(10)jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 08. detsembrist 2008.a. ASITÕENDID JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on Urmas Hanile esitatud süüdistus selles, et tema 12.02.2008 ajavahemikul kella 19.08-20.26 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe surnuaias pani toime ühise joomingu käigus tekkinud tüli tagajärjel, teadvalt abitus seisundis - raskes alkoholijoobes oleva xxxxxxxxxxxxx mõrva julmal viisil ja omakasu ajendil, mis seisnes selles, et lõi tahtliku tapmise eesmärgil, omakasu motiivil ja eelnevast tülist ajendatuna, sooviga omastada kannatanu rahakott, pingil istuvale xxxxxxxxxxxxxxx valget värvi puust hauaristiga tugevajõuliselt kuklasse, mille tagajärjel kannatanu vajus küljele, seejärel jätkas julmal viisil kannatanu peksmist hauaristiga valimatult pea ja keha piirkonda vähemalt 10 korral, seejärel keeras kannatanut selili ning kuuldes äginat vihastus ja mõttega „ah sa tõbras oled veel elus“ lõi korduvalt, julmalt, tugevajõuliselt hauaristiga xxxxxxxxxxxeha piirkonda, mõttega, „et asi ikka kindel oleks ja teda elustada ei saaks“, millega tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx koljulae ja – põhimiku luude murrud, alalõualuu killunenud murru, kõvakelmealuse ja koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid, täppverevalumilised põrutuskolded peaajus, verevalumid kõõlustanul ja paremas oimulihases, põrutushaavad peanahal ja näol (kokku 7), nahamarrastused näol, seljal, vasaku õlaliigese ja vasaku ülajäseme piirkonnas ning parempoolse II roide murru, põhjustades pea kinnise töbi trauma koljuluude murdudega, peaaju põrutuse ja kelmetealuste verevalumite tekitamisega xxxxxxxxxxxxxxsurma, seejärel kiskus ära xxxxxxxxxxxxxx seljas olnud riided eesmärgiga leida rohkem raha, leidis ja võttis omastamise eesmärgil ära xxxxxxxxxxxxx rahakoti, hinnaga 200 krooni, koos selles olnud 8 krooniga, mobiiltelefoni koos kotiga, hinnaga 500 krooni ja võtmekimbu, seejärel tõmbas surnukehale peale hauaplaadi, -risti ja -pingi. Seega Urmas Hani pannes toime teise inimese tapmise julmal viisil ja omakasu motiivil, pani toime KarS § 114 p1,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle on Urmas Hanile esitatud süüdistus selles, et tema, olles alates 30.11.2001.a. Murru Vangla kinnipeetav ning kellele oli arsti poolt määratud välispidine ravi naha hooldamiseks, 11.12.2007.a. kella 15.55 paiku Rummus, Haapsalu mnt 11 Murru Vangla meditsiiniosakonnas omandas alkoholi sisaldavat jooki selliselt, et naha desinfitseerimiseks mõeldud piirituse lapid niisutas veega ning manustas suu kaudu saadud alkoholisisaldusega jooki. Hilisemal kontrollimisel tuvastati Urmas Hanil alkoholijoove 0,15 mg/l. Seega, olles kinnipeetav, Urmas Hani omandas ja tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta alkohoolset jooki, millega pani toime KarS § 330 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuste juurde, palus Urmas Hani vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Urmas Hani selgitas, et KarS § 330 järgi esitatud süüdistuses tunnistab ta ennast täielikult süüdi. Samuti tunnistas ta, et tappis xxxxxxxxxxxxx, kuid tegi seda xxxxxxxxxxxxx poolt eelnevalt tehtud solvangu põhjal. Asjad võttis ära alles peale surma. Kaitsja leidis, et ei ole tõendatud tapmise toimepanemine omakasu motiivil. Kohus leidis, et KarS § 330 järgi Urmas Hanile esitatud süüdistus on kohtuistungil leidnud täielikult tõendamist. Urmas Hani andis ütlusi, mille kohaselt kandis ta süüdistuses märgitud ajal, s.o 11.12.2007.a, vanglakaristust ja viibis Murru vanglas. Tal tekkis isu alkoholi järele ja nii otsustas ta valetada vangla meditsiinitöötajale, et ta vajab allergilise lööbe leevendamiseks ravimit Talle kirjutatigi retsept, mille alusel väljastati piiritust sisaldava ravimiga niisutatud lapid. Ta pitsitas lappidest vedelikku välja, lahjendas selle veega ja jõi ära. Peale selle tundis ta joovet ja arvas, et võib joobes olles kaasvangidele ohtlikuks muutuda, mistõttu teatas toimunust valvurile ja palus 3

(10)ennast isoleerida. Peale selle tuvastati tal joove ja paigutati teistest kinnipeetavatest eraldi. Süüdistatava ütlustega olid kooskõlas ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx, kes töötas süüdistuses märgitud ajal Murru vanglas, ütlused kohtuistungil. xxxxxxxxxxxxxxx oli vanglas saatja ja Urmas Hani kinnipeetav. Tunnistaja oli viinud süüdistatava arsti vastuvõtule. Hiljem oli Urmas Hani tulnud tunnistaja kabinetti ja öelnud, et hakkab muutuma agressiivseks. Tunnistaja pärimisele oli ta vastanud, et oli ravimina saanud alkoholiga immutatud lappe, millised talle väljastati, veega lahjendanud ja saadud vedeliku ära joonud. Tunnistaja oli toimetanud Urmas Hani korrapidaja juurde, kus tal tuvastati joove. Süüdistatava ja tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka kohtus uuritud kirjalikud tõendid. Nii nähtub t.l 8 II kd asuvast Murru vangla meditsiiniosakonna tõendilt, et kinnipeetav Urmas Hanile oli määratud arsti poolt naha desinfitseerimiseks Skinsept lahus koos vatiga ja t.l 7 II kd Murru vangla meditsiiniosakonna õiendilt 341, et 11.12.2007.a kell 15.55 teostati kinnipeetava Urmas Hani suhtes alkoholi- ja narkojoobe kontroll, mille käigus tuvastati alkoholijoove 0,15 mg/l. Eelneva põhjal leidis kohus, et on tõendatud, et Urmas Hani, olles kinnipeetav omandas ja tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta alkohoolset jooki. Urmas Hanile oli küll arsti poolt välja kirjutatud alkoholi sisaldav ravim, kuid see oli mõeldud välispidiseks kasutamiseks. Süüdistatav valmistas saadud ravimist alkohoolse joogi, mille tarvitas ära ja saavutas joobe. Kohtueelselt on Urmas Hani poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud KarS § 330 järgi. KarS § 114 p 1, 5 järgi esitatud süüdistuse osas on kohtuistungil leidnud tuvastamist, et 12.02.2008.a õhtupoolikul tarvitasid süüdistatav ja xxxxxxxxxxxx koos Jõgeva maakonnas Võisiku külas alkoholi. Kui alkohol otsa sai, tõi xxxxxxxxxxxx kodust raha ja koos mindi eemalasuvasse Kuningamäe bensiinitanklasse õlut juurde ostma. Tanklast ostis Urmas Hani 1 2-liitrise õlle ja paki Rumba suitsu. Ostu eest tasus xxxxxxxxxxxxx Kohapeal tekkis neil veel sõnelus teemal, millist suitsu osta. Edasi läksid nad samas lähedal olevasse surnuaeda, kus istusid ühel haual olevale pingile ja tarvitasid õlut edasi. Üsna kohe tekkis neil lahkheli vangla teemadel. xxxxxxxxxxxxxoli hakanud süüdistatavaga norima, et viimast on vanglas kindlasti seksuaalselt ärakasutatud. Urmas Hani vihastas selle peale ja otsustas xxxxxxxxxxxxx ära tappa. Ta käskis xxxxxxxxxxxxxl pingile istuma jääda ja ise läks eemale. Peale mõningast mõtlemist tõmbas ta ühelt haualt maa seest välja puidust risti, lähenes xxxxxxxxxxxxxxx ja lõi teda sellega selja tagant pea piirkonda. Saadud löögist kukkus xxxxxxxxxxxxxkoos pingiga külili ja Urmas Hani peksis teda sama ristiga veel korduvalt pea ja keha piirkonda nii, et rist purunes. Peale selle, kui süüdistatav oli enda arvates xxxxxxxxxxxxi ära tapnud, hakkas ta otsima tapetu juurest raha. Ta kobas läbi kõik taskud, leidis rahakoti, mobiiltelefoni ja veel mõningaid asju. Otsimise käigus riietas ta xxxxxxxxxxxxx lahti. Kui ta xxxxxxxx liigutas, tundus süüdistatavale, et kannatanu tegi mingit häält ja ta lõi teda veel korduvalt, et surm ikka kindel oleks. xxxxxxxxxxxxx juurest leitud rahakoti ja mobiiltelefoni võttis ta endale, riided viis surnuaia äärde ja pani kivi alla, et hiljem need hävitada. Urmas Hani tahtis xxxxxxxxxxxxx surnukeha maha matta, kuid ei leidnud labidat ja millegi muuga ka auku kaevata ei saanud, mistõttu otsustas ta laiba lihtsalt hauaplaadi alla panna. Ta lükkaski ühe hauaplaadi kummuli surnule ja pani peale veel ka raudristi. Edasi läks ta tagasi bensiinijaama, kus lasi müüjal mitmeid kaupu kotti panna ja kasutades ära olukorda, et müüja tähelepanu oli hetkeks mujal, jooksis saadud asjadega ilma maksmata minema. Seejärel läks ta tagasi Võisikule hooldekodusse, kus vahetas verised riided puhaste vastu ja pesi ennast verest puhtaks. Peale selle jagas ta osa bensiinijaamast varastatud asju laiali, tarvitas koos hooldekodu patsientidega varastatud alkoholi ja jäätist ning rääkis, et oli inimese ära tapnud. xxxxxxxxxxxxxxjuurest varastatud mobiiltelefoni müüs ta ära, rahakoti jättis endale. Järgmisel päeval pidas politsei Urmas Hani kahtlustatavana kinni. Kohtu poolt tuvastatuks loetu on kohtuistungil tõendamist leidnud süüdistatava enda üksikasjalike ütlustega toimunu kohta ning nende ütlustega kookõlas olevate tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega, millised kohus avaldas. Süüdistatav andis ütlusi, kuidas nad olid 12.02.2008.a xxxxxxxxxxxxxxx Võisikul kohtunud ja 4

(10)alkoholi tarvitanud ja kuidas nad siis otsustasid minna Kuningamäe tanklasse õlut juurde ostma. Eelnev on kooskõlas ka tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustega, kes töötab Võisiku Hooldekodus tegevusjuhendajana, et oli samal päeva õhtupoolikul kohtunud xxxxxxxxxxxxxxxx kellest oli aru saada, et ta oli tarvitanud alkoholi. Mõni aeg hiljem nägi ta xxxxxxxxxxxxxt koos Urmas Haniga seismas maanteel Võisiku Hooldekodu sildi juures ja „plaani pidamas“. Edasi selgitas süüdistatav, et nad olid läinud xxxxxxxxtanklasse, kus viimase raha eest osteti õlut ja 1 paki Rumba suitsu. xxxxxxxxxxxv olevat ärritunud ja vaielnud selle üle, millist suitsu osta. Süüdistatava ütlusi kinnitas kohtuistungil tunnistaja xxxxxxxxxxxx, kes oli süüdistuses märgitud õhtul tanklas tööl ja kelle ütlustest nähtus, et tanklasse olid tulnud Urmas Hani ja xxxxxxxxxxxx. Viimast teadis ta kui alalist klienti. Tavaliselt oli xxxxxxxxxxxxxolnud rõõmsameelne, kuid seekord oli ta pahuras tujus. Tanklas kaupa valis süüdistatav, xxxxxxxxxxxx istus eemal pingil ja õiendas Urmas Haniga, et see tahab osta kallimat suitsu, kuigi endal raha ei ole. Ostude eest tasus xxxxxxxxxxxxx Peale selle läksid Urmas Hani ja xxxxxxxxxxxxxtanklast ära, kuhu, seda tunnistaja ei näinud. Edasi nähtus süüdistatava ütlustest, et koos xxxxxxxxxxxxxxx suundusid nad surnuaiale, et seal alkoholi edasi tarvitada. xxxxxxxxxxxxxxe see ilmselt väga ei meeldinud, kuna ta torises kogu aeg, kuid vaatamata sellele tuli ta surnuaiale kaasa. Urmas Hani oli juhtinud ta haua juurde, kus oli ka varem istumas käinud. Nad istusid haual olevale pingile ja hakkasid bensiinijaamast ostetud õlut jooma.xxxxxxxxxxxxxoli hakanud süüdistatavaga vangla teemadel rääkima ja tahtnud teada, milline see elu vanglas tegelikult oli. Peagi oli ta hakanud süüdistatavaga norima, et viimast oli kindlasti vanglas seksuaalselt kuritarvitatud, et kõiki vange ilmselt kuritarvitatakse ja, et kõik vangid tuleks ära tappa. Süüdistatava ütlusi selles osas, et xxxxxxxxxxxx temaga norima võis hakata, kinnitavad kaudselt ka tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused. Nii kinnitas xxxxxxxxxx, kes on tapetu tädi ja kelle juuresxKxxxxxxxxxxxxüles kasvas, et alkoholi tarvitanuna oli xxxxx agressiivne, kujutas endale igasuguseid asju ette, rääkis teisi taga ja sõimas. xxxxxxxxxxxx, kes elas xxxxxxxxxxxxxxx samal ajal Võisiku Hooldekodus, antud ütlustest nähtus, et kainena oli xxxxxxxxxxxx olnud normaalne, kuid purjus olles hakkas ülbitsema ja norima ning „hakkas külge“ nii temale kui ka teistele hoolealustele. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustest nähtus samuti, et kainena oli xxxxxxxxxxxx olnud rahulik ja sõbralik, kuid peale alkoholi tarvitamisi, järgmisel päeval, oli ta vahel olnud murelik, et ei teadnud, mida ta oli joobnuna teinud. Tunnistaja selgitas veel, et joobes olles oli xxxxxxxxxxxxxkäitunud vahel nii, et ei teadnud, mida räägib või teeb. Edasise kohta andis Urmas Hani ütlusi, et xxxxxxxxxxxxx jutt ajas ta väga vihale ja ta oli otsustanud xxxxxxxxxxxxxxära tappa. Ta oli tõusnud pingilt püsti, öelnud xxxxxxxxxxxxxxx, et tuleb kohe tagasi ja läinud veidi eemale ning kõndinud mõne aja edasi-tagasi ja arutlenud endamisi, kas tappa või mitte. Siis tõmbas ta ühelt haualt välja valge puidust risti, lähenes xxxxxxxxxxxxxxe selja tagant ja lõi talle ristiga vastu pead. xxxxxx vajus kohe saadud löögist külili ja süüdistatav lõi teda veel korduvalt (umbes 10 korda) ristiga edasi vastu pead ja ka kehasse. Lõpuks, et „asi ikka kindel oleks“, oli ta peksnud xxxxxxxxxveel ka rusikaga. xxxxxxxxxxxx oli pingilt maha kukkunud ja siis hakkas süüdistatav tema juurest raha otsima ning riietas samal ajal tapetu riidest lahti, et veenduda, ega raha kuhugi peidetud ei ole. Riided viis ta surnuaia serva, kus peitis need kivi alla, et hiljem hävitada. Siis otsis ta labidat, et surnukeha maha matta. Labidat ta ei leidnud, kuna seal, kus varem oli tööriistakuur ja surnuaia tööriistad asunud, neid enam ei olnud. Siis oli ta tahtnud laiba metsa äärde vedada, kuid ei jõudnud. Ka oli ta proovinud mingi toikaga hakata hauda kaevama, kuid maapind oli kõva ja see tal ei õnnestunud. Siis oli ta vedanud xxxxxxxxxxxxx tagasi haua peale, pannud talle peale hauaplaadi ja risti ning lugenud palve. Enne hauaplaadi peale panemist, oli süüdistatavale tundunud, et xxxxxxxxxxxx ägises ja siis oli ta viimast veel korra löönud ristiga, et surm ikka kindel oleks. xxxxxxxxxxxxx juurest leitud asjadest võttis ta rahakoti, mobiiltelefoni ja võtmed endale, võtmed viskas hiljem minema. Osa asju loopis ta surnuaias laiali. Peale selle oli ta samas üritanud rohu sisse veriseid käsi puhastada ja läinud siis tagasi tanklasse, et sealt alkoholi 5

(10)saada. Eeltoodud süüdistatava kirjeldusega toimunu kohta on kooskõlas sündmuskoha vaatlustel, Urmas Hani ütluste olustikuga seostamisel, surnu kohtuarstlikul ekspertiisil ja DNA ekspertiisil tuvastatu (t.l 2-45, 57-87, 116-123, 92-101, 219-221 I kd). Samuti on eelnevaga kooskõlas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle ema haua kõrvalasuvale hauale oli surnukeha jäetud ja kes avastas selle tapmisele järgneval päeval, ütlused surnuaias nähtu kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta läinud Kuningamäe surnuaeda ema hauale, mis asub Võisiku Hooldekodu hoolealuste haudade lähedal, ja märkas seal lähedal maas sokke. Ringi vaadates nägi ta, et ühel haual oli pink kummuli. Ta läks asja lähemalt uurima ja avastas, et samas pingi kõrval oli alasti laip, kellele oli suur malmist rist peal. Haua kõrval oli lohk, mis oli verd täis. Ta katsus surnut kaelast, et ega ei ela enam. Surnukeha oli külm ja seejärel läks tunnistaja lähedalolevasse bensiinijaama helistama. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest (t.l 2-45, 57-87 I

1. kd)nähtus, et 13.02.2008.a Kuningamäe surnuaias, mis asub Põltsamaa vallas Põltsamaa-Võhma tee 0,5 kilomeetril Põltsamaa linnast Võhma poole sõites vasakut kätt ning surnuaiast üle tee jääb Kuningamäe tankla, toimetatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti xxxxxxxxxxxx hauaplatsil kõhuli asendis alasti meesterahva surnukeha, mille peale oli asetatud hauaplaat ning selle peale metallist rist. Samas haual pehme liiva sees leiti hulgaliselt ühesuguse mustriga ja suurusega jalatsijälgi. Haua parempoolses osas, surnukeha peast 1,9 meetri kaugusel leiti verekahtlase määrdumisega laik, millest võeti proov. Hauaplatsi ees jalgteel ja ka eemal mitmes kohas mullapinal liivased eelnevate jälgedega sarnased jalatsijäljed. Üle teeraja lehtedega kaetud hauaplatsilt leiti valge puidust risti verekahtlase määrdumisega tükid. Laiba pea lähedalt leiti tühi 2,0 liitrine „Taurus" õllepudel. Hauast teerada pidi edasi liikudes oli mullasel pinnal nähtav peenike lohistamisjälg, mis viis teise hauani, kust leiti samuti murdunud, puidust- ja veidi maad edasi maakivist alusel viltune rauast rist. Samas olid nähtavad jällegi värsked jalatsijäljed, mis olid suuruse ja mustri poolest sarnased surnukeha lähedusest leitud jalatsijälgedega. Lohistamisjälg ja jalatsijäljed suundusid edasi mööda haudu xxxxxxxxxxx hauaplatsini, kus oli hauaplaadid purustatud ja ümber lükatud, hauaplatsil liivas nähtav auk. Hauaplatsi päitsist leiti 2 musta värvi spordijalatsit. Surnuaia tagumises servast leiti vana surnuaiamüüri kohal hunnikus riideesemed, mille vaatlemisel tuvastati neilt verekahtlast määrdumist. Surnukehast maantee poole liikudes leiti veel ühed sokid. Eelneva põhjal saab väita, et sündmuskohal oli tarvitatud alkoholi nagu kinnitas süüdistatav ja oli joodud just seda õlut, mille tapetu ja Urmas Hani olid eelnevalt tanklast ostnud. Samuti võib surnuaiast erinevatest kohtadest leitud sarnastest jalatsijälgedest järeldada, et Urmas Hani liikumine surnuaias toimus just nii nagu ta kirjeldas ja, et teisi isikuid seal sündmuskohal ei viibinud peale tema ja tapetu. Veel võib jälgede põhjal järeldada, et Urmas Hani otsis haudadelt midagi (väitis, et labidat), üritas laipa eemale lohistada ja mingi toikaga hakata hauda kaevama (ühel haual, kus palju värskeid jalatsijälgi, oli liivas auk). Verekahtlaste määrdumiste põhjal saab järeldada, et tapmine toimus samas, kust hiljem leiti surnukeha ja, et Urmas Hani üritas käsi hiljem maapinnale pühkides puhastada. Ka tapetu riided leiti süüdistatava poolt kirjeldatud ja ettenäidatud kohalt, kus tunnistaja ütluste kohaselt oli varem asunud tööriistakuur. Ütluste olustikuga seostamisel (t.l 116-123 I
2. kd)oskas süüdistatav täpselt ja varem sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga kattuvalt ette näidata, kus miski oli toimunud, kus asus surnukeha, kuhu ta oli midagi visanud või pannud. Sündmuskoha vaatluste käigus võeti mitmeid DNA proove ja asitõenina võeti kaasa leitud esemed. DNA ekspertiisi käigus tuvastati (t.l 219-221 I kd), et risti tükkidelt ja ristilt, Urmas Hani jope varrukatelt ja pükstelt võetud proovides sisaldus veri, mis saab pärineda xxxxxxxxxxxxxxt (DNA profiilid on kokkulangevad xxxxxxxxxxxxxxvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. xxxxxxxxxxxxx võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 7,4 x 10-13). Ka surnu kohtuarstlikul ekspertiisil tuvastatu (t.l 92-101 I kd), s.o vigastused, nende paiknemine ning tekitamise aeg ja mehhanism, kattub süüdistatava poolt ütluste andmisel kirjeldatuga. Ekspert on andnud arvamuse, mille kohaselt xxxxxxxxxxxxi surnukehal esinesid koljulae ja -põhimiku luude murrud, alalõualuu killunenud murd, kõvakelmealune ja koldelised ämblikvõrkkestaalused 6

(10)verevalumid, täppverevalumilised põrutuskolded peaajus, verevalumid kõõlustanul ja paremas oimulihases, põrutushaavad peanahal ja näol (kokku 7), nahamarrastused näol, seljal, vasaku õlaliigese ja vasaku ülajäseme piirkonnas ning parempoolse II roide murd. Surma põhjus oli pea kinnine tömp trauma koljuluude murdude, peaaju põrutuse ja kelmetealuste verevalumitega. Koolnumuutuste põhjal otsustades võis surm saabuda orienteeruvalt 24-48 tundi enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut ja kuni 2 tundi pärast vigastuste tekitamist. Vigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku vältel, tömbi vägivalla toimel, võimalik, et korduvatest löökidest kõva tömbi esemega, milleks võisid olla eksperdile esitatud hauarist või selle osad. xxxxxxxxxxxxx kehaasend vigastuste tekitamise ajal võis suurema tõenäosusega olla istuv või püstine. Võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi ning surmajärgseid vigastusi xxxxxxxxxxxxx surnukehal kohtuarstlikul lahangul ei avastatud. Kohtukeemilisel uuringul tuvastati, et xxxxxxxxxxxx oli raskes alkoholijoobes. Edasi tanklas toimunu kohta andis süüdistatav tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxa täies ulatuses kattuvaid ütlusi. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta kohe peale xxxxxxxxxxxxx tapmist tagasi bensiinijaama, et alkoholi saada. Kuna tapetult ära võetud rahakotis oli raha vaid mõned kroonid, siis otsustas ta alkoholi ja muid asju varastada. Ta lasi müüjal erinevaid asju (alkoholi, jäätist, sigarette jm) kilekotti panna ning seejärel palunud eemalt letilt veel midagi endale näidata. Kasutades ära olukorda, et müüja tähelepanu oli mujale suunatud, rabas ta letilt koti koos asjadega ja jooksis minema. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlusi andes kinnitas, et süüdistatav tuli tanklasse tagasi umbes poole tunni möödudes sellest, kui ta oli koos xxxxxxxxxxxxxxx käinud. Tunnistaja märkas, et süüdistataval olid käed verised ja arvas, et küllap olid mehed omavahel kakelnud. Veel märkas ta, et Urmas Hanil oli kaks rahakotti ja üks neist oli xxxxxxxxxxxxxxoma. Süüdistatav oli lasknud endale letile erinevaid asju laduda, kust ta ise pani need kilekotti panna ja siis ühel hetkel oli ta rabanud koti koos asjadega, hüüdnud, et sõber on väljas ja tema maksab ning ära jooksnud. Tunnistaja üritas Urmas Hanile järgi joosta, kuid ei jõudnud ja nägi, kui süüdistatav jooksis surnuaia poole. Kuningamäe tanklast varastatud asjade väärtus jäi alla 1000 krooni, mistõttu oli teo toimepanemise ajal kehtinud KarS redaktsiooni kohaselt tegemist väärteoga ja vastavalt on Urmas Hani ka KarS § 218 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga (t.l 193, 194 I kd). Peale bensiinijaamast lahkumist oli Urmas Hani enda ütluste kohaselt läinud läbi surnuaia Võisiku poole viiva teeäärse heki taha varjudes tagasi Võisikule. Hooldekodusse jõudes pesi ta kõigepealt pesuruumis enda käed verest puhtaks. Seejärel läks ta enda tuppa, kus vahetas riided. Seljasolnud riided pani ta enda voodi alla. Seejärel jagas ta erinevatele hoolealustele bensiinijaamast varastatud jäätist, alkoholi ja suitsu ning rääkis ka mitmetele, et oli inimese ära tapnud. xxxxxxxxxxxxxxxxvarastatud rahakoti oli ta pannud enda öökapi sahtlisse. Nimetatud ütlustega on kooskõlas kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx ütlused. Kõik tunnistajad olid sündmuse toimumise ajal Võisiku Hooldekodu elanikud. Eelnimetatud isikute ütlustest kohtuistungil nähtus, et süüdistatav oli tulnud tema vahistamisele eelneva päeva õhtul hilja hooldekodusse ja tal oli käed verised ning ta oli kõigile rääkinud, et olevat inimese surnuaias ristiga ära tapnud. Urmas Hani oli pakkunud hoolealustele alkoholi, jaganud jäätist ja suitsu.xxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtus veel, et tema oli ostnud süüdistava käest mobiiltelefoni, kuid ta ei saanud seda tööle ja oli hiljem ära visanud. Süüdistatava ütlustega on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusel tuvastatu (t.l 46-50 I kd), et Võisiku Hooldekodus Urmas Hani voodi alt leiti verekahtlase määrdumisega riided ja öökapi sahtlist musta värvi nahast rahakott. Kõiki eelnevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et esitatud süüdistusest on täielikult tõendatud, et Urmas Hani, süüdistuses märgitud ajal ja kohas ühise joomingu käigus tekkinud tüli järel tappis xxxxxxxxxxxxx julmal viisil. Julmus väljendus süüdistatava erilises hoolimatuses teise inimese keha ja tervise puutumatusse – süüdistatav on ilmekalt kirjeldanud, et peksis kannatanut hauaristiga valimatult pea ja keha piirkonda vähemalt 10 korral, seejärel kannatanut keerates äginat 7

(10)kuuldes vihastus, et „ah sa tõbras oled veel elus“ ja lõi xxxxxxxxxxxxxt veel korduvalt hauaristiga, mõttega, „et asi ikka kindel oleks ja teda elustada ei saaks“. Lisaks väljendus julmus pärast tapmist kannatanu lahtiriietamises ja riiete minemaviskamises. Tapmine omakasu motiivil ei ole kohtuistungil tõendamist leidnud. Tapmine on toime pandud omakasu motiivil, kui süüdlane tegutseb ainelise kasu saamiseks. Varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Süüdistatava ütlustest, millised kohus on lugenud usaldusväärseks, ei nähtu, et ainelise kasu saamine oleks olnud xxxxxxxxxxxxxxtapmisel eesmärgiks. Urmas Hani korduvalt selgitas ütlusi andes, et nad olid koos xxxxxxxxxxxxxxxxalkoholi tarvitanud, viimane oli hakanud süüdistatavaga norima ja eriti ärritas teda xxxxxxxxxxxxx jutt vangla ja vangide kohta, et kõik vangid on „allalastud“. Süüdistatava ütlustest nähtus, et teda küll huvitas ka xxxxxxxxxxxxx raha ja rahakott, kuid kohtuistungil ei tekkinud kohtul veendumust, et nende saamine oleks olnud tapmise ajendiks, vaid tapma ajendas süüdistatavat xxxxxxxxxxxxx eelnevatest solvangutest põhjustatud viha. Kohtu veendumust süvendab kohtupsühhiaatriaekspertiisi (t.l 226-235 I kd) käigus ekspertide poolt väljendatu selle kohta, et Urmas Hani on emotsionaalselt labiilne ja konfliktisituatsioonides kergesti ärrituv. Peale selle märgib kohus, et süüdistataval esineb ekspertiisimaterjalide põhjal juba lapseeast täpsustamata geneesiga kerge vaimne alaareng, mis avaldub kognitiivsete võimete piiratuses, analüüsi-ja üldistusvõime puudulikkuses, planeeritud, pikemaajalise sihipärase tegevuse võime puudulikkuses ja madalas kriitikavõimes, mistõttu ei ole Urmas Hani ilmselt oma vaimse seisundi poolest võimeline välja mõtlema ja järjekindlalt esitama oma kaitseversiooni eesmärgiga välistada tema poolt toimepandud kuriteo mõnda kvalifitseerivat tunnust ja vähendada enda süüd. Vastupidi, kohtuistungil jäi süüdistatava ristküsitlusel pigem mulje, et Urmas Hani kaldus sündmuste üksikasjade kirjeldamisel kohati liialdustesse ja oli valmis toimunut näitama endale ebasoodsamalt. Kohus leidis, et alles peale seda, kui Urmas Hani oli enda arvates tapmise lõpule viinud, oli ta otsustanud ka tapetult raha ja asjad ära võtta. Kuna xxxxxxxxxxxxx surnukeha juurest varastatud asjade väärtus oli alla 1000 krooni, oli teo toimepanemise ajal kehtinud KarS redaktsiooni kohaselt tegemist väärteoga, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi ja mida tuleks menetleda eraldi väärteomenetluses. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et tapmine omakasu motiivil tuleb süüdistusest välja jätta ja Urmas Hani poolt toimepandu kvalifitseerida teise inimese tapmisena julmal viisil, s.o KarS § 114 p1 järgi. Urmas Hani oli talle süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Tema suhtes on kohtueelsel uurimisel läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiis (t.l 226-235 I kd), mille käigus eksperdid on jõudnud arvamusele, et Urmas Hanil esineb kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja kohanemishäire. Sünnist saadik avaldunud, täpsustamata geneesiga kerge vaimne alaareng avaldub kognitiivsete võimete piiratuses, analüüsi-ja üldistusvõime puudulikkuses, planeeritud, pikemaajalise sihipärase tegevuse võime puudulikkuses, madalas kriitikavõimes. Normist kõrvalekalded uuritava kognitiivsetes võimetes on väljendunud kergel kujul. Teo toimepanemise ajal Urmas Hanil esinenud psüühikahäirete kogum (kerge vaimne alaareng, tavaline alkoholijoove) ei välistanud temal võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest aru saada ja käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Urmas Hanil ei ole selliseid püsivaid psüühikaomadusi, mis piiraksid tema võimet ümbrusest ja oma käitumise iseloomust arusaamiseks ja oma käitumise kujundamiseks kooskõlas reaalsete väliste stiimulite ja oma lähemate ning kaugemate eesmärkidega. Urmas. Hanil ei esinenud kõnealusel perioodil psüühikahäireid, mis oleksid põhjuslikult tinginud temale süüksarvatava käitumise. Urmas Hanil esinev psüühikahäirete kogum (kerge vaimne alaareng, kohanemishäire) ei takista tal mõistmast tema poolt toimepandud teo olemust ja tähendust. Urmas Hani ei olnud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal 12.02.08 niisuguses emotsionaalses seisundis, mis oleks piiranud tema võimet saada aru oma tegude tähendusest, s.h nende keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. 8

(10)Käitumise impulsiivsus ja kõrgenenud ärrituvus on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Urmas Hani on suuteline osalema menetlustoimingutel ja kandma süüdimõistmisel karistust. Samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi Urmas Hani süüd välistavat asjaolu. Seega on Urmas Hani süüdi talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises kohtu poolt tuvastatuks loetud ulatuses, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56. Karistuste määramisel arvestad kohus eelkõige Urmas Hani süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Mõlemad kuriteod on toime pandud kavatsetult. KarS § 330 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas vastutust kergendava asjaoluna tuleb KarS § 57 p 3 alusel arvestada Urmas Hani süü ülestunnistamisele ilmumist. Olles vanglas tarvitanud alkoholi, pöördus ta ise vanglaametniku poole ja avaldas, et on joobes ja palub ennast eraldada. Raskendavad asjaolud selle kuriteo osas puuduvad. Tapmise osas arvestab kohus vastutust kergendava asjaoluna seda, et Urmas Hani on andnud toimunu kohta üksikasjalikke ütlusi, kahetsenud toimunut. Prokurör palus raskendava asjaoluna arvestada KarS § 58 p 3 alusel kuriteo toimepanemist abitus seisundis isiku suhtes, kuna xxxxxxxxxxxxxoli raskes alkoholijoobes. Kohus leiab, et xxxxxxxxxxxxx joove ei olnud antud juhul selline, mille tõttu tuleks xxxxxxxxxxxxxt käsitleda abitus seisundis olnuna. Surnu kohtuarstliku ekspertiisil leiti tapetu veres, uriinis ja silma klaaskeha vedelikus etüülalkoholi sellises koguses (vastavalt 2,85, 3,67 ja 3,31 promilli), mis elaval inimesel tavaliselt vastab raskele joobele. Samas nähtus nii süüdistatava kui ka tunnistajate ütlustest, et xxxxxxxxxxxxxx ei olnud vaatamata joobele takistatud iseseisvalt kõndimine ja adekvaatne suhtlemine, seega polnud joove ilmselt selline, mida saaks käsitleda abitu seisundina. Ka muid raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuistungil tuvastatud. Karistuse mõistmisel ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et tapmine oli toime pandud ühise joomingu käigus ja kannatanu poolt eelnevalt solvava ja tülinoriva käitumise järel. Urmas Hani on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja karistusena kandnud ka reaalset vangistust. Varasematest karistustest ta järeldusi teinud ei ole, vaid on jätkanud kuritegelikku käitumist nii vangistuse ajal kui ka kohe peale vabanemist - KarS § 330 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta toime veel vangistuse kandmise ajal. 03.01.2008.a vabanes ta vanglast pärast karistuse kandmist ja tapmise pani ta toime juba 12.02.2008.a, s.o veidi enam kui ühe kuu möödumisel. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Urmas Hanile tuleb mõista karistuseks vangistus ja seda sanktsioonis ettenähtud keskmistes määrades. Mõistetavad karistused tuleb KarS § 64 lg 1 alusel liita lugedes kergema kaetuks raskemaga. Urmas Hani suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata ja tema poolt eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 13.02.2008.a, tuleb vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka. xxxxxxxxxxx esitas kohtueelselt tsiviilhagi seoses xxxxxxxxxxxxx matmiseks tehtud kulutustega. Kohtuistungil selgus, et osaliselt on riik hüvitanud tekkinud kulutusi. Kohus leiab, et hüvitamata osas kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ja Urmas Hanilt tuleb välja mõista 1274 krooni, kui kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10875 kr, ekspertiisitasud kokku 44020 kr, toimikute paljunduskulu 226 kr 30 s, postikulu 214 kr, kaitsetasu 30585 kr 60 s vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus Urmas Hanile osutatud õigusabi eest. 9

(10)Asitõenditest DNA proovid pakendites 1.3, 1.4, 1.1, 5.2, verekahtlase määrdumisega valge puidust rist ja ristide tükid, pakendites 3.2, 3.2, 3.3, õllepudel pakendis 5; kalmuküünal pakendis 19, valge puidust risti tükk pakendis 21; lauliku leht pakendis 22, mis on hoiul Jõgeva politseijaoskonnas,