Kaebuse esitaja Ahto Reiska IK 37204050229, Elukoht: xxx, Töökoht: T T Kohtuväline menetleja Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlutalituse kohtuesinduse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 1 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 23, 132 p 3, § 133135 Kohus Otsustas:
155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav . Kaebuse sisu, väärteo tuvastatud faktilised asjaolud ja menetluspoolte seisukohad: Menetlusalune isik Ahto Reiska on vaidlustanud Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi otsuse väärteoasjas nr 2302,07,004092 26.11.2007.a tema karistamisest Liiklusseaduse § 74 15 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, see on 1200 krooni, kui põhjendamatu ja tõendamata. Vaidlustatud otsuse kohaselt sooritas ta Sõpruse pst parempöörde keelava punase tulega, juhtides mootorsõidukit, ei peatunud punase tule korral ette nähtud kohas. Otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud tunnistaja ütlustega, milles puudub alus kahelda, sest tunnistaja teostas liiklusjärelevalvet- jälgis foori keelava tule eirajaid. Seega menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 168 nõudeid. Menetlusalune isik süüd ei tunnista, vastulause ümber lükatud tunnistaja ütlustega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Menetlusaluse isiku hinnangul on temapoolne õigusrikkumine tõendamata. Alternatiivselt palus A. Reiska mõista talle kergem karistus ning määrata rahatrahvi tasumine ositi. Otsuse tegemisel paraku tema vastulauset ei arvestatud, on lähtutud tunnistaja ülekuulamise protokollist. Vastulauses viitas samadele asjaoludele, mis kaebuseski. Peale otsuse saamist käis seda ristmikku vaatamas, jälgis autosid ja nentis, et päris võimatu autosid fikseerida ei ole, kuid tipptunnil on seda raske teha. Tunnistaja ütlused on vastuolus väärteoprotokollis kirjeldatuga. Ühes on väidetud, et sooritas parempöörde foori keelava tulega, tunnistaja ütlustes aga sõitis ristmikule foori keelava punase tule ajal. Ta jääb oma arvamuse juurde seetõttu, et ristmiku vaatluse käigus tekkis ka politseiautoga sarnane olukord ristmikul parempöörde foori keelava punase tulega, ei peatunud foori punase tule korral ettenähtud kohas. Samas sarnases olukorras, kus samas kohas tegi pööret politseiauto, on politsei aga väärteomenetluse lõpetanud, sest eelnimetatud ristmikul on liiklus korraldusvahend
lisa 3 teekattemärgis 941, kuid esitatud materjalides ei ole ta nähtav. Sõidukijuht väidab, et alustas stoppjoone ületamist foori lubava tule põledes /tl 12/. Seega on see ristmik selles osas probleemne, et fikseerida täpselt rikkumisi. Kuid tunnistaja ei ole kinnitanud üheselt, et tema sõiduk alustas ristmiku ületamist foori punase keelava tulega. Ta ületas stoppjoone ikka lubava fooritulega ja ei saa rikkumiseks seda lugeda. Kui ta oleks alustanud keelava tulega 2 pööret, seda enam politseiametniku juuresolekul, vaevalt ta oleks otsust vaidlustanud . Ta on alati üritanud korralik liikleja olla. Ta ei eita, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegevus aset
idis - ristmikul sooritati parempööre keelava punase tulega. Kuna ta oli alustanud stoppjoone ületamist viimase vilkuva rohelise tule ajal, sõitis suhteliselt väikese kiirusega, ees liikuv sõiduauto lasi jalakäijad üle minna. Tal oli tal õigus lõpetada manööver, sest peatuda polnud võimalik.
lisa 1 puhul aga on selge, kui kollane tuli sütib hetkel, kui juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Antud ristmiku eripära ongi see on stoppjoon on ristmikust eemal, seal tuleb peab parempöörde sooritaja ka jalakäijad läbi laskma. Seetõttu jääb pöörde lõpetamine tahes-tahtmata punase tule alla.
iab, et tunnistaja on andnud erinevatel kohtuistungitel erinevaid ütlusi. Ühelt poolt kinnitanud, et aja möödudes ei suuda täpselt meenutada, samas aga mäletab mõningaid asju täpsemalt kui varem. 01.11 2007.a Põhja PP Korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Christel Sootla koostatud väärteoprotokolli nr AS 955575 kohaselt A. Reiska 01.10.2007.a Sõpruse pst- Sütiste tee ristmikul Sõpruse pst 253 juures juhtides mootorsõidukit sooritas ristmikul parempöörde foori keelava punase tulega, millega rikkus
. Menetlusaluse isikuna kohapeal ülekuulatuna on ta andnud ütlusi, et politseipatrull peatas minu juhitud sõiduki ja väitis, et ma olen rikkunud fooritule nõudeid /tl 4/. Tunnistaja Valdo Põder kinnitab, et tol päeval teostati Sõpruse pst Sütiste tee ristmikul liiklusjärelevalvet, tema seisis ristmiku juures foorist ca 2,5 – 5 m kaugusel kõnniteel. Sealt oli ristmik ja stoppjoon nähtav (Ehitajate tee poolt). Oli tipptund – 16.30. Kuna ristmikul on autosid halb peatada, siis patrullauto seisis Sütiste teel eemal. Tähelepanu äratas auto Xxx sellega, et sõitis ristmikule foori keelava punase tulega. Ta fikseeris auto numbri ja andis raadio teel teate umbes 300 m eemal seisvale patrullautole. Sellel fooril vilkus paar korda roheline tuli (ca 3-4 x), siis süttib kollane, kui kaua põleb, ei oska öelda. Seda auto märkas siis kui fooris põles punane tuli. Auto ei olnud alustanud stoppjoone ületamist. Ristmiku ületamine algab enne foori olevat stoppjoont. Ei usu, et kaebaja alustas stoppjoone ületamist lubava rohelise tulega, sest siis jõuab ta ületada ristmiku kollase tulega. See sõltub muidugi sõiduki kiirusest. Menetluspooled on esitanud materjalide juurde fotod tehtud nende poolt ristmikust ja kohus on lisanud elektroonilise kaardi nimetatud ristmikust Sõpruse pst 253, kus on tunnistaja V. Põder tähistanud koha, kus ta 01.11.2007.a seisis /tl 59/. AS Signaal edastatud valgusfooride taktijaotusest nähtub, et sellel ristmikul 01.11.2007.a kella 16.34 ajal põles kollane tuli vaid 3 sekundit /tl.69/. Ülekuulatuna tunnistajana kohtuvälises menetluses aga tunnistaja neist asjaoludest pole ütlusi andnud, pole ka selgitanud, kust alustas oli A.Reiska auto keelava tule ajal liikumist, on vaid kinnitanud, et foori keelava punase tule ajal sõitis Xxx 100 Sõpruse pst. ristmikule ja liikus Sütiste teele /tl 5-6/. Menetuspoolte seisukohad: Kaebaja
ab, et väärtegu pole tõendatud Väärteoprotokolli teokirjeldus vastab tegelikkusele.Ta ületas ristmiku juba keelava fooritulega, kuid ei ületanud stoppjoont foori keelava tule ajal, see toimus rohelise fooritule lõppfaasis, kui roheline vilkus. Stoppjoone ületas lubava fooritulega.
alusel oli tal õigus parempöörde lõpetamiseks, sest oli manööövrit alustanud lubava foori vilkuva rohelise tule ajal. Ta pidi edasi liikuma parempöörde lõpetamiseks.Tunnistaja on seda sündmust igakord eronevalt kirjeldanud ja aasta hiljem on veel selgemalt sündmust selgitanud, kui avahetult peale sündmust. Väärteoprotokolli teo kirjeldus vastab tegelikkusele, kuid väärtegu toime ei pannud, kuna stoppjoone ületamine algas rohelise tule ajal. Kohtuväline menetleja
iab, et puuduvad alused otsuse tühistamiseks. Kaebaja väited on tunnistaja Põderi ütlustega ümber lükatud.Tunistaja on üheselt väitnud, et kaebaja ületas stoppjoone keelava tule ajal. Tegu oli rutiinse politseikontrolliga, mingit alust ei ole 3 tunnistajal anda valeütlusi.
kohustub juhti peatuma stoppjoone juures, süüdistus on esitatud selles, et sõitis ristmikule ja tegi parempööörde foori keelava tulega. Ta ei peatunud stoppjoone juures, kui punane tuli põles, mida ona ka tunnistaja kinnitanud. Seetõttu pole otsuse tegemisel väärteoprotokolli piiridest väljutud ja sellega oli ja LS § 74 15 koosseis täidetud. Tunnistaja on üheselt kinnitanud, et sõiduauto Xxx sõitis punase tulega ristmikule. Tunnistaja jälgis sel ajal fooritulesid. Ta ei ole andnud vastuolulisi ütlusi, vaid selgitanud, et kaebaja auto ei peatunud stoppjoone taga, kui fooris süttis punane tuli, vaid sõitis punase tulega ristmikule. Tunnistaja on selgitanud, kuidas ta jälgis fooritulesid ja sõidukeid. Kohtu seisukoht: Kohus
iab, et antud väärteootsus kuulub tühistamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsusega 03.10.2008.a nr 3-1-1-54-08 tühistati Harju Maakohtu
lisa 1 pidi ristmikul juba keelava tulega lõpetama pöörde. Tõepoolest Vabariigi Valitsuse 02. veebruari 2001 a. määrusega nr. 48 kinnitatud „Liikluseeskiri“ lisa 1 – Ümartuledega foor - selgituse kohaselt roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab, et peatselt süttib kollane tuli, kollane tuli keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui see peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu, kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.
sätestab kohustuse foori keelava märguande korral peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Liiklusseaduse § 74 15 sätestab vastutuse mootorsõiduki poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal. Väärteoprotokollis on kirjeldatud süütegu - juhtides mootorsõidukit sooritas ristmikul parempöörde foori keelava punase tulega, millega rikkus
Põder kinnitab üheselt, et A. Reiska juhtimisel olev sõiduauto alustas stoppjoone ületamist keelava punase tule ajal, samas kinnitab, et tegelikult jälgis foori tuld ja punase tule ajal liikuvaid sõidukeid, kellest fikseeris just A. Reiska sõiduki. Tunnistaja ütlustes puudub alus kahelda, sest tegemist on politseiametnikuga, kes täitis ametiülesandeid. Kuid samas esmasel ülekuulamisel pole ta konkreetseid andmeid (faktilisi asjaolusid, mis kinnitaks objektiivse koosseisu alustamist ja subjektiivset koosseisu) süüteo koosseisu suhtes ei kirjeldanud. Kohtuvälisesmenetluses aga vaatamata vastulausele tunnistajat täpsustavalt üle ei kuulatud. A. Reiska aga kinnitab, et nimetatud kohas ületas stoppjoone vilkuva rohelise ajal, oli tipptund, sõitis aeglaselt ja tema ees oli veel sõiduk, kes lasi ülekäigurajal inimesed läbi, siis ristmiku ületas tõepoolest juba keelava tule ajal. Vastavalt foori takti jaotusele põles kollane tuli vaid 3 sekundit. Tunnistaja V. Põder selgitab ka ise kohtuistungil, et ristmiku ületamine algab enne foori olevat stoppjoont. Sellel ristmikul oli tähistatud stoppjoon. Seega väärteoprotokollis teo kirjelduses oleks pidanud olema ka kajastatud just stoppjoone ületamise faktilised asjaolud, sest vaid tuvastatud faktilistest asjaoludest saab otsustada, kas väärteo koosseis on täidetud 4 või mitte. Käesoleval juhul kaebaja vaidleb selle vastu, tuues end õigustavad asjaolud ette (tulenevalt
lisale 1). VTMS § 69 lg 2 p-st 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, milles peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Tulenevalt Liiklusseaduse § 74 15 väärteo koosseisust, mille materiaalõigusliku normina on sätestatud
, mis kohustab järgima foori tuld stoppjoone taga ja
lisa 1 lubab teatud juhul ristmikku või ülekäigurada ületada keelava tule ajal on väärteo koosseisu olemasolu või puudumise seisukohalt oluline § 168 kohustuse mittetäitmise kirjeldus konkreetse väärteo kirjelduses. Antud juhul see puudub ja menetlusalune isik on seetõttu väärteo toimepanemise vaidlustanud. Seetõttu peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03). Selle asemele on kohtuväline menetleja lisanud otsusesse – „ei peatunud punase tule korral ette nähtud kohas“. Täiendust väärtteo protokollile aga pole tehtud.Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid on siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. Otsuse tegemisel on kohtu väline menetleja seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses 07.12.2007 nr 3-1-1-184-07 üheselt selgitanud, et Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole. Väärteomenetluse seadustiku § 87 kohaselt on maakohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Antud juhul on väärteo objektiivse koosseisu tunnused jäänudprotokollis fikseerimata ja seetõttu on ka selle protokolli alusel tehtud väärteootsus jäänud menetlusalusele isikule arusaamatuks. Antud juhul on tegemist olulise väärteo menetlusnormi rikkumisega ja vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel – väärteo tunnuste puudumisel. Katrin Puhkason kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.