4-08-8656\3

4-08-8656 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-8656 (2317,08,006629) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi KarS § 276 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Irina Bušujeva (ik: 46804050214, elukoht: xxx) Kaitsja Evi Tänak-Aruksaar Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON Lõpetada väärteoasjas Irina Bušujeva süüdistuses KarS § 276 ettenähtud väärteo toimepanemises väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates 04.12.
3. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 12.08.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1008088 selles, et 06.07.2008 kella 19.45 ajal Irina Bušujeva Pärnu mnt 186 maja juures Tallinnas keeldus politseiametnike korduvatele seaduslikele korraldustele esitamast juhiluba ja sõiduki registreerimistunnistust, eemaldamast oma vasakut jalga politseisõiduki keskkonsoolilt ning väljumast politseisõidukist, millega pani korduvalt toime võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 276 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et ta esitas politseiametnikule dokumendihoidja avatult, mille kohta on väärteoasjas ka fotod olemas. Mis puudutab jala panemist keskkonsoolile, siis pani ta jala tagaistme ja keskkonsooli vahelisele kõrgendikule ja pöördus juhiistmel istuva politseiamtniku poole, et näha kiirusemõõteseadme näitu. Kui oleks jala tõstnud keskkonsoolile, siis oleks see olnud ebamugav ja ta poleks näinud näitu. Dokumendid võeti tal ära politseisõidukis. Ta ei ole väärtegu toime pannud. Tunnistajana üle kuulatud Alo Valdlo seletas, et teostas koos Tarmo Sikkeliga Pärnu mnt 186 juures liiklusjärelevalvet. T.Sikkel mõõtis kiirust, tema seisis politseiauto juures. T.Sikkel peatas ühe sõiduki ja mõne aja pärast tuli T.Sikkel koos I.Bušujevaga politseisõiduki juurde. I.Bušujeva istus politseisõidukis tagaistmele, tema ise ette kõrvalistmele ja T.Sikkel juhiistmele. Küsis I.Bušujevalt juhiluba ja sõiduki registreerimistunnistust, kuid I.Bušujeva ei esitanud. T.Sikkel küsis samuti samu dokumente, I.Bušujeva küsis, kes sa selline oled, et küsid. Siis asetas I.Bušujeva oma vasaku jala esiistmete vahele keskkonsooli pikendusele. Palusid jala ära võtta, kuid I.Bušujeva seda ei teinud. I.Bušujeva jalg oli ohutsoonis, sest jalaga võis lüüa ja korduvalt anti korraldus jalg ära võtta. Väljusid politseisõidukist ja palusid I.Bušujeval sõidukist väljuda. I.Bušujeva keeldus. Teatasid I.Bušujevale, et on vaja tema isikut tuvastada, kuid epolitsei süsteem ei tööta. Ütlesid, et sulgeda I.Bušujeva sõiduki uksed ja et I.Bušujeva võtaks oma asjad autost. I.Bušujeva keeldus ning siis nad võtsid I.Bušujeva randmetest kinni, tõmbasid autost välja. Lasid I.Bušujeva käed lahti, et I.Bušujeva saaks minna oma auto juurde, kuid I.Bušujeva lõi teda vastu kätt. Kuna I.Bušujeva oli agressiivne, siis panid käerauad. Lülitas I.Bušujeva sõidkil põlema ohutuled, võttis I.Bušujeva käekoti, sulges uksed ja sõitsid osakonda vormistama väärteoprotokolli. Kiirusemõõteseadme näitu näidatakse harilikult auto juures, kas seda näidati ka politseisõidukis, seda ei mäleta. Mäletab, et I.Bušujeva ei esitanud juhiluba ja registreerimistunnistust. Kui käeraudu peale pandi, siis võttis asjad käest, osakonnas nägi, et see oli dokumendihoidja. I.Bušujeva autost võttis käekoti, et ei tekiks pretensioone, et see on varastatud, lukustas auto uksed. I.Bušujeval võisid käes olla veel telefon ja võtmed. Autos hakkas T.Sikkel vormistama kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Osakonnas pakkusid kaitsjale teatamise võimalust, I.Bušujeva nõudis kiirabi ja ei lasknud raudu enne maha võtta. Väärteoprotokollile keeldus alla kirjutamast. Tunnistajana üle kuulatud Tarmo Sikkel seletas, et vist juulis mõõtis Pärnu mnt 186 juures kiirust ja I.Bušujeva juhitud sõiduk ületas kiirust vist kuskil 30 km/h võrra. Peatas sõiduki, kuid sõiduk ei peatunud seal, kuhu näitas. I.Bušujeva väljus sõna lausumata sõidukist, läks tagaluugi juurde, võttis koti, istus autosse tagasi ning ulatas mingi märkmiku moodi asja. Palus dokumendid välja võtta, I.Bušujeva ütles, et ei pea välja võtma, tegi pilte, korduvalt keeldus dokumente välja võtmast. Kutsus I.Bušujeva politseisõidukisse. I.Bušujeva istus kõrvalistuja selja taha. Dokumentide vormistamiseks lasi ta enda istme tahpoole, kõrvalistuja istet tahapoole ei lasta, siis ei jääks tagaistmel istujale ruumi. I.Bušujeva oli endast väljas, labiilne, kõrge hääletooniga. Anti uuesti korraldus dokument välja võtta, keeldus. Tagumise istme ees on kõrgem koht ja edasi keskkonsool. I.Bušujeva pani jala sinna peale, karjus. Palusid jala ära võtta, sest jalg oli ohutsoonis. I.Bušujeva ütles, et sina ei ütle talle midagi. Sõiduautos osutus vormistamine võimatuks, I.Bušujeva ei rahunenud, et peab minema osakonda menetlustoimingute tegemiseks. Palusid jala ära võtta, I.Bušujeva ei võtnud, siis palusid 4-5 korda I.Bušujeval väljuda politseisõidukist, I.Bušujeva ei väljunud. Olid sunnitud I.Bušujeva autost välja võtma. A.Valdlo võttis I.Bušujeval kaenla alt kinni ja I.Bušujeva lõi A.Valdlot vastu kätt. See oli ilmne ohutsooni tungimine. Väljusid, et I.Bušujeva auto uksed lukku panna, I.Bušujeva ei soovinud. Panid ise ohutuled peale ja uksed lukku. Panid I.Bušujevale käerauad, kuivõrd lõi paarimeest ja verbaalselt suhtles selliselt. Osakonnas nõudis kiirabi, ei lubanud käeraudu maha võtta enne kui kiirabi tuleb. Kiirabi ei tuvastanud midagi. Keeldus tutvumast õiguste ja kohustustega, samuti väärteoprotokollile alla kirjutamast. Ei saanud õigusi ka ette lugeda, sest I.Bušujeval oli kogu aeg midagi öelda. Siis nõudis I.Bušujeva advokaati ja ütles, et see saabub 20 minuti pärast. Nende vahetus lõppes ja nad jätsid ta sinna eesruumi ootama, millest teavitasid järgmise vahetuse välijuhti. Küsis juhiluba ja registreerimistunnistust ja dokumendihoidjat vastu ei võtnud, sest politseikoolis õpetatakse, et ei tohi vastu võtta ühtegi üleliigset asja. Kolleeg võttis rahakoti, mille vahel oli süstal, torkas sellega ennast ja sai HIV nakkuse. Teine kolleeg võttis samuti, pärast väideti, et on seal vahel olnud raha ära võtnud. Isik peab esitama need asjad, mida politsei küsib seadusliku korraldusena, mitte andma musta kaustikut. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteoasi on saadetud kohtulikuks arutamiseks, tagamaks objektiivse otsuse tegemise ning välistamaks võimaluse, et politsei ise karistab politsei antud seadusliku korralduse eiramise eest. Seetõttu peaks kohus tegema otsuse oma äranägemise järgi. Menetlusalune isik leidis, et ta ei ole süüdi selles, mida väidab vastaspool. Tegi pildid, dokumentide esitamine on fikseeritud, seega on olemas ka tõendid. Kui politseiametnik ei oleks vaikinud ja oleks täpselt selgitanud mida soovib, siis oleks ka esitanud dokumendid eraldi või nõutud kujul. Palub kohtul teha õiglane otsus ja menetlus asjas lõpetada. Kohus, kontrollinud väärteoasjas koostatud protokolli, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistajate ütlused, läbi viinud politsesõiduki vaatluse ja kuulanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate selgitusi menetlusaluse isiku asendi kohta politseisõidukis istumise ajal, samuti kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollis on märgitud väärteo kirjeldusena rikkumise kirjeldus: keeldus vastavalt politseiametnike korduvatele seaduslikele korraldustele esitamast juhiluba ja sõiduki registreerimistunnistust, eemaldamast oma vasakut jalga politseisõiduki keskkonsoolilt ning väljumast politseisõidukist, millega pani korduvalt toime võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise. Taolise käitumisega pani menetlusalune isik toime KarS § 276 ettenähtud väärteo. Samas on väärteoprotokollis väärteo kirjelduse lahtris ka koht, kuhu tuleks märkida, mida menetlusalune isik rikkus. Sellesse lahtrisse on märgitud „karistusseadustik“. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sai rikkuda karistusseadustikku või mõnda selle normi, kuivõrd karistusseadustik sätestab endas tegevused, mille eest on võimalik süü olemasolul määrata karistuse. Väärteo kvalifikatsioonina on märgitud KarS §
4. Väärteoasja arutamisel on menetlusaluse isiku ütlustest ja menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil näidatud telefoni mälus olevatest piltidest näha, et menetlusalune isik on politseiametniku nõudmisel esitanud LE § 70 p 1, 3 märgitud dokumendid dokumendihoidjas nii suletud dokumendihoidjas kui ka avatult nii, et juhiluba ja sellel kujutatud isiku foto ning isikuandmed on näha nagu on näha ka politseiametnik taustal. Sellest tulenevalt ei saa väita, et menetlusalune isik oleks jätnud dokumendid esitamata. Mis puudutab jala asetamist keskkonsoolile, siis on menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused erinevad ning kohtul ei ole võimalik eelistada ühtesid ütlusi teistele. Sama puudutab ka korraldusi politseisõidukist väljumise kohta. Väärteoasjas otsuse tegemisel on kohus sunnitud lähtuma riigikohtu 29.01.2008 otsusest nr 3-11-94-07, kus on asutud seisukohale, et kuna KarS § 276 näeb ette vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest, siis peab väärteoprotokollist nähtuma ka õigusnorm, millele tuginevalt korraldus anti. Kriminaalkolleegium leiab, et VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega rikutakse menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 alusel antud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, so teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Käesolevas vaidlusaluses väärteoprotokollis on selle õigusnormina märgitud karistusseadustik, mis aga ei saa olla õigusnormiks, mille alusel saaks korraldusi, sealhulgas ka seaduslikke korraldusi anda. Vastavalt VTMS § 87 sätetele on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega ja neist nõuetest tulenevalt peab väärteoprotokollis olema kirjeldatud menetlusalusele isikule omistatava teo kirjeldus. Kohus ei saa kohtuliku arutamise tulemusena oma otsuses hakata väärteoprotokolli sisu laiendama ega tuvastama väärteoprotokollis kajastamata jäänud koosseisulisi asjaolusid, so hakata sisustama väärteoprotokolli õigusnormiga, mis oleks menetlusaluse isiku KarS § 276 alusel vastutusele võtmise aluseks ja milline on jäetud väärteoprotokolli märkimata. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kuivõrd väärteoprotokollis puudub õigusnorm, mille rikkumine oleks KarS § 276 alusel vastutusele võtmise aluseks, tuleb asuda seisukohale, et väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd ei ole tuvastatud, et menetlusaluse isiku käitumises oleks väärteo tunnused. Märt Toming kohtunik