4-07-506\1

4-07-506 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-506 Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Aleksei Fursov’i kaebus Tallinna Transpordiameti 19.01.2007.a otsusele väärteoasjas nr OVT 000156 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Aleksei Fursov (isikukood 38605025213; elukoht XXX) Kohtuväline menetleja Tallinna Transpordiamet (reg nr 75028252, asukoht: Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn) RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Transpordiameti 19.01.2007.a otsus väärteoasjas nr OVT muutmata ja selles osas Aleksei Fursov’i kaebus rahuldamata. 000156 KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Tallinna Transpordiameti 19.01.2007.a otsusega väärteoasjas nr OVT 000156 mõistetud rahatrahvi summas 5580 krooni on A. Fursov’il võimalik tasuda ositi, s.o. 12 kuu jooksul võrdsetes osades (465 krooni igas kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Määratud rahatrahv tasuda Tallinna Transpordiameti arveldusarvele nr 10220028917013 Eesti Ühispangas. Kui rahatrahvi osa tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse otsus täitmisele kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja menetluse käik. 19.01.2007.a otsusega väärteoasjas nr OVT 000156 karistas Tallinna Transpordiameti Linnatranspordi osakonna vanemspetsialist A. Fursov’i ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 alusel rahatrahviga 93 trahviühikut, s.o 5580 krooni. Otsuse kohaselt suitsetas A. Fursov 17.12.2006.a kell 20:15 Tallinnas Mere pst 3 juures taksotunnustega mootorsõidukis ning väljapandud hinnakirjad ei vastanud Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 16 kinnitatud hinnakirja vormidele (ees paremal pool puudus hinnakiri). Sellega rikkus A. Fursov otsuse kohaselt MKM määruse nr 141 § 16 lg 3 p 6 ja Tallinna Linnavolikogu määruse nr 16 p 8.9 nõudeid. Kohtule esitatud kaebuses palub A. Fursov vaidlustatud otsust muuta rahatrahvi suuruse osas ja vähendada trahv mõistliku suuruseni. Kaebuses A. Fursov kahetseb puhtsüdamlikult, et suitetas taksotunnustega mootorsõidukis ning et auto ees paremal puudus hinnakiri. Kaebuse esitaja väidab, et suitsetas autos, kuna õues oli külm ning rikkumine hinnakirja osas oli tingitud teadmatusest – ta on noor ja alles alustanud taksojuhina. Kaebuse kohaselt on puudused tänaseks likvideeritud ja kaebaja kinnitab, et ei suitseta enam autos. A. Fursov leiab, et talle määratud trahv on liiga suur ja paneb kaebaja raskesse majanduslikku olukorda. Samuti on kaebaja seisukohal, et trahvisumma ei ole proportsionaalne ega mõistlik, sest trahvi eesmärk ei ole seada inimene vaesusesse, vaid mõistlikult tasemel distsiplineerida. Kaebuses on A. Fursov märkinud, et ta ei pea vajalikuks enda osavõttu istungist. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud vastulause, millest nähtuvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et A. Fursovile Tallinna Transpordiameti poolt määratud rahatrahv tuleb jätta muutmata ning määrata rahatrahv tasumisele ositi. Vastulausest nähtuvalt on A. Fursov kinnitanud oma seletuskirjas, et ta oli taksos suitsetanud ja tariifid olid välja panemata (seletuskirja kohaselt suitsetas enne kojuminekut ja tariifid olid panemata, kuna tegi natuke enne politsei tulekut koristuse ja unustas panemata). Oma täiendavas suusõnalises selgituses on A. Fursov väitnud, et teda ei ole Äri Travel OÜ poolt informeeritud õigusaktidest, mis reguleerivad taksoteenuse osutamist. Äri Travel OÜ juhatuse liikme T. Bogdanova seletuskirja kohaselt on A. Fursovi taksoveo eeskirja nõuetega tutvustatud. Kohtuväline menetleja märkis, et soovib osaleda kohtuistungil. 07.09.2007.a toimunud kohtuistungile kaebuse esitaja ei ilmunud, talle edastatud kohtukutsetele kaebuses näidatud aadressil ei reageerinud ning neile sideasutusse järele ei läinud. Kohtuvälise menetleja Tallinna Transpordiameti esindaja (Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgenson) teatas, et kaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused. Kuna kaebuse esitaja A. Fursov teatas kaebuses, et ta ei pea vajalikuks enda osavõttu kohtuistungist ning kohtuvälise menetleja esindaja teatas kohtuistungil, et kaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, leiab kohus, et antud asja on võimalik VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Tallinna Transpordiameti otsuse kohaselt on A. Fursov rikkunud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 141 („Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“) § 16 lg 3 p 6, mis sätestab, et taksojuhil on keelatud suitsetada taksos või lubada suitsetada teistel isikutel. Samuti on A. Fursov rikkunud Tallinna Linnavolikogu määruse nr 16 („Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja kehtestamine“) p 8.9, kus on toodud nõuded hinnakirjale. 3 Eelnimetatud rikkumiste eest karistati A. Fursovi ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 alusel, mille kohaselt võib bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. A. Fursovi karistati 93 trahviühiku ulatuses, s.o 5580 krooniga. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on A. Fursov’i poolt toime pandud rikkumised kohtuvälise menetleja poolt tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kaebuse esitaja on nii kohtuvälises menetluses kui kohtusse esitatud kaebuses ka ise oma rikkumisi tunnistanud, kuid väärteo toimepanemise kohta on andnud erinevaid selgitusi. Nii on kaebuse esitaja kohtuvälises menetluses antud seletuskirjas väitnud, et suitsetas autos, kuna hakkas juba kodu poole liikuma ja mõtles, et teeb suitsu ja siis läheb. Kaebuses põhjendas suitsetamist autos külma ilmaga. Seletuskirja kohaselt olid tariifid panemata, kuna tegi natuke enne politsei tulekut koristuse ja unustas selle panemata, kaebuses põhjendas seda aga teadmatusega. Selline vastuolu ütlustes kinnitab kohtu veendumust, et A. Fursovi oli taksoveo eeskirja nõuetega tutvustatud ning tegelikkuses oli A. Fursov eeskirjadest ka teadlik, kuid suhtus nende täitmisesse ükskõikselt ja hooletult, lootes, et tema rikkumised jäävad märkamata ja neile ei reageerita. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et selguse huvides on korrektne, kui kohtuvälises menetluses tehtud otsus kajastaks selle akti aastaarvu ja kuupäeva, mille rikkumises isikut süüdistatakse ning akti täisnime (otsuses on märgitud, et rikkus MKM määrus nr 141 § 16 lg 3 p 6). Samuti peab lisaks punktile viitama ka alapunktile, kui viimane täpsustab konkreetset rikkumist (otsuses on märgitud, et rikkus Tallinna Linnavolikogus määrust nr 16 p 8.9 nimetatud punkt loetleb üksnes nõudeid hinnakirjale, kuid ei täpsusta, millist nõuet on rikutud). Kuna Tallinna Transpordiameti otsuses on lahti kirjutatud, milles seisnes A. Fursovi rikkumine ning A. Fursov on oma rikkumisest aru saanud, seda tunnistanud, ei loe kohus eelnimetatud ebatäpsusi kohtuvälise menetleja poolt selliseks, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälises menetluses A. Fursov’i poolt antud seletuskirjast nähtuvalt ei ole A. Fursov rikkumisi eitanud, tehtut ei kahetsenud ning leidis, et tegemist on väikeste rikkumistega. Arvestades A. Fursovi poolt toime pandud rikkumisi ning talle mõistetud karistust, leiab kohus, et karistus on õigesti määratud. Kohtuväline menetleja ei ole A. Fursovi karistanud maksimum määras, vaid keskmises, mis on kohtu hinnangul antud rikkumisi ja nende toimepanemise asjaolusid arvestades põhjendatud. Kohus on seisukohal, et A. Fursovi poolt kaebuses toodud põhjendused rikkumiste kohta on esitatud eesmärgiga saada leebem karistus - A. Fursov suhtus oma rikkumistesse ükskõikselt seni, kuni sai teada talle mõistetud karistuse suurusest. Kohtu hinnangul näitab A. Fursov’i ükskõikset suhtumist tema poolt pandud rikkumistesse ka tõsiasi, et kohtule esitatud kaebuse vastu ei ole A. Fursov enam pärast selle menetlusse võtmist huvi üles näidanud ning kohtu poolt talle edastatud dokumentidele ei reageeri. Kohus on seisukohal, et Tallinna Transpordiameti poolt määratud rahatrahv on suurusjärgus, mis paneb A. Fursovi mõistma, et taksoveo teenust reguleerivad aktid on täitmiseks kohustuslikud ning nõuete rikkumiste korral järgneb ka vastutus. Samas arvestab kohus, et kohtule esitatud kaebuses on A. Fursov oma rikkumisi puhtsüdamlikult kahetsenud ning kinnitanud, et on edaspidi eeskirjade järgmisel hoolsam. 4 Samuti võtab kohus arvesse kaebuses toodud väite, et summa 5580 krooni maksmine võib asetada kaebuse esitaja raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu peab kohus võimalikuks võimaldada A. Fursovil tasuda rahatrahv ositi ühe aasta jooksul. Kohtu hinnangul ei vähenda rahatrahvi ositi maksmise võimaldamine mõistetud karistuse mõju, küll aga väldib A. Fursovi majanduslikult raskesse seisu sattumise. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 1 jätab kohus Tallinna Transpordiameti otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldab kohus A. Fursovil tasuda rahatrahvi ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik