lg 1 alusel lõpetatakse täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 2 kohaselt on rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatu kohaselt on otsuse täitmine väärteoasjas aegunud ja otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Käesolevaks ajaks on Helmut Pikmetsa suhtes tehtud väärteootsuse jõustumisest möödunud üle seitsme aasta, mille jooksul isikult ei ole trahvisummat sisse nõutud. Kohus ei tuvastanud ka Karistusseadustiku § 82 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda kohtuvälise menetleja 16.juuni 2001.a. otsuse täitmise aegumist peatunuks. Kohtule esitatust ei nähtu, et Helmut Pikmets oleks otsuse täitmisest kõrvale hoidunud või et otsuse täitmisele pööramine oleks olnud edasi lükatud. Kaebusest nähtub, et isiku elukoht otsuse tegemisest kuni kaebuse esitamiseni on endine. Eeltoodu alusel tuleb täitemenetlus Helmut Pikmetsa suhtes lõpetada rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu ning kohtutäituri poolt arestitud arveldusarve kuulub arestist vabastamisele. Helmut Pikmets on kohtult taotlenud ka kohtutäitur Oleg Sirotini 13.novembri 2007.a. toimingu õigusvastaseks tunnistamist ning toimingu teostajalt, s.o Oleg Sirotinilt avaldaja menetluskulude väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et nimetatud taotluste läbivaatamine ei kuulu kohtu pädevusse.
lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Alles kohtutäituri otsuse peale saab menetlusosaline vastavalt
lg 1 esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub ning selleks on tal aega 10 päeva alates otsuse kättetoimetamisest. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Helmut Pikmetsa kaebus kohtutäituri toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks tuli seaduskohaselt esitada kõigepealt kohtutäiturile. Käesolevas menetluses on kohtul õigus vaadata läbi vaid vääreoasjas mõistetud karistuse aegumine, mis tuleneb seadusest. Kohtutäitur ei ole aegumise kohaldamisel kohustatud ega lahendi teinud pooleks ja seega ei ole põhjendatud temalt menetluskulude väljamõistmine avalduse esitaja kasuks. Juhindudes
lg 1, 2, § 217 lg 1, 2, karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 ja väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 ja § 212 lg 1, kohtunik m ä ä r a s: Lõpetada täitemenetlus Ida-Harju Politseiosakonna 16.juuni 2001.a. otsusega nr. 10301786 4 Helmut Pikmetsale karistusena mõistetud rahatrahvi 200 krooni sissenõudes aegumise tõttu. Jätta rahuldamata Helmut Pikmetsa kaebus kohtutäituri toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ning kohtutäiturilt menetluskulude väljamõistmiseks. Määruse peale on kohtumenetluse poolel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.