele. 3.
22. Küsimusele, kas alarmsõiduki juht tagas liikluse ohutuse, ei pööratud tähelepanu. Puuduvad ka andmed , kas alarmsõidukit juhtinud isik oli läbinud autoveoseaduse § 27 lg-st 2 tuleneva koolituse. 3.
23. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tiheda liiklusega teel tagasipöörde manöövrit teostanud Vladislav Grigorjev ei veendunud oma manöövri ohutuses, ei taganud liikluse ohutust ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungi käigus kaebaja Margus Varjola ja tema kaitsja advokaat Indrek Sirk jäid oma kaebuse juurde ning palusid tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho TÄNAK-u 05.06.2008.a. väärteoasjas nr. 2314, 07, 033124 tehtud otsus

§ 29lg.1 p.1 alusel täies mahus.

Advokaat Indrek Sirk lisas kohtuistungi käigus ka seda, et Margus Varjola ei ole süüdi. See, et seda asja menetles üks avarii osapooltest on hetkel sekundaarne probleem. Põhiprobleem on selles, et tema kaitsealune tembeldati süüdi, see pole õige. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja konstaabel Helen Kommussar leiab, et kaebaja Margus Varjola ja tema kaitsja advokaat Indrek Sirk`i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho TÄNAK-u 05.06.2008.a. väärteoasjas nr. 2314, 07, 033124 tehtud otsuse

§ 29lg.1 p.1 alusel tühistamise nõudes on põhistatud ja kuulub rahuldamisele.

Mootorsõiduk Xxx kuulub AS R ning Põhja Politseiprefektuur on selle vastutavaks kasutajaks, antud väärteoasja on menetlenud samuti Põhja Politseiprefektuur ning seetõttu ei ole see menetluslikult õige. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et Margus Varjola ja tema kaitsja advokaat Indrek Sirk`i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari Riho TÄNAK-u 05.06.2008.a. väärteoasjas nr. 2314, 07, 033124 tehtud otsuse

§ 29

lg.1 p.1 alusel tühistamise nõudes on põhistatud ja kuulub rahuldamisele, kohus lähtub siin eelkõige Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja konstaabel Helen Kommussar`e seisukohast, et menetluslikult ei ole õige, et Põhja Politseiprefektuur, kes on AS-ile R `ile kuuluva mootorsõiduki Xxx vastutavaks kasutajaks, menetles ise käesolevat väärteoasja. Ka nõustub kohus kaebaja Margus Varjola ja tema kaitsja advokaat Indrek Sirk`i seisukohaga, et taandamise aluse esinemisel oli kohtuvälisel menetlejal kohustus taanduda ning anda väärteoasja menetlemine üle teisele pädevale kohtuvälisele menetlejale. Vastavalt LS § 74 – 57 on LS § 74-17 järgi kvalifitseeritava väärteoasja lahendamiseks on pädevad lisaks Põhja PP-le ka Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei.

§ 150lg.

1 p. 2 kohaselt on 5 väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteomenetluse on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja ning see on otsuse tühistamise aluseks tulenevalt

§ 148p. 3.

Sellist väärteomenetluse rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kaebemenetluses, mistõttu tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada ainuüksi sel põhjusel

§ 29lg.

1 p. 1 alusel. Kohus juhindub

§ 29lg.1 p.1, § 132 p.

3, § 133, § 134, § 135 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige kohtunik: 6