lg 1 ja § 375 lg 1 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 30.01-07.03.2006.a karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 21 päeva vangistust.
lg 1 järgi 4 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 14.03.2005.a Tartu Maakohtu poolt
lg 1 ja § 375 lg 1 järgi 2 aastat 3 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Igor Muravkini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leidis samuti, et Igor Muravkini võiks vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna tal on toetav sotsiaalne võrgustik, ta on loobunud alkoholi tarvitamisest ja vanglas omandanud elukutse. Kinnipeetav ise selgitas, et on teinud järeldused ja peale viimast alkoholi tarvitamist, mille tõttu karistus uuesti täitmisele pöörati, on ta loobunud alkoholi tarvitamisest. Vabanedes on tal olemas koheselt võimalus tööle asuda. Tal on soov jätkata pereelu ja võtta osa enda 4aastase lapse kasvatamisest. Varem olid kuriteod toime pandud selleks, et sissetulekut teenida, enam ta selliselt elatist teenida ei taha.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Igor Muravkin on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust kuritegude eest, millised ta on toime pannud kohtu poolt varem kahel korral määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Vaatamata eeltoodule pidas kohus võimalikuks Igor Muravkini enne tähtaega vabastada, kuid ka seda usaldust ta ei õigustanud. Olles allutatud elektroonilisele valvele, ei allunud ta sellele, mistõttu esitati kohtule erakorraline ettekanne. Kohus andis Igor Muravkinile veel ühe võimaluse pikendades elektroonilise järelevalve tähtaega. Kuid ka seda võimalust süüdimõistetu ei kasutanud, vaid uuesti ei allunud elektroonilisele valvele ja lisaks rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu kohus andis hinnangu, et Muravkini vabastamine ennetähtaegselt ei olnud õigustatud ja saatis ta uuesti vangistust kandma. Ka praegu asja läbivaataval kohtul puuduvad alused ja asjaolud, mille põhjal teisiti otsustada. Asjaolud, et süüdimõistetul on toetav perekond, võimalus tööle asuda ja laps, kelle kasvatamisest ta soovib osa võtta, 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.