4-08-7840\9

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 7840 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Peeter Võsa kohtuvälise menetleja: Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna esindaja Andres Visnapuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. novembril 2008 a. Peeter Võsa kaebust Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2440, 08, 008209 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et taotleb määratud rahatrahvi täielikku tühistamist ning tema arestimajja kainenemisele paigutamist ebaseaduslikuks tunnistamist. 29.06.2008 a. ta peeti kinni Jõhvi linnas pargitud autost. Kinnipidamise momendil ta istus auto tagaistmel ja autos viibis koos temaga kolm isikut. Auto juurde tulid politseinikud ja andsid talle korralduse istuda politseiautosse. Politsei pöördus tema poole vene keeles ja ta ütles enda nime ka vene keeles Peeter Jaani poeg Võsa ja elukohaks xxx. Tema nimest aru ei saadud ja tema elukoht ilm-selt andmebaasi märkimata. Ta toimetati politseiosakonda ja tema poolt esitatud ID kaardi kaudu tehti kindlaks tema nimi. Osakonnas hakati teda süüdistama avalikus kohas purjuspäi viibimise eest ja Rakvere tänaval urineerimises. Talle midagi selgitamata, paigutati arestikambrisse. Umbes üheksa tunni pärast ta toimetati politseinike juurde. Kuna tegelemine seisnes endiselt tema süüdistamises, otsustas jätkuvalt keelduda selgituste ja allkirjade andmisest dokumentidele. Politseiametnik vormistas tema kohta väärteoprotokolli ja tal lubati lahkuda. Politseiosakonna ees ootasid teda sõidukis olnud isikud, kuid neid üle ei kuulatud, seoses tema võimaliku tänavale urineerimisega. Ta ei eita oma joovet, kuid tagantjärgi ei ole võimeline ütlema kui purjus ta oli. Tema kohta vormistatud väärteoprotokoll on õigustühine, kuna tema joobe tuvastamise juures viibisid vaid kaks politseiametnikku. Protokolli koostaja V Tšetšet ja tunnistaja M Vinogradova. Protokolli koostaja ei saa olla samaaegselt ka tunnistaja. Asjatoimetuse juures peavad viibima kaks tunnistajat. Protokolli järgi ta oli üheaegselt unine, apaatne ja aeglane ning samas rahutu ja eksleva silmavaatega. Seega ei olnud alust teda kainenemisele panna. Ta ei kujutanud ohtu iseendale ega teistele. Ammugi ei saanud ta sattuda kuriteo ohvriks, kuna oli kainete täiskasvanud inimeste järelevalve all. Tema kainenemisele paigutamine ei olnud seega vähimalgi määral vajalik ja pigem teenis mõjutamise eesmärki, et temalt hiljem kõik vajalikud allkirjad saada. Aga ei õnnestunud mõjutamine. Alles järgmisel hommikul hakati koostama talle väärteomenetluse protokolli. Ta ei ole teadlik, milliseid dokumente vormistas politseinik, sest ta keeldus küsimustele vastamast kui ka andmast selgitusi ning allkirja. Nüüd ei tekkinud vajadust tema arestikambrisse paigutamiseks ning sel- gus, et politseiametnik saab ilma tema selgituse ja allkirjata kõik vajalikud menetlustoimingud tehtud. Lõpuks anti talle väärteoprotokolli koopia ja lasti politseist minema. Talle antud väärteoprotokolli uurides, selgus et see oli täidetud ebakorrektselt ja on õigustühine. Ta võib täie kindlusega kinnitada, et teda pole antud menetluses üldse üle kuulatud, sest menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil on keegi tundmatu isik, keda tagantjärele enam kuidagi korrektselt tuvastada ei saa, kuupäevad üle soditud. Tema allkirja seal ei ole. Selline politseidokument tuleb ära tühistada. Palju vasturääkivusi ja ebaselgust politseiametnike tunnistajate Vinogradova ja Tšetšeti ülekuulamise protokollides. Hoolimata tõlke kvaliteedist, selgub tunnistajatena esinenud politseiametnike ütlustest, et nad ühte ja sama sündmust eri viisidel nägid. Üks tunnistaja nägi, et ta urineeris tänavale ja põgenes sõiduautosse, kuid teine nägi, et urineeris vastu autot ja põgenes maasturisse. Politsei oleks pidanud sündmuskohal hilisemate arusaamatuste vältimiseks ka võtma vajaminevad proovid, et neid hiljem saaks tõendina esitada. Peale arestimajast vabanemist ta otsustas viia politseisse enda tunnistajad, kes ka üle kuulati. Täpsustavaid küsimusi ei esitatud. Nende tunnistajate ütlused politseile korda ei läinud, samuti ei läinud korda ka tema vastulause. Mis puutub tema poolt võimalikku kinnipidajate solvamist, siis tegu ei ole kindlasti nende solvamisega, pigem solvumisega. Ta ei solvanud ei Vinogradovat ega Tšetšetit. Pigem nende halb eesti keele oskus vedas neid alt ja põhjustanud asjatut segadust. Ta vabandab politseinike ees, kui nad midagi valesti aru said. Taotleb kohtul Ida Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna ülemkomissarile kohustuseks mõne täienduskoolituse läbimine ja vallandada Vinogradova ja Tšetšeti, et nad edaspidi ei saaks põhjustada inimestele põhjendamatuid kannatusi ja ületada võimupiire oma äranägemise ja tujude järele. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et tahab juhtida tähelepanu joobetuvastamise protokollile, kus puudub teine tunnistaja. Protokoll on segaselt koostatud. Teine asi on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, mille kuupäeva keegi üle sodinud. Ülekuulamise algus kell 06.25, kuid lõpu kellaaeg märkimata. Jäetud märkimata seaduse paragrahv, millist ta rikkus. Taotleb tema suhtes tehtud otsuse täielikku tühistamist. Samuti tunnistada ebaseaduslikuks tema paigutamine arestikambrisse. Ta ei vaidlusta joobes olekut, õigemini ta oli tuttavate seltskonnaga metsas safarit sõitmas. Ta oli kukkunud poriauku ja kaotanud ka plätud ära. See oli põhjus, miks ta räpane oli. Suur arusaamatus, joobes oleku, urineerimise eest kohapeal oleks politsei pidanud vajalikud dokumendid vormistama. Kaaskodanikke ta ei solvanud. Tunnistaja Maie Vinogradova annab ütlusi, et ta töötab politseiametnikuna. Käesoleva aasta juuni lõpus peale lõunat ta oli valves operatiivautos koos V Tšetšetiga ja sõideti mööda Rakvere tänavat. Nägi, kuidas noorem mees pissib ja oli näoga sõidutee poole. Neid nähes mees pööras seljaga nende poole. Jõuti valge dziibini ja Tšetšeti palvel mees tuli nende autosse. Autos mees tunnistas oma süüd, et urineeris. Pakuti mehele, et tehakse kiirmenetluse otsus ja rahatrahv 180 krooni ning mees nõustus. Küsiti andmeid ja mees nimetas ennast Peeter Jaaniks. Keskusest öeldi, et sellise sünniajaga isikut ei ole ja sõideti politseiosakonda, kus Tšetšet püüdis vormistada kiirmenetluse otsust. Vormistamise ajal Võsa hakkas neid solvama. Võsa loobus alkomeetrisse puhumisest ja samuti loobus alkoholisisalduse määramisest vereproovist. Kaebaja keeldus üldse alla kirjutamast. Ta sõitis autos ja nähtavus läbi klaasi oli hea. Ta nägi, et kaebajal oli eesnääre pükstest väljas ja oli uriinijuga. Ta sai konkreetselt aru, et kaebaja ütles enda nimeks Peeter Jaan. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et Peeter Võsa poolt toimepandud õigusrikkumine on tõendatud nii väärteomenetluse kui ka kohtumenetluse käigus. Võsa kinnitab, et oli sel päeval joobnud olekus ja oli tarvitanud alkoholi. Jääb tehtud otsuse juurde ja taotleb tehtud otsuse jõusse jätmist ja esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Peeter Võsa 29.06.2008 a. kell 19.50 Jõhvi linnas Rakvere tn. 5 viibides joobeseisundis urineeris avalikus kohas, oma tegevusega rikkus avalikku korda. Seega pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Peeter Võsa keeldus meditsiinilisest tuvastamisest ja indikaatorvahendi puhumisest. Politseiniku V Tšetšeti poolt vormistatud ettekandes kajastatu kohaselt ta oli politseiau-toga patrullimas koos M Vinogradovaga. Olles Rakvere tänaval, nägi Rakvere tn. 5 maja vas-tas ühte meest, kes rahuldab sõiduteel loomulikku vajadust ( urineeris ). Neid märgates, mees kii-resti jooksis valget värvi sõiduauto salongi. Nad sõitsid selle sõiduki juurde ja ta kutsus mehe politseiautosse. Mees tuli politseiautosse ja autos ta selgitas mehele, et urineerimisega mees rikkus avalikku korda. Mees oli rikkumisega nõus ja ta pakkus mehele kiirmenetluse otsuse koostamist. Kuna mees oli kiirmenetluse otsusega nõus, hakkas telefoni teel kontrollima mehe isikut. Mehe poolt antud andmed olid eksitavad, otsustati sõita politseiosakonda. Mehel olid nähtavad alkoholijoobe tunnused ning oli vaja tuvastada mehe isik. Osakonnas tuvastati mehe andmeteks Peeter Võsa ja mehele selgitati tema õigused. Võsa keeldus indikaatorvahendi puhumisest ja meditsiinilisest tuvastamisest. Peeter Võsa esitas Ida Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna komissarile vastulause tema ebaseaduslikust kinnipidamisest. 18.07.2008 a. vormistatud määruse kohaselt jäeti Peeter Võsa poolt esitatud kaebus rahuldamata. Määruses märgitu kohaselt Peeter Võsa paigutati kainenemisele Politseiseaduse § 15 – 2 lg. 3 p. 2 alusel selle eest, et ta olles keskmises joobes, koordinatsioonihäiretega urineeris tänaval. Kinnipidamise kohta on vormistatud Politseiseaduse § 15 – 3 nõuetele vastav „Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli „ ja protokoll on hoiul Ida Politseiprefektuuri juhtimiskeskuses. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning otsuse vaidlustamise korra § 3 kohaselt võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst. Joove on tuvastatud ametiisiku poolt väliste tunnuste järgi, fikseeritud protokolliga, välja on toodud esinenud koordinatsioonihäired. Peeter Võsa protokolli allkirjastamisest keeldus, joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ei nõudnud. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord sätestab isiku õiguse vaidlustada ametiisiku poolt joobeseisundi tuvastamise viivitamatult pärast talle tuvastamise protokolli tutvustamist, nõudes joobeseisundi tuvastamist arsti poolt. Peeter Võsa joobe tuvastamist ei vaidlustanud. Riigikohus on oma lahendis asunud seisukohale, et kui isik ei vaidlusta joovet s.t. ei nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist tervishoiuasutuses, siis piisab alkoholijoobe tõendamiseks politseiametniku koostatud alkoholijoobe tuvastamise protokollist. Seoses sellega on kainenemisele paigutamine olnud igati seaduslik. Seega jäeti Peeter Võsa poolt esitatud kaebus rahuldamata. Samuti selgitati Peeter Võsale ka õigust esitada kaebus maakohtule, kuid Peeter Võsa selle määruse kohta kaebust maakohtule ei esitanud. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja kohtuistungil antud ütlustega, leiab, et Peeter Võsa poolt esitatud kaebuses nimetatud taotlus tema arestimajja kainenemisele paigutamist ebaseaduslikuks tunnistamist ei kuulu rahuldamisele. Sellele taotlusele anti ammendav vastus Ida Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna ülemkomissari 18.07.2008 a. määruses, milles märgiti ka õigus esitada kaebus 10 päeva jooksul maakohtule, kuid Peeter Võsa selle määruse sisu kohta kaebust ei esitanud, seega kohus tuleb järeldusele, et määruse sisu oli Peeter Võsale asjakohane, selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjeldatud. Samuti kohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu Peeter Võsa poolt kaebuses kirjeldatu kohaselt tema suhtes mõistetud rahatrahvi täielik tühistamine. Kohtuistungil Peeter Võsa ei eitanud tema joobes olekut. Samuti ta ei eitanud ka avalikus kohas urineerimist, väites kohtuistungil, et ta oli tuttavatega eelnevalt safaril ja kukkus poriloiku ning arusaamatus, sest joobes oleku ja urineerimise eest kohapeal oleks politsei pidanud vajalikud dokumendid vormistama. Peeter Võsa poolt avalikus kohas urineerimise fakti kinnitavad ka politseiniku Valentin Tšetšeti poolt vormistatud ettekande sisu ja Maie Vinogradova poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused ja tema poolt antud ütlusi ei saa panna kahtluse alla, sest tema poolt antud ütlused haakuvad teiste kohtuvälise menetleja poolt kogutud materjalidega ja Peeter Võsa poolt kohtuistungil antud ütlustega. Kohus ei saa aktsepteerida Peeter Võsa etteheidet politseinike poolt mootorsõidukit sõiduautoks või maasturiks nimetamist vastukäivateks, sest menetluse käigus tuvastati üheselt valget värvi mootorsõiduk, millesse pärast urineerimist Võsa sisenes ja politsei palvel ka sellest väljus. Kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmisel arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtuvalt kogutud materjalidest karistati Peeter Võsa KarS § 262 järgi kvalifitseeritava teo eest rahatrahviga 20 trahviühikut s.o. 1200 krooni. Kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvi tühistamiseks ja seetõttu kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Peeter Võsa kaebus jätta rahuldamata Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna otsus väärteoasjas nr. 2440, 08, 008209 jätta muutmata ja kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv 20 trahviühikut s.o. 1200 krooni tasuda kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik