Kohustada Oleg Tjabuskini täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 alusel määrata Oleg Tjabuskinile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) kuu jooksul vabanemisest; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; Määrus Oleg Tjabuskini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Oleg Tjabuskin karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Oleg Tjabuskin on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 04.03.1999.a otsusega kriminaalasjas nr 1/2-107/98 KrK § 100, § 140 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 järgi ja karistuseks on KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud 12 aastat vabadusekaotust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.10.1997.a ja lõpeb 26.09.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 28.08.2008.a. Oleg Tjabuskin esitas 27.06.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 10.09.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 18.11.2008.a seisuga on Oleg Tjabuskini kandmata karistusaeg 10 kuud 8 päeva vangistust. Oleg Tjabuskin on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 16.10.1989.a Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust, kohtuotsuse täitmine edasilükatud 2 aastaks; 2) 02.07.1992.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel 1 aasta 10 päeva vabadusekaotust; 3) 25.08.1993.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Oleg Tjabuskini tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tema hinnangul puuduvad kinnipeetaval tingimused
tulenevate lisanõuete täitmiseks – ametnikul puudus võimalus kontrollida võimalikku elukohta ning puudub ka elukoha omaniku nõusolek elektroonilise valve seadme kohaldamiseks. Prokurör leidis, et Oleg Tjabuskini ennetähtaegne vabastamine on võimalik, kuna käesolevaks ajaks on formaalsed takistused kõrvaldatud. Kinnipeetaval on vabaduses olemas lähedaste toetus ja elukoht. Viimased distsiplinaarkaristused on olnud 2007.a. Kaitsja taotles samuti ennetähtaegset vabastamist ja märkis, et kinnipeetaval on kanda karistust vaid alla aasta ning kriminaalhoolduse näol oleks tagatud vajalik abi Oleg Tjabuskinile vabaduses toimetulekuks. Samuti toetavad teda õde ja isa. 2
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Oleg Tjabuskin on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus leidis, et Oleg Tjabuskin on võimalik vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus karistusseadustiku § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Oleg Tjabuskin on viibinud vangistuses üle 11 aasta. Teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid viima rikkumine oli üle 1,5 aasta tagasi. Eelnev näitab kohtu arvates, et Oleg Tjabuskini soov muutuda ei ole lihtsalt paljasõnaline, vaid ta on enda käitumisega ka näidanud muutusi paremuse poole. Kinnipeetaval on olemas toetav tugivõrgustik – õde ja isa, kelle mõlemaga on toetavad suhted. Õde on nõus võtma Oleg Tjabuskini vabanemisel enda juurde elama ja teda igati toetama. Samuti on lubanud toetada kinnipeetavat isa, kes on saatnud kohtule avalduse, milles lubab garanteerida pojale ka töökoha. Kohtuistungil jäi mulje, et kinnipeetaval on olemas soov jätkata seaduskuuleka eluga. Kohtunik leiab, et kuigi Oleg Tjabuskin on karistatud korduvalt, muuhulgas raskete isikuvastaste kuritegude eest, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse (~ 9 kuud) täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Arvestades Oleg Tjabuskini väga pikka vangistuses viibimise aega ja asjaolu, et tal väga pika aja jooksul puudub vabaduses elamise ja töötamise kogemus, peaks käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata Oleg Tjabuskinile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Oleg Tjabuskini
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui kahe kuu jooksul.
lg 2 p 7 kohaselt peab kohus vajalikuks, et kinnipeetav ei suhtleks katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuna Oleg Tjabuskini kandmata karistuse tähtaeg on alla aasta, tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.