lg 2 p 4, 5, 8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks on
Kinnipeetava karistusaeg algas 02.08.2003.a ja lõpeb 01.08.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 1
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Jüri Rõtikov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et on positiivne, et vangistuse ajal on Jüri Rõtikov tegelenud eneseanalüüsiga ja loodetavasti teadvustanud probleeme, mis on viinud ta kuritegelikule käitumisele. Ta on osalenud erinevates programmides, õppinud ja võimalusel töötanud. Samas nähtub vangla materjalidest, et Jüri Rõtikov ei anna endale päris selgelt aru, mida ta oma käitumises muutma peaks, et seadusega mitte vastuollu sattuda ning tal napib paindlikkust ja oskust näha probleemide lahendamiseks erinevaid võimalusi. Samas ei saa jätta tähelepanuta kinnipeetava objektiivset käitumist vangistuse ajal. Teda on 15-l korral distsiplinaarkorras karistatud, s.h 7l korral kartseriga, mis näitab rikkumiste laadi ja raskust. 2008.a jooksul on teda karistatud 5-l korral. Viimased kaks karistust on määratud 2008.a augustis. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on Jüri Rõtikov eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ja valdavalt on see olnud seotud ametnikele allumatusega, mis seab kahtluse alla kinnipeetava koostöövalmiduse kriminaalhooldusametnikuga. Jüri Rõtikov ise leidis, et vangistuse ajal on normaalne, et tekib konflikte, kuna ta on väga elava loomuga ja sellest on tingitud ka distsiplinaarkaristused. Kohus leiab, et kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul kuue kuu pärast võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et käesoleval ajal puudub alus Jüri Rõtikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.