järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat ja
lg.1 alusel mõistetud liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg.2 alusel on vähendatud mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakantavaks karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatud alates kinnipidamisest 17.09.2007.a. Karistusaja lõpp 16.09.2009a. 08.08.2008.a. Tartu Maakohtu määrusega on jäetud R.Närvänen tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, määrusega 27.08.2008 on loetud, et pool karistusaega on kantud 17.09.2008 ja mitte kohaldada VangS § 76 lg.2 sätestatud 6-kuulist piirangut. Tartu Vangla on märkinud iseloomustuses, et R.Närvänen on aastaid saanud psühhiaatrilist ravi oma vaimse seisundi tõttu, on määratud töövõimetus 70%, mis käesolevaks ajaks lõppenud. Oleks vajalik uus puudeastme tuvastamine ja vajadusel psühhiaatriline ravi. Lähedastest on teada vaid ema, kellega koos sooritas kuriteo. Enne vangistust elatus töövõimetuspensionist ja abitöödest. Nüüd on valmis tööle asuma. Alkoholi tarvitamise tõttu on lõppenud kooselu elukaaslasega. Tunnistab ise vajadust läbida alkoholisõltlaste programm. Tartu Vangla konstateerib kalduvust emotsionaalsele ebastabiilsusele. Võib kaotada enesevalitsuse. Kriminaalhooldaja ettekandes ei nõustu Rauno Närvänen*i vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja on tema poolt kogutud informatsiooni põhjal seisukohal, et Rauno Närväneni ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Ema ei ole nõus R.Närväneni enda elamispinnale elama võtma ega teda materiaalselt toetama. Kohalikul omavalitsusel on kohustus pakkuda vangistusest vabanejale elamispind peale vangistuse tähtaegset ärakandmist. Seetõttu puuduks Närvänenil vabaduses nii elukoht kui ka toetav võrgustik. Kohtuistungil 11.12.2008 süüdimõistetu Rauno Närvänen andis seletuse, et ta asuks elama emale kuuluvasse majja. Hakkab otsima uut töökohta. Tööle saaks minna lihtsale tööle, tal on psühhiaatri juures määratud, et on intellektipuue. Ta on ka varem töötanud, elanud on kogu aeg emaga koos. Saab aru, et viinavõtmine mõjub kehvasti. Oleks vaja minna AA gruppi. Vanglas ei ole tööd antud ja sotsiaalprogrammide nimekirja pole ka pandud. Kahte eelmist kuritegu tegelikult ei teinud. Nüüd andis peksa küll. Vabanemisel tuleks minna ikka ema juurde elama, sest mujale pole minna. Kuritegude põhjuseks on alkohol ja pahad sõbrad. Rauno Närväneni sõnul suudab ta küll alkoholile ei öelda ja ka sõpru valida. Prokurör ei nõustu Rauno Närväneni ennetähtaegse vabastamisega. Oma süüd kuritegudes ei tunnista, pole elukohta. Kuna ema ei nõustu Raunot enda juurde võtma, pole, kus kriminaalhooldust teostada. Puudub toetav lähivõrgustik. Pole töökohta ega ka haridust, et tööd leida. Kaitsja leiab R.Närväneni vabastamiseks ka toetavaid asjaolusid. Varasemad karistused on ära kandnud. Tal on tahe korraldada oma elu, ilmselt on probleeme emaga läbisaamisega. Tähtaegsel vabanemisel ei huvitaks kedagi, mis Närvänenist saab. Nüüd aitaks kriminaalhoolduski tal elus edasi minna. Ehkki ema ei soovi poega enda juurde, ei tähenda see, et poeg seal elada ei saaks. Kaitsja taotleb R.Närväneni ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukohad Rauno Närvänen on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.
lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära 2
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Rauno Närvänen*i vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole võimalik. Rauno Närvänen on varasemalt kriminaalkorras karistatud KrK § 101 p.7 alusel 5-aastase vangistusega, selle karistuse kandmiselt vabanes ta ennetähtaegselt, karistuse ärakandmata osa 3 kuud 15 päeva ja sama pikk oli ka katseaeg. Katseaja jooksul (vaid 3 kuud 15 päeva) pani ta toime uue kuriteo ja ärakandmata karistus liideti R.Närväneni uuele karistusele, mis mõisteti 07.02.2006. Selle karistuse kandmiselt vabanes R.Närvänen 12.07.2006. Uuesti vahistati R.Närvänen 17.09.2007 kahtlustatuna kuriteo toimepanemises augustis 2007. See tähendab, et varasem tingimisi enne tähtaega vabanemine karistuse kandmiselt ei ole ennast õigustanud. Praeguseks ei ole olemas ühtki
Esmatähtis: tal puudub kindel teadaolev elukoht. Seega ei ole kohtul võimalik kohtulahendis märkida elukohta, kus kohustada Rauno Närväneni alaliselt elama ja millega siduda tema kriminaalhooldus. Kohtul ei ole võimalik vabanejat määrata elama elamispinnale, mille omanik sellega nõus ei ole. Ehkki elamispinna omanik on R.Närväneni ema, ei saa kohus ka ema sundida võtma poega enda juurde elama. Seejuures on oluline, et see kõnesolev ema elamispind on tegelikult elamiskõlbmatu ja ka Maie Närvänen otsib endale enne talve uut elupaika. Lisaks sellele on vajalik, et ennetähtaegsel vabanejal oleks vabaduses toetav tugivõrgustik. Rauno Närvänenil on ainus teadaolev lähedane tema ema, kes aga ei soovi poja ennetähtaegset vabanemist tema juurde. Seega on tugivõrgustikus olev ainus isik R.Närväneni vabanemise suhtes negatiivselt meelestatud. Selline olukord pigem välistab ennetähtaegse vabastamise. Kuriteo, mille eest R.Närvänen karistust kannab, on toime pandud koos emaga. Vabaduses puudub R.Närvänenil legaalne elatusallikas, elatusallikas üldse. Kuna pensioni saamiseks vajalik töövõimetuse tähtaeg on möödunud, ei saa R.Närvänen vabanedes enam pensioni ja tal tuleks endal hakata tegema aktiivseid toiminguid uueks puude määramiseks, aga ka töö leidmiseks. Nende toimingute edukaks kulgemiseks puudub positiivne väljavaade. Sellises olukorras leiab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele ja ärakantud karistusaeg on täitnud mõistetud karistuse eesmärgi. Rauno Närväneni puhul on ilmne, et tema resotsialiseerumist soodustav keskkond vabaduses puudub. R.Närvänen*i praegune vabastamistaotlus tuleb jätta rahuldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag / allkiri/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.