← Eesti

1-07-8224\10

Obsah (8)§ 114§ 418§ 298§ 348§ 56§ 64§ 68§ 51

Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 8224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19. juunil 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik rahvakohtunikud: Margit Ots ja Arvo Rääk sekretäri: Leili Merila ja

§ 114p. 5, § 418 lg.

3 p. 2, § 418 lg. 2, § 298 lg. 2, § 345 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: S Kulešov on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta koos LM`ga koos-kõlastatud plaani põhjal vormistasid ajutiselt kolme ostu-müügi tehingu käigus 04.03.2005.a. ja 11.05.2005.a. OÜ Afando kõik osad ja 30.05.2006.a. kinnistu xxx S Kulešov`i nimele ning olles ülaltoodud viisil saanud OÜ Afando kaudu kinnistute xxx ja xxx omanikuks, otsustas ta LM nende kinnistute omanikuks jäämise ees-märgil tappa, nimelt 28.06.2006.a. pärastlõunal sõitis ta LM elukohta aadressile Tallinn, xxx ning palus LM`l sõita temaga kaasa Harju maakon-da, Saku valda, XXX külla, kus 28.06.2006.a. õhtul kella 18.00 ajal tulistas temal kaasas olnud revolvrist 3 lasku LM kehasse ja pähe, tekitades sel a viimasele vastavalt surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 620 kehatüve läbistavad ja koljuõõnt läbistava laske-vigastuse, mille tagajärjel LMsuri sündmuskohal ning pärast tapmist viskas LM laiba Vääna jõkke, misjärel kindlustas ta OÜ Afando ainuomanikuna ühtlasi kinnistute Xxx ja Xxx omanikustaatuse ning vabanes LM`ga sõlmitud suulistest kokkulepetest vormistada kohtuprotsesside lõppedes eelnimetatud kinnistud tagasi LM nimele. Seega pani S Kulešov toime omakasu motiivil tapmise, s.o

§ 114p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse S Kulešov`i laskekõlbliku tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises suures koguses, nimelt tema, selleks vastavat luba omamata valdas oma elukohas Tallinnas, XXX eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 23.08.2006.a. teostatud läbiotsimiseni 24 jahipüssipadrunit 5,6x39 mm, 98 ääretulepadrunit 5,6 mm (cal .22LR), 98 püstoli ääretulepadrunit 5,6 mm, 36 püstolipadrunit 5,45 mm, 6 püstolipadrunit 9x19 mm, 1 püstolipadrunit 7,62x25 mm, 1 jahipüssipadrunit 5,7x43 mm (cal .222), mil a rikkus Relvaseaduse §-de 32 lg 1,2; 34 lg 2 ja 45 lg 1; 46 lg 4 sätteid. Seega pani S Kulešov toime tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise suures koguses, s.o

§ 418lg 3 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(

§ 418

lg 2 p 2) Samuti süüdistatakse S Kulešov`i laskekõlbliku sõjaväerelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, nimelt tema, selleks vastavat luba omamata valdas oma elukohas Tallinnas, XXX eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 23.08.2006.a. teostatud läbiotsimiseni 53 automaadi-padrunit 7,62x39 mm, 1 automaadipadrunit cal .223 mm, 1 automaadipadrunit 5,45x39 mm, mil- a rikkus Relvaseaduse §-de 32 lg 1,2; 34 lg 2 ja 45 lg 1; 46 lg 4 sätteid. Seega pani S Kulešov toime sõjaväerelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 418lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(

§ 418

-1 lg 1) Samuti süüdistatakse S Kulešov`i altkäemaksu lubamises, nimelt tema, 19.02.2007.a. viibi-des käesolevas kriminaalasjas nr 06230101048 vahistatuna Keskkriminaalpolitseis aadressil Tal-linn, Tööstuse tn 52, lubas Keskkriminaalpolitsei politseiju vinspektorile A Karas-jov`ile 500 000.krooni eesmärgiga, et A K „lammutaks” ära kriminaalasja, kus S Kulešov on kahtlustatav, st et A K teeks endast oleneva, et S Kule-šov`ile esitatud kahtlustused kinnitust ei leiaks. Samuti tema, 28.02.2007.a. päeval, viibides käesolevas kriminaalasjas nr 06230101048 vahistatuna Keskkriminaalpolitseis aadressil Tallinn, Tööstuse tn 52, lubas Keskkriminaalpolitsei politseiju vinspektorile A K `ile vormistada viimase nimele kinnistu Ankor 11, Suu-rupis, samuti lubas anda A K ile 500 000.- krooni eesmärgiga, et Keskkrimi-naalpolitsei enam tema vastu ei töötaks ja teda süüstavaid tõendeid ei koguks selles kriminaal-asjas, kus ta on kahtlustatav ning saadaks kriminaalasja edasise uurimiseta kohtusse. Seega pani S Kulešov toime altkäemaksu lubamise selleks, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneks toime seadusega mittelubatud teo ja jätaks ebaseaduslikult oma seadusliku teo toime panemata, mis oli toime pandud vähemalt teist korda, s.o

§ 298lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse S Kulešov`i teadvalt vahendliku täideviimise vormis võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises, nimelt esitas ta 10.04.1995.a. Eesti Vabariigi kodaniku passi saamise eesmärgil Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lääne-Tallinna osakonda teadvalt võltsitud sünnitunnistuse nr I-LA N340239, millel oli valeandmetena märgitud tema ema nimeks MS (tegelikult on S Kulešov`i ema LK, s.XXX.a.) ning kuna MS(hilisema perekonnanimega M ) puhul oli tegemist sünnijärgselt Eesti ko-danikuga, siis vormistati õigeid asjaolusid mitte teades Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lää-ne-Tallinna osakonna töötajate poolt S Kulešov`ile 30.05.1995.a. Eesti Vabariigi kodaniku pass nr K 0814152 tegelikkusele mittevastavate andmetega, mis väljastati S Kulešov`ile Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lääne-Tallinna büroo poolt 02.10.1996.a., misjärel S Kulešov kasutas tema fiktiivset kodakondsust tõendavat Eesti Vabariigi kodaniku passi nr K 0814152 järgnevatel tuvastatud juhtudel, esitades selle Eestist väljumisel ja Eestisse saabumisel piirivalveametnikele: kuupäev 1 25.09.98 24.05.99 31.08.99 väljumisel Eestist kellaaeg koht 2 3 10.57 Ikla piiripunkt, Häädemeeste v, Pärnu mk 08.52 Ikla piiripunkt, Häädemeeste v, Pärnu mk 08.55 Ikla piiripunkt, Häädemeeste v, Pärnu mk kuupäev 4 25.09.98 24.05.99 31.08.99 saabumisel Eestisse kellaaeg koht 5 6 17.55 Ikla piiripunkt, Häädemeeste v, Pärnu mk 17.08 Ikla piiripunkt, Häädemeeste v, Pärnu mk 11.02 Ikla piiripunkt, Häädemeeste v, Pärnu mk 30.11.99 09.29 21.02.00 13.22 24.03.00 07.08 19.10.01 00.06 25.04.02 06.02 28.10.02 10.06 18.04.03 23.46 01.05.03 00.54 05.06.03 21.45 01.11.03 03.15 23.03.04 03.11 23.04.04 03.32 Ikla piiripunkt, Häädemeeste v, Pärnu mk Tallinna Lennujaama piiripunkt, Lennujaama 2, Tallinn Tallinna Lennujaama piiripunkt, Lennujaama 2, Tallinn Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva Ikla piiripunkt, Häädemeeste v, Pärnu mk Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva Luhamaa piiripunkt, Misso v, Võru mk Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva Koidula piiripunkt, Orava v, Põlva mk Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva 27.09.99 10.16 01.12.99 00.38 09.03.00 12.47 28.10.01 18.29 08.05.02 23.59 21.11.02 19.00 25.04.03 02.19 15.05.03 14.21 11.06.03 18.22 09.11.03 04.55 27.03.04 13.11 Reisisadama piiripunkt, Sadama 25, Tallinn Ikla piiripunkt, Häädemeeste v, Pärnu mk Tallinna Lennujaama piiripunkt, Lennujaama 2, Tallinn Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva Ikla piiripunkt, Häädemeeste v, Pärnu mk Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva Koidula piiripunkt, Orava v, Põlva mk Narva maantee piiripunkt, Vestervalli 3, Narva Koidula piiripunkt, Orava v, Põlva mk ning Eesti Vabariigi kodaniku passi nr K 0814152 ke vusaja lõppemise lähenedes väljastati S Kulešov`ile 17.08.2004.a. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus nr A1031560, misjärel S Kulešov kasutas tema fiktiivset koda-kondsust tõendavat Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust nr A1031560, esitades isikutunnis-tuse enda isiku tuvastamiseks järgnevatel tuvastatud juhtudel: - 04.03.2005.a. Tallinnas, Tatari 8 /Sakala 22, notar Marika Reile osaühingu osa müügilepingu sõlmimisel; - 11.05.2005.a. Tallinnas, Tatari 8 /Sakala 22, notar Ragne Tehverile osaühingu osa müügilepingu sõlmimisel; - 30.05.2006.a. Tallinnas, Tatari 8 /Sakala 22, notar Marika Reile kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel. Seega pani S Kulešov toime teadvalt vahendliku täideviimise vormis võltsitud tähtsa isikli-ku dokumendi kasutamise, s.o.

348 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav S Kulešov end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab samuti, et esitatud süüdistus on põhjendamata. Mõrva asjas pole tõendeid, mis viitavad kuriteo toimepanemist Kulešovi poolt. Tegelikult ei ole tuvastatud kannatanu surma aega, kohta ega mõrva toimepanemise eset. Kriminaalasjas on ainult üks äärmiselt kaudne tõend olemas, et keegi kuskil masti all viibis, surma aega ei ole fikseeritud, tapmine absoluutselt tõendamata. Teised süüteo faktid on juurde poogitud. Süüdistatav S Kulešov annab ütlusi, et ta hakkas suhtlema M ga 2004 a. alguses. Omavahelised kohtumised olid regulaarsed ja kuni selle ajani, mil sai teada, et M enam elus ei ole. M meeleolu oli normaalne ja kohtusid kuni

  1. juunini. AS VK ta seotud ei ole, kuid OÜ Afando ostis M õelt ja see tehing on seaduslik ning vormis-tatud notari juures. Samuti puutus kokku M äripartneri V ja suhted olid töö-alased. Ta oli Afando omanik ja sai ka palka. OÜ Afando ümbervormistamise juures oli LM kui üks omanikest. Ta ei ole kursis, mis vahenditest M suvila ostis, kuid kahel korral viibis selles suvilas. Seal olid M ja viimase vanemad. Suvilas viibimise eesmärgiks oli enne suvila ostmist sel a tutvumine. 2006 a, mais ta ostis suvila ja see on notariaalselt kinnitatud ja hüpoteegi ülevõtmisega pangast tema nimele. OÜ Afando pidi maksma hüpoteeki selle suvila eest. Talle on teada, et M ta s ema nimel oleva korteri vor-mistada oma nimele ja oli juuli kuus tellitud ka notari juurde aeg. Ta ütles M le, et mil-leks seda vaja. M vastas, et tahab lahkuda elama Euroopasse ja soovib kogu varanduse maha müüa. V ja M vahelise tsiviilkohtu istungile ta kutsuti tunnistajana. V pakkus mitmel korral raha, et omandada ühisest objektist osa ja hiljem osta kogu objekt. Nagu igal inimesel nii ka tema ostis endale ühe mobiiltelefoni kõnekaardi, et suhelda partneritega ja kasutada odavamate pakettide olemasolu.
  2. juunil ta kohtus M ga Maleva tänava piirkonnas ja M näitas medalit, mille sai tema poeg kooli lõpetamise puhul. Ta helistas M pojale ja õnnitles puht inimlikult, kui prokurör seda silmas peab. Ta ei mäleta, kas 26.06 M kodus viibis aga mäletab, et tähistati firma Afando aasta bilanssi. Sellel üritusel viibisid mitmed inimesed, isegi M poeg. Ööseti ta magab kodus võib-olla ka ja-hil. M ga ta pole aega viitnud, kokkusaamised olid ainult tööalased. Arvatavasti 28.06 ta helistas M le, kuid viimasega ei rääkinud. Rääkis mingi sugulasega, kes teinekord andis vastuse, kus on L. Ta ostis korduvalt mitu Elioni, Tele 2, EMT kõnekaarte. Kasutas Elion kaarti helistamiseks ainult Elioni abonentidega. Ilmselt
  3. juunil ta suhtles K seetõttu, et käib XXX, kus elab tema tuttav, selle maja omanik Rozenberg. K tegeleb selles majas majapidamistöödega. Kui prokurör peab silmas 28.06, siis sõitis jahile Kiisa piirkonda ja arvatavasti helistas Kozakule selleks, et võtta sellelt aadressilt jõusööta. Jahimeestel on selline tava, et enne jahile minekut peab teavitama sellest jahiseltsi juhtkonda ja Harjumaa jahiseltsi ühingut. Teda nä seal ja tal oli vestlus Lauri Sõitjaga. Nad võivad kinnitada, et ajavahemikul 20.06 kuni tema kinnipidamiseni, et ta oli väga ti selles piirkonnas. Samuti olid tal telefonikõned sealt piirkonnast ja seda võib ka kontrollida ning neid andmeid nägi ka krimi-naaltoimikutes. Arvatavasti
  4. juunil ta M t viimase kodus ei külastanud. 2006 a. suvel ta kasutas sõiduautot Volvo. Ta teab, et mobiiltelefon on väga halb mänguasi ja inimene kes läheb kuriteole, kunagi mobiiltelefoni endaga kaasa ei võta. On selge, et mobiiltelefoni kuula-takse pealt, vaadatakse pealt ja annab kergesti oma koordinaadid välja. Talle on see väga hästi teada. Sel päeval ta oli Kiili – Kiisa piirkonnas jahil ja arvatavasti rääkis telefoni teel oma naise-ga. Ta teatas kriminaalpolitseile eeluurimise ajal inimeste nimed, kel a viibis jahil, kuid keegi sellele tähelepanu ei pööranud, nii et selles kriminaalasjas on palju ebaseaduslikku ja arvab, et kinnipidamine ka ebaseaduslik. Peaaegu kaks aastat vahi all ja isegi pole neid inimesi üle kuulatud. Ta omas 2006 a. tulirelvadest Belgia brauningut kaliiber 7,62 mm, tšehhi kaheraudset jahipüssi, ülemine toru kaliiber 12 mm ja alumine toru kaliiber 7 mm, Magnum kaliiber 12 mm, kaheraudne Remington ja püstol Taurus kaliiber 38 mm. Neid relvi omab Siseministeeriumi loa alusel ja relvi kasutas ainult jahi tarbeks ja kartoteegis on kõikide relvade proovihülsid. Vetro-viga olid korduvad kohtumised ja olid seotud objektiga Männiku tee 102 ja arvatavasti kohtu-mine toimus ka
  5. juunil. Kõneeristuse telefonikõned on kindlasti registreeritud. Mingil ajal V kadus ja ta otsis V t ja seda tegid ka V kaitsja, LM ja viimase kaitsja. V oli vaja ajada asju Männiku tee 102 objekti suhtes. Tal on meeles, et V tuli XXX objektile tema sünnipäeval s.o.
  6. juulil. Sel päeval oli V ebameel-div jutt, kus V loobus igasugustest läbirääkimistega saavutatud kokkulepetest. Talle helistas JG ja kohtumine toimus Paldiski mnt-Sõle ristmiku bensiinijaamas ja G oli murelik M kadumisega. Vestlus toimus M ga seonduvaga ja olid ka suvila küsimused ja tegi ettepaneku pöörduda avaldusega Lõuna Politseiosakonda. Ta käis ka G juures kodus, sel ajal kodus viibis ka M poeg. Arutati kodus M kadumisega olevaid küsimusi ja tal olid perega head suhted ning tal on ka kogemusi jälitustöös, seetõttu vist pöörduti ka abi saamise küsimustega tema poole. Avalduse politseisse esitasid L õde ja poeg. Tema raamatupidaja maksis suvila eest läbi panga vastavalt lepingule. M poolt tehtud avaldusest politseisse ähvardamise kohta sai teada M advokaadilt Aavikult. Need ähvardused olid 2004, 2005 a. enne esimesi tsiviilkohtuistungeid. M surmast sai teada V kui toimus kokkusaamine Balti jaama kõrval. See kohtumine toimus peale
  7. juulit, sest ta helistas ka L pojale ja viimane ka kinnitas ema surmast. Sünnitunnistuse esitamise lugu on 15 a. tagune ja see on isiklik asi ning puudutab ainult teda ja sellele küsimusele vastust ei anna. Ta on Eesti Vabariigi passi saanud seaduslikel alustel 15 aastat tagasi ja rohkem ei vasta. Padrunite saamine ja nende hoidmine on lubatud ja need on saadud vastavalt loale. Tal olid tühjad hülsid, neis ei ole isegi kuuli sees. Neid kasutatakse jahil müra tekitamiseks ja teisiti üteldes, need on paukpadrunid. Revolvri relvaraua sisekülge pole töödelnud, see võeti temalt 2006 a. ja ekspertiis relvale te 2007 a., kus relv 8 kuud oli ta ei tea. Temalt relva äravõtmise momen relv oli korras ja see on fikseeritud ka protokollis. Samuti annab ütlusi, et keskkriminaalpolitsei ametniku A K iga puutus kokku keskkriminaalpolitseis ja see oli tema suhtes lihtsalt provokatsioon. 19.02.2007 a. teda toodi kell 8 hommikul ülekuulamisele ja alles kell 13.10 kuulati teda üle ainult 10 minutit. Õhtul kell 20 viidi teda vanglasse tagasi. Pärast ülekuulamist viidi teda tuppa ja pandi käerauad peale. Teda hoiti üksikkambris, pidevalt viidi ühest piirkonnast teise, ka siis hoiti käeraudades ja üksikkambris, ülekuulamiste ajal ei antud süüa. Protokollides kirjas ülekuulamiste aja pikkused ja need käsitlesid ka
  8. veebruari. K on rumal inimene, ta saatis teda ja rohkem midagi ei teinud, mängis luurajat. Kriminaalasjas puutuvad alati kokku ainult uurija ja prokurör. Lubada anda altkäemaksu inimesele, kes ei puutu selle kriminaalasjaga üldse kokku, kellest ei sõltu midagi, see on täielik rumalus, seda enam, et kuskil trammis anda üle pool miljonit. Kuidas K ka-vatses teda vanglast la lasta, et ta annaks selle raha üle? Raha pakkumise jutt on pro-vokatsioon. K tuli tema juurde ja teatas kahe kõrgema ametniku pöördumisest nõudmisest kriminaalasja lõpetamiseks. Tema arvates on see absurd, et kaks kõrget ametnikku lähevad Ka-rasjovi juurde rääkima kriminaalasja lõpetamisest.
  9. veebruaril K tuli tema juurde ja tutvustas teda uue uurijaga Pihliga ja ütles, et see on nüüd uus uurija ja tutvustas talle mingit ülemat, perekonnanimega Karpender. K võttis temalt käerauad ja viis maja taha välja ja seal vestles temaga. Väljas jalutades K teatas talle, et ta on kursis, kes pani toime toime kuriteo M suhtes, et kas ta saaks ütelda selle isiku nime ja nad teavad, et seda kuritegu ta toime ei pannud.
  10. veebruaril toimunud jutuajamise sisu K iga on provokatsioon. Ta ei ole K ile suvilat lubanud ja K il oleval lin ei ole juriidilist jõudu. Jutt oli küll, nad kogu aeg rää-kisid temaga. Ta on olnud jahimees 35 aastat ja laskemoon on seaduslikult soetatud. Vahel jahi-meestega vahetavad padruneid ja see õigus on olemas. Ta viibis Venemaal vahi all. Eesti Vaba-riigi nõudmisel teda pidas kinni Interpol. Pärast vabastamist ta käis korduvalt komandeeringus üle riigipiiri ja tal ei olnud mingeid probleeme. Vabastamine tekitas politseiametnikele kahtlusi ja ta andis end üles Vabariigi võimudele. Uurija Maasepa sõnul Eesti võimud ei kavatsenud tema järgi Venemaale sõita. Venemaal väideti, et Eesti võimud ei vastanud isegi päringutele, mis te-maga edasi saab ja seepärast ta toodi Eesti piirile ning piiri ületas ise. Järgmisel päeval andis end ise Keskkriminaalpolitseile üles ja ta vahistati. Ta ei ole LMt tapnud ja teadis, kui M ga midagi juhtub, tullakse kohe tema juurde. Kannatanu Vitali Mihhailov annab ütlusi, et ta elas koos ema LM ja ema elu-kaaslase Jan G ga Mustamäe tee 78 –
  11. Ema kadus
  12. juunil 2006 a. ja sellest ajast elab korteris ilma emata. Ema tegeles äriga ja koos partneri A V omas firmat VK aadressil Männiku teel. Viimasel ajal emal oli kohtuprotsess V selle firma kinnisvara suhtes. Ema äripartneriks oli ka S Kulešov. Emal suhted V lõppesid. Kulešov käis ema juures kodus paaril korral enne ema kadumist ja nendevahelised suhted olid ainult ärialased. Kulešoviga olid tal suhted normaalsed. Ema kadumise momen emal mingit kinnisvara ei olnud. Ema oli juuni 2006 a. lõpus natuke närviline ja pärast tema koolilõpupidu ema ütles, et arsti helistamisel peab arvatavasti ära sõitma Sillamäele arsti juurde.
  13. juuni hommikul ta läks tööle ja õhtul ema kodus ei olnud. Ta arvas, et ema sõitiski Sillamäele ja ei hakanud emale helistama, kuid hommikul ka ema kodus ei olnud. Ema tegi endale plastilise operatsiooni ja sellest jäi arm ning vahel see valutas ja seetõttu pidi minema arsti juurde. Ta hakkas emale helistama alates
  14. juunist, kuid telefonile keegi ei vastanud. Ema leidmisest sai teada augusti algul, mil ta kutsuti Keskkriminaalpolitseisse. 1998 a. ema tegi testamendi ja seda käis koos politseiga vaatamas. Kulešoviga oli ema elukaaslasel kokkupuude
  15. juuli paiku ja Kulešov lubas neid aidata. Ema ostis koos elukaaslasega suvila 2005 a. ja selle ostmiseks võtsid laenu. See suvila asus tema vanaema suvila kõrval ja seetõttu osteti suvila. Kodus leitud nota-riaallepingust sai teada, et ema oli mai lõpus suvila kirjutanud Kulešovi nimele. Ema sellest tehingust ei rääkinud midagi, kuigi pere kasutas suvilat pidevalt ka juunis, sest selles suvilas elas vanaema vend. Hilisemal kohtumisel Kulešov lubas suvila tagasi vormistada ja suvila laenu tasus Kulešov. Mõni päev pärast ema kadumise kohta tehtud avalduse esitamist, ta kutsuti politseisse ja näidati ühte kirja ning küsiti, kas see on ema käekiri. Ta oli politseis koos ema õega ning mõlemad vastasid käekirja kohta jaatavalt. Kulešov tundis huvi ema leidmise asjaolude kohta. Ema kasutuses oli sõiduauto Peugeot
  16. Ema käitumisest oli näha närvilisust, kuid selle põhjusi ema ei rääkinud. Emal oli ka rahalisi raskusi ja võttis tarbelaenu Krediidipangast sum-mas 150000 – 200000 krooni. Kannatanu JGannab ütlusi, et elas koos LMga vabaabielu 10 aastat. M tegeles ruumide rendile andmisega Männikul ja tema on autojuht. M oli äri-ühingus koos viimase ema õetütre mehega V. Viimati M helistas talle
  17. juunil 2006 a.. ta oli sel ajal tööga seotud ja viibis Saksamaal ning Lle ütles, ta peab Eestis olema 1 või
  18. juulil. Naine ütles, et kavatseb arsti külastada ja lubas
  19. juunil tagasi helistada ning ütelda, kas saab talle vastu tulla. Sel päeval abikaasa ei helistanud ja helistas ise aga telefonid olid väljas.
  20. juulil ta lendas Saksamaalt Tallinna, keegi talle vastu ei tulnud ja sõitis koju. Naine pidi sõitma Sillamäele või isegi Peterburi arsti juurde ja ei ole nädal aega. Tavaliselt abikaasa andis teada oma käimistest. Kodus ta avastas L passi ja muud asjad ning helistas L õele ja vanematele, kuid keegi ei teadnud L asukohta. Mõni päev hiljem ta läks Männiku tee 102 M objektile ja sai teada Kulešovi telefoni ning saadi kokku. Kulešov ütles, et L võttis temalt 25000 krooni laenu ja suvila kirjutati Afando ühingu nimele. Sõitis koos Kulešoviga tema koju. Kulešov palus L pojal arvutist avada firma lehe. Kulešov oli M poolt tööle võetud turvatöötajana. Sel ajal oli kohtuprotsess M ja V vahel. L rääkis talle, et Kulešovi sõnade kohaselt ähvardab teda suur oht, võidakse maha lüüa. Oht võis olla äripartneri A V poolt, sest L ostis välja V kinnisvara osa VK ja kirjutas selle osa Afando nimele. Afando kuulus L õele T M . V pretensioon M vastu oli selles, et firma müügist raha pole saa-nud ja M poolt olnud tehing oli ebaseaduslik. Ta kõiki asjaolusid sellest loost ei tea. Suvila ostmiseks võeti pangast laenu. Suvila laenumakseid tasus M , kuid tema rahadest, sest M l raha ei olnud. Peale M surma ta maksis laenu aga hiljem juba Kulešov ja lubas suvila ka tagastada. 04 või
  21. augustil T M mehelt sai teada Mihhailovi laiba leiust ja
  22. augustil ta oli juba Eestis. Umbes 4 aastat tagasi L müüs pagariäri tehnika kelle i grusiinlasele Edikule. Selle mehega olid Ll rahalised arusaamatused, tehnika mahakandmisest või midagi taolist. Suhted olid väga tulised seetõttu, et rentnik ei maksnud renti, elektri eest ja see toimus kahe aasta vältel. Hiljem suhted katkesid. Kulešov lahendas selle probleemi. Ll oli põhjust karta A V t, kuid rohkem ei tea midagi. Kuskil aasta enne sündmusi L ei tahtnud asjadest rääkida ja alates uuest aastast muutus kurvaks, pidevalt olid telefonikõned. Oli oma murede ja mõtetega üksi. V ja L ühine tuttav Skljarov palus Ll olla ettevaatlik, sest Lt ähvardatakse V poolt ja lubasid raha koguda kel i jaoks, kes L oleks maha matnud. See, et L püüdis kannatanut ja V ühel piknikul mürgitada ei ole õige, kuna Lt sel kalapüügil ei olnud. Tegelikult oli tema koos V ja viimase pojaga kalal, kus ta võttis alkoholi, kuid V mil ipärast ei joonud. Tal oli pärast suur mürgitus. V arvas, et mürgitus oli pekist, mille L ema kaa-sa pani. Lt üldse seal ei olnud. Kannatanu T M annab ütlusi, et LMoli tema õde ja suhted olid head. 2000 a. ta ostis endale firma Afando, L läks V firmas lahku ja L ostis selle osaluse välja ning müüs talle. Pool aastat hiljem V esitas pretensiooni, kuna ei olnud nõus ostu-müügilepinguga ja andis asja kohtusse. Ilmselt peale seda kui V andis hagi koh-tusse, L pöördus Kajaka turu omaniku N poole. Viimane soovitas Ll pöördu-da Kulešovi poole, kes oleks kui ihukaitsja ja advokaat, kuna Kulešov on aus inimene. Tema isiklikult kohtus Kulešoviga esimest korda 2005 a. märtsis, kui toimus kinnistu andmine Afandole. L palus vormistada firma osakud Kulešovi nimele, muidu ei saa asju edasi ajada, kuna Kulešov ajab kohtuasju. Ta kirjutas 50 % firmast Kulešovi nimele. Hiljem L palvel ta pidi Kulešovile veel 2 % müüma, kuid hiljem sai aru, et oli firma tervikuna müünud. Tuleb välja, et õde oli tema vastu ebaaus. Viimasel ajal õde oli närviline ja telefon tal kogu aeg helises. Õde ütles, et on lihtsalt väsinud ja kõne oli ka sõbrannalt Žannalt, kes ütles on olemas tuusik Jurma-lasse
  23. juuliks. Õe suhetest V ta teadis vähe. Õde rääkis plaanist sõita juuni lõpus arsti juurde. Tema märkmete kohaselt õega viimane telefonikõne oli
  24. juunil kella poole kuue paiku õhtul. Ta oli sel ajal tööl ja mäletab täpselt seda päeva, sest päeval helistas õele iga poole tunni tagant, kuid keegi telefoni vastu ei võtnud. Järsku õhtul õde helistas ise talle ja õde ütles, et nüüd on kõik korras ja sõidab koju. Kõne pikkus võis olla mõni minut. Järgmisel päeval ta enam õega ühendust ei saanud, sest telefonid olid välja lülitatud kõik need päevad.
  25. juunil pidevalt õele helistamise ajal telefon oli levist väljas või oli välja lülitatud.
  26. juulil oli ema sünnipäev aga L sünnipäevale ei tulnud. 12 või
  27. juulil ta tegi koos L pojaga politseile avalduse L kadumise kohta. Politseis näidati talle kirja, mille oli kirjutanud tema õde aga kahtlane oli see, et käekiri oli väga püüdlik, muidu õde kirjutas kiirustades. Käekiri oli õe oma. Kannatanu N Ž annab ütlusi, et L oli tema tütar ja omavahelised suhted olid väga head. Tütar soovis koos Janiga elada tema naabruses ja seetõttu ostis suvila. Ta kohtus Kulešoviga esimest korda aprillis ja tütar ütles, et kirjutab suvila üheks kuuks firma nimele ja Kulešovi kohta ütles, et on tema jurist. Ühel korral tütar tuli suvilasse koos Kulešoviga ja auto roolis oli Kulešov, tütar oli näost valge ja oli närviline. Viimast korda tütar oli suvilas
  28. juunil ja jäi suvilasse isegi ööseks. Sõitis ära järgmisel päeval ja lubas nädalaks puhkama minna ning teda sünnipäeva puhul hiljem õnnitleda. Oma haigustest tütar rääkis väga vähe. Tütar samuti rää-kis, et kohtuasjade tõttu raha üldse ei ole, Janilt ja ka temalt sai toiduraha. Tunnistaja A Lill annab ütlusi, et ta oli
  29. juulil politseipatrullis ja sai väljakutse sõita sündmuskohale, kus juhuslikud inimesed olid metsas jõest leidnud inimese laiba. Kohapeal ta avastas vees kõhuli asendis laiba, mis oli omajagu lagunenud. Fotografeeriti laip ja seejärel saadeti laip lahangule. Päris laiba juurde mingit teed ei olnud. Autoga sai sõita mingi kohani ja sealt pidi jalgsi minema veel 50 – 60 m, et laibani jõuda. Tunnistaja A V annab ütlusi, et suhted LMga olid keerulised. Ta oli koos M ga OÜ VKäripartnerid, sest firma oli kahepeale 50 % ja 50 %. Ilma tema teadmata M müüs tema osa oma õele ja sellest tehingust ta sai teada kolm kuud hiljem. Jõudis viis päeva enne tähtaja lõppu asja kohtusse anda. Ta esitas kohtusse kaks nõuet, sellest ühe nõude tema allkirja tühistamiseks ja teise tehingu tühistamiseks. Kohtuotsuse kohaselt allkiri protokollil tühistati ja seda kokkuleppel. Teise hagi suhtes te otsus hoone tagastamiseks aga Kulešov vaidlustas selle ja menetlus on peatatud. OÜ Afando sai teada alles siis, kui kinnistusregistrist sai paberi, et M õde M on selle OÜ omanik. Süüdistatavaga hakkasid kokkupuuted 2004 a., mil Kulešov viibis koos M ga objektil. 2005 a. 2006 a. vahetumisel ta pöördus politseisse, kuna Kulešovi poolt olid ähvardused tema ja pere vastu füüsilises kõrvaldamises. Hiljem Kulešov käitus normaalsemalt. Probleemid firma rentniku Eedi-kuga, kes ei maksnud raha. Ta selle probleemi lahendamisel ei osalenud, sest maja omanik oli M . Ta proovis M ga lahendada tekkinud probleemi. Selleks läks koos abikaa-saga, kes on L täditütar, M juurde. M naeratas ja ütles, et on maja maha müünud ning läks minema. Rohkem M ga ei tegelenud, sest asja edasine ajamine oli mõttetu. A B üürib firma ruume. Tunneb V S lapsepõlvest alates ja M tutvus S tema vahendusel. Ühel korral Kulešov tegi talle ettepaneku aval-dus kohtust tagasi võtta ja selle eest annab 2 miljonit krooni. Ta ei tea, kas M nõusolek oli.
  30. juulil 2006 a. ta oli Männiku objektil ja sinna sõitis Kulešov. Kulešov üritas teda süüdis-tada M kadumises ja ähvardas ning sel a kõik lõppes ja sõitis minema. Männiku kinnisvaraobjekti turuhind oli 4 miljonit krooni. M näitas talle dokumenti müügitehingu kohta summas 400000 krooni ja sellest ta pidi saama 200000 krooni. Ta pole mingit raha saanud, kuid on ekspertiisiakt, et käekiri raha saamise kohta on tõenäoliselt võltsitud. Tunnistaja S I annab ütlusi, et LM oli tema vabaabielunaise õde ja suh-ted olid normaalsed. Viimasel ajal L oli pinges nagu oleks hästi kinnine. Ta üldse kohtus Kulešoviga kaks korda, varem teda ei tundnud. Viimast korda kohtus Kulešoviga nädal- kaks pä-rast L laiba leidmist. Kulešov pidi ka matusele tulema aga tema arvates vist matusel ei ol-nud. Abikaasa käest kuulis mingist avaldusest, mille olevat L politseile teinud. Ta ei viibi-nud Eestis 4 kuud ja kõiki asju ei tea. Tunnistaja A S annab ütlusi, et ta tunneb LMt 5-7 aastat ja viimane oli tema klient. Ta tegi Lle plastilist kirurgiat ja kohendas L näojooni viimase soovi kohaselt. Viimane kohtumine oli juunikuu esimesel poolel 2006 a. L sai ravikuuri ja see pi-di kestma pool aastat. Juunis tuligi L kontrollülevaatusele Kohtla – Järvele. Süste te intervalliga kaks kuni neli nädalat. Telefoni teel Lga lepiti kokku, et pärast lahkumist nä-dalaks poolteiseks ja tagasi jõudes L helistab ning lepitakse kokku kohtumine. Tunnistaja A A annab ütlusi, et ta tunneb LMt vähe. Ühel korral ta kirjutas M ga alla lepingu kui üüris ruume Männiku tee 102 ja vahel kohtas M t Männikul. Süüdistatavaga oli kokkupuuteid rohkem ja seda seetõttu, et oli vaja elektrinäitude üleskirjutamist, arvete maksmine üldiselt ametialased kokkusaamised. Kokkuleppele saadi alati ja kokkusaamised toimusid 10 – 15 minutit. Kokkusaamised algasid alates 2006 a. suvest. M äriasjus rohkem asju ei ajanud. Tunnistaja N G annab ütlusi, et ta töötas Eesti Krediidipangas ja M võttis pangast krediiti ja laenu võttis Suurupi suvila ostmiseks. Tagasimaksed toimusid M arveldusarvelt kuni juunini 2006 a. Suvila hüpoteek määrati 760000 krooni. Kulešov tuli panka
  31. juulil 2006 a. ja teatas selle kinnistu väljaostmise kohta ja nõus vormistama laenu OÜ Afan-do nimele. Ta ütles, et pank ei saa seda küsimust ühe päevaga otsustada ja seda peab pangas aru-tama ning peab M ga kohtuma. M ga kohtuda ei õnnestunud, sest telefon ei vastanud. Kulešov oli sel a nõus ja ütles samuti, et pole M t kätte saanud. Alates augustist 2006 a. laenu tasus OÜ Afando. Tunnistaja Ž A annab ütlusi, et M oli tema lapsepõlve sõbranna. Viimati suhtles M ga telefoni teel
  32. juunil 2006 a. Telefoni teel rääkisid omavahel Jurmalasse sõitmisest. Suhtles telefoni teel umbes tunda aega või isegi rohkem. Tükk aega ei suheldud, seetõttu venis telefoni teel suhtlus pikemaks. Reis Jurmalasse pidi algama
  33. juulist. Ta saabus Jurmalast ja helistas T le ning sai teada, et leitud laip osutus LM . Ta he-listas veel samal päeval, kuid õhtul telefoni kodus keegi ei võtnud. Mobiiltelefon oli välja lülita-tud. Reedel ka keegi ei vastanud ja see tegi teda ettevaatlikuks, sest M kunagi mobiili välja ei lülitanud. L teda mingitesse probleemidesse ei pühendanud. Tunnistaja P B annab ütlusi, et ta tutvus M ga 1994 a. ja siis M ta s mehest lahutada ja oli vaja anda juriidilist abi. Kokkusaamisel jutt läks tööle ja ta organiseeris M le töökoha Mustakivi turul. Paar aastat tagasi kohtus uuesti M ga ja viimane ta s kompanjoni, V t põhja lasta. Viimasel ajal kohtus M ga väga harva. Ta aitas juriidiliselt vormistada lepinguid ja põhjendas, et asi on miljonite peale. M näitas kin-nistu maksumuseks 400000 krooni. Ta ütles, et sel juhul V alla ei kirjuta nii väikse maksu-musega kinnistu kohta. M ütles, et teeb lepingu eesti keeles ja V ei saa aru ning kirjutab alla. Viimast korda M helistas siis kui oli endale auto ostnud ja ta s teda sõidutada. Sõidutada lubas siis kui naaseb pärast kahe kuu möödumist Hispaaniast. Kuid ei kohtunud ja uurija ütles, et M oli tapetud. Ta ütles M le, et olgu oma tegemis-tes tagasihoidlikum, sest M oma eesmärgi nimel oli valmis kõndima mööda laipu ja päid. L ta s aina rohkem ja rohkem raha, ega suutnud kuidagi peatuda. Tunnistaja T B annab ütlusi, et suhted M ga olid töised ja ta arvestas raamatupidamise küsimustes käibemaksu suurusest. Viimane kord M ga sai kokku 2006 a. mais. Tutvus M ga läbi Kulešovi, et ta aitaks raamatupidamise küsimustes. Tegemist oli firma Afandoga seonduvalt, mis esitas üürnikele arveid ja ka vastuarvetega tegeles. Kohtu-mised olid korra kuus. Juunis M ga kohtumist ei toimunud, sest L pidi sõitma puh-kusele. Kulešoviga kohtus korra paar aastas. Pärast M kadumist helistas talle Kulešov ja ütles, et ei suuda Lt leida ja kõik dokumendid on L käes. M ja Kulešovi vahelistes suhetes midagi halba ei kuulnud. Tunnistaja T B annab ütlusi, et ta oli Lga sõbranna mitmed aastad ja suhted olid head. Helistati omavahel päris ti ja kokku saadi ka ti . Viimati nägi M t jaanipäeval, mil tuli tema juurde koos õetütre Veronikaga jalgratastel. Püüdis järgnevatel päevadel Lt telefoni teel kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Ta pöördus politseisse ja L tuttavate poole, et saada tema kohta teavet. Pool aastat enne jaanipäeva usalduslikke suhteid ei olnud. La-rissa oli kinnine. Tean, et L laskis teha plastilist kirurgiat. Samuti teadis M ja V kohtuasja ning Kulešoviga olid juriidilist laadi suhted. L muretses 2,5 tagasi suvila ja võttis selleks laenu. Samuti tema teada auto ostmiseks võttis võlgu. Viimasel ajal M l ei olnud kuigi hea majanduslik olukord. Ta andis talle isegi laenuks väikseid summasid. Tunnistaja S L annab ütlusi, et ta töötab kosmetoloogina ja M käis tema juures näonaha hoolduse asjas. Ta kohtus L 14.06, mil küsis temalt kreeme, et sõidab soojale maale puhkama. 26.
  34. L oli kokkusaamine ja jättis talle oma uue mobiiltelefoni numbri. L palus tal maasikaid osta enda poja jaoks ja pärast sõitis koos L viimase elukoha rajooni, sest seal elas ta enda vend. Ta andis kreemi ja L ütles, et paari päeva pärast sõidab puhkama. M l oli probleem pärast plastilist operatsiooni ja haavad ei para-nenud. Teel Kohtla – Järvele räägiti mitmetel erinevatel teemadel, sealhulgas ka suvila ostust. Tunnistaja M T annab ütlusi, et ta töötab XXX autokeskuses ja mingil ajal pöördus tema poole M koos elukaaslase J sooviga muretseda sõiduauto ja ta leidis sobiva auto. See ost võis toimuda 2006 a. suvel. Tunnistaja V P annab ütlusi, et M ga oli vestlus jutu tasemel, et sõidavad koos Türki puhkama. Kuulis suvilast aga pole seal käinud. Tunnistaja S K annab ütlusi, et M ga oli sõbranna aga kokku said väga harva. Mais juunis said kokku tihemini, sest M oli tema patsient. Juunis viibis M suvilas ja seejärel ta sõitis puhkusele. Juulis helistas talle L abikaasa J ja ütles, et just saabus sõidult tagasi aga Lt ei ole ning mobiil välja lülitatud. Omavahelistel kohtu-mistel ärist juttu ei olnud. Kohtuvaidlustest eriti ei rääkinud aga ütles, et puudus on rahast, sest kohtuasjad nõuavad palju raha. L lootis, et võidab kohtulahendi ja saab raha tagasi. Tunnistaja A M annab ütlusi, et M t tunneb hästi vähe aga tema meest am-must ajast, sest töötas viimasega ühes asutuses. Viimast korda kohtus M ja T ga
  35. juunil, mil viisid tema juurest kasvuhoone, kuid mitte kõik osad. L ta s ühte kasvu-hoonet ka õele.
  36. juunil L helistas talle ning ütles, et oli mobiili koju unustanud. Tunnistaja A K annab ütlusi, et ta töötab keskkriminaalpolitseis jälitusamet-nikuna. Ta aitas jälitusliku poole pealt uurimist. 19.02.2007 a. ta teostas koos paarimehega Ku-lešovi konvoeerimist Tallinna vanglast kriminaalpolitseisse uurimistoimingutele. Kaitsja ootami-sel ta oli ülekuulamisruumis koos Kulešoviga umbes kaks tundi, sest süüdistatavat üksi jätta ei saa. Selle aja sees Kulešov pakkus talle altkäemaksu 500 tuhat krooni ja palus kriminaalasja lammutada nii, et kriminaalasi ei jõuaks kohtusse ja süüd ei oleks võimalik tuvastada. Ta oli selle kriminaalasja uurimisel vastutav jälitusametnik. Seejärel ta lahkus ja kandis juhtunust ette suulises vormis oma otsesele ülemale ning paluti see kirjalikult vormistada. Kulešov tundis teda piisavalt ja ütles, et politseis ei tööta raha pärast ja vastas Kulešovile eitavalt. Pärast menetlustoiminguid ta konvoeeris Kulešovi vanglasse ja teel sinna mingit jutuajamist ei olnud, sest paarimees oli ka. Mitu korda varem ta oli Kulešoviga üksi jäänud ja Kulešov uuris tema majanduslikku olukorda, palga summat jne. Jälitusametnikuna enda kaitseks võttis diktofoni kaasa ja 19.02 jutu salvestas diktofonile. Järgmine kohtumine Kulešoviga oli
  37. veebruaril ja selleks kohtumiseks oli ka kohtu luba matkimiseks. Sel korral Kulešov pakkus talle suvilat, kinnistut Ankru 11 ja samuti 500000 krooni. Tegi ettepaneku toimik saata kohtusse olemasolevate materjalidega. Kohtumine toimus jälle Keskkriminaalpolitseis. Ta vastas jälle eitavalt. Kulešov rääkis, et kõikidel on oma hind ja teatud aja pärast Kulešov toimetati Tallinna vanglasse tagasi. Rohkem Kulešoviga ei kohtunud, sest ta oli juba tunnistaja rollis. Ruumis ei olnud vajadust teise jälitus- ametniku ega uurija olemasolule, kuid üksi jätta ei to nud, sest ei tea, mis inimesel peas. Kulešov ütles, et tema juurde tuleb isik kuskil trammis, tänaval ja annab raha 500000 krooni üle. Eelnevalt Kulešov talle raha pole pakkunud, kuid esitas küsimusi tema varandusliku seisukorra kohta. Sellest ta oma ülemat ei informeerinud. Reaalset ohtu tal veel ei olnud ja seetõttu ülemat ei informeerinud. Ta võttis jutu diktofonile enda reputatsiooni kaitsmiseks. Pärast ülekuulamist ühe konvoitöötaja puudumisel Kulešov ta s hingata ja läks Kulešoviga Keskkriminaalpolitsei territooriumile jalutama. Jalutamise ajal Kulešov pakkus kinnistut XXX Suurupis. See pidi toimuma siis kui nõudmised on täitnud. Tunnistaja V B annab ütlusi, et ta töötas M le kuuluval autobaasi territoo-riumil. Ta läks sinna tööle 2003 a. ja sel ajal omanikeks olid V ja M . Hiljem M rääkis, et V andis asja kohtusse ja niipalju teab, et M vormistas hoone õe nimele ning kohtuprotsessi ajal ilmus välja Kulešov. Põhimõtteliselt Kulešov ja M olid territooriumil koos. Tunnistaja V E annab ütlusi, et kella 22 – 23 vahel ta kuulis kolme kuni viit lasku. Laskmine oli umbes kilomeeter või pool kilomeetrit kaugemal. Ta teab seda kohta, kus laip leiti aga kas sel a seotud või mitte, lasud võisid tulla ka kaugemalt. Aega ei mäleta, kuid õues oli juba videvik ja see võis olla juuni lõpp. Jahipüssilasku ta teab aga need tundusid olevat teist-moodi lasud. Männiku lasketiiru lasud ka kostuvad temani ja väga vabalt võisid olla lasketiiru lasud. Tunnistaja B Š annab ütlusi, et ta tunneb Kulešovi kuskil 20 aastat kuna mõlemad on jahimehed. Tal on mitu relva ja jahikarabiini müüs maha. Koos käisid jahil 17 a. tagasi. Uurija küsis Barsi padrunite kohta, kuid midagi pole kelle i andnud. Tunnistaja O K annab ütlusi, et Kulešov on jahimees. Tema sõber G R jättis tema hooleks oma majapidamise, et ta hoolitseks koera ja koduloomade eest. Samuti oli seal kotid jõusöödaga ja Rosenbergi loal neid käis Kulešov võtmas. Rosenberg elab välismaal, kuid käib ka Eestis. Esimest korda kohtus Kulešoviga 2006 a. mil oli autojuhiks kui Rosenberg käis Kulešoviga koos jahil. Kulešov käis korra kaks kuus jõusööta võtmas. Tunnistaja A B annab ütlusi, et ta üüris ruume LM kuulunud firmalt. M pakkus tal üüritavat ruumi ära osta, tal see soov ka oli kuid osta ei õnnestunud. V ja M vahelised suhted olid normaalsed. Kulešovi ilmumisel suhted halvenesid, sest kumbki pool ei soovinud firmasse investeerida. Mõlemad pooled esitasid teineteisele preten-sioone, et kumbki pool peab territooriumil midagi tegema aga raha ei tahetud investeerida. Kumbki ei saanud teise nõusolekuta ka objekti maha müüa. M l oli soov firma maha müüa aga V l see soov puudus. Tal ei olnud kummagagi lähedasi suhteid. Mingil ajal M ütles talle, et asju hakkab ajama Kulešov ja mõne aja pärast ilmuski Kulešov. Kulešoviga olid kokkupuuted paar korda kuus ja need kohtumised olid seotud arvete maksmisega. Keegi ei teadnud M surmast ja Kulešov pakkus talle osta territooriumi, kuid hinda ta ei mäleta. Ta ei suhtunud sellesse ostu tehingusse tõsiselt, kuna selliseid ettepanekuid selleks ajaks oli palju. M surmast kuulis mitmelt poolt. Tunnistaja L L annab ütlusi, et ta töötas M juures raamatupidajana. Viimase aruande tegi 2003 a. eest. M ga läks riidu seetõttu, et M esitas arved pagariruumide üüri kohta VK firma nimelt kuid samad arved tõi teise firma nimelt. Ta helistas M le, et tõi samad arved teise firma nimelt, et kas midagi segi ei ajanud. M ütles talle jämedalt, et sina pea arvestusi ja ära topi oma nina. Ta loobus koostööst. M surmast sai teada
  38. septembril, mil politsei tuli tema juurde koju. Kriminaalasja materjalide kohaselt süüdistatava süüdistuses

§ 114

p. 5 järgi: Süüdistatav end antud kuriteos süüd ei tunnistanud ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtus. Süüdistatava ütluste kohaselt ta tutvus M ga 2004 a. alguses ja omavahelised kohtumised olid regulaarsed kuni ajani, mil sai teada M kadumisest. Ta ei olnud seotud AS-ga VK, kuid OÜ Afando ostis M õelt ja see tehing on vormistatud notari juures. Ta on selle OÜ omanik ja sai ka palka. 2006 a. mais ta ostis M lt suvila OÜ Afando nimele ja OÜ pidi maksma ka hüpoteeki selle suvila eest. Suvila ost on vormistatud notari juures. Ta ostis ühe mobiiltelefoni kõnekaardi, et suhelda partneritega ja kasutada odavamate pakettide olemasolu. Ostnud on nii Elioni, Tele 2, EMT kõnekaarte. Ta ei mäleta, kas viibis 26.06.2006 a. M elukohas aga täpselt mäletab, et tähistati firma Afando aasta bilanssi. Arvatavasti 28.06.2006 a. ta helistas M le, kuid viimasega ei rääkinud ja viimase kodus sel päeval ei käinud. Arvatavasti 28.06 ta sõitis jahile Kiisa piirkonda ja arvatavasti helistas Kozakule seetõttu, et võtta XXX aadressilt jõusööta. Jahimehed võivad kinnitada, et ajavahemikul 20.06 kuni tema kinnipidamiseni ta oli väga ti selles piirkonnas ja samuti olid telefonikõned sellest piirkonnast. Süüdistatav on kinnitanud, et ta ei oma M surmaga mingit puutu-must ja ei ole M t tapnud. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid on süüdistatava väidetega vastuolus ning tõendavad süüdistatava süüd temale inkrimineeritavas, mistõttu ei saa süüdistatava ütlusi pidada usaldusväärseteks ega tõendina arvestada. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud järgnevad asjaolud: Kannatanu Vitali Mihhailovi ütlustest nähtuvalt ema kadus

  1. juunist 2006 a.. Ema tegeles äriga ja koos partneri A V omas firmat VK. Ema oli juuni 2006 a. lõpus natuke närviline. Ema ostis koos elukaaslase J G suvila 2005 a. ja selle ostmiseks võtsid laenu. Kodus leitud notariaallepingust sai teada, et ema oli mai lõpus suvila kirjutanud Kulešovi nimele. Ema sellest tehingust ei rääkinud midagi, kuigi pere kasutas suvilat kogu aeg ka juunis ning suvilas elas vanaema vend. Hilisemal vestlusel Kulešoviga viimane lubas suvila tagasi vormistada. Emal oli ka rahalisi raskusi ja võttis tarbelaenu summas 150000 – 200000 krooni. Kannatanu JG ütlustest nähtuvalt M andis teada oma käimistest. 26.06.2006 a. M helistas talle ja lubas 29.06 uuesti helistada, kuid ei helistanud. 02.juulil ta saabus Saksamaalt ja abikaasat lennujaamas vastus ei olnud. Kodus abikaasat ei olnud, kuid pass ja muud asjad olid kodus. Samuti M asukohast ei teadnud poeg, õde ega ema. Ta läks M töö juurde, kus sai teada Kulešovi telefoni ja viimane teatas, et M olevat võtnud temalt laenu 250000 krooni ja suvila on kirjutatud Afando nimele. Osteti suvila laenu eest ja M tasus iga kuu laenu, kuid tema rahast. Kannatanu M ütlustest nähtuvalt ta ostis õelt firma Afando ja õe palvel ta andis pool firmat Kulešovile, et muidu ei saa asju kohtus ajada. Hiljem õde palus veel 2 % anda Kulešovile aga hiljem selgus, et ta on kogu teise poole Kulešovile müünud. Ta helistas
  2. juunil õele iga poole tunni tagant aga õde telefoni ei võtnud. Järsku õde helistas sama päeva õhtul kella poole kuue paiku ja ütles, et hakkab koju sõitma. Talle näidatud kirja kohta oskas selgitada, et see kiri on kirjutatud õe poolt aga väga püüdlikult, muidu õde kirjutas kiirustades. Tunnistaja V ütluste kohaselt ilma tema teadmata M müüs maha tema osakud oma õele ja sellest tehingust sai teada alles kolm kuud hiljem. Käesoleval ajal toimub selles asjas tsiviilkohtus vaidlus selle ebaseadus-liku tehingu tühistamiseks. Kokkupuuted süüdistatavaga hakkasid toimuma 2004 a. ja 2005 a. vahetusel ta pöördus politseisse, kuna Kulešovi poolt oli reaalsed ähvardused tema ja pere vastu. Samuti tunnistaja T B ütlustest nähtuvalt M l oli raske majanduslik olukord, sest ta andis M le laenuks mitmeid väiksemaid summasid. Tunnistaja V E üt-lustest nähtuvalt ta kuulis oma elukohas kella 22 – 23 vahel kolme kuni viit lasku aga kuupäeva ei oska ütelda. Laskmine võis olla kilomeeter tema elukohast ja see võis olla sealt, kus leiti laip aga lasud võisid olla ka kaugemalt kuuldavad. Jahipüssi laskudest olid lasud teist moodi. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtuvalt Tallinna notari notariaalakti alusel 27.03.2003 a. OÜ VKesindaja LMja OÜ Afando esindaja T M sõl-misid lepingu selles, et OÜ VKkasutusvaldus antakse üle OÜ Afandole tähtajaga 50 aastat ja seda kasutusvaldaja kasuks tasuta. Lepinguosalised hindavad kinnistu väärtuseks 1, 5 miljonit krooni. ( t. V t.l. 2 – 9 ). Ligi aasta hiljem M ja M tühistavad kasutus-lepingu ja 06.04.2004 a. OÜ VKesindaja LM, kellel on õigus esin-dada osaühingut üksinda, müüb OÜ VKOÜ Afando esindajale T M kasutusvaldusega 50 aastaks summas 400000 krooni, milline on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist. ( t. IV t.l. 18 – 25 ). Sularaha üleandmis-vastuvõtu akti kohaselt OÜ VKjuhatuse liige M andis OÜ VKjuhatuse liikmele A V le 07.06.2004 a. raha 200000 krooni, milline saadud T M lt ( t. IV t.l. 28 ). V poolt antud ütlustest M näitas talle dokumenti OÜ VKmüügitehingu kohta summas 400000 krooni ja selle ta pidi Kulešovilt saama 200000 krooni, kuid pole mingit summat saanud. Tegelikult objekti turuväärtus 4 miljonit krooni. Selle summa osas V on esitanud tsiviilhagi nõude tsiviilkohtusse, mille lahendamise tulemust veel ei ole. Tallinna Linnakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükist seisuga 18.06.2004 a. OÜ Afando aktsiakapital on 40000 krooni, asukohaga Mustamäe tee 78 – 28 Tallinn ja T M on juhatuse ainuliige. Seisuga 04.03.2005 a. Kulešovi allkirjaga õiendist nähtuvalt OÜ Afando osanikeks on T M nimiväärtusega 19000 krooni ja S Kulešov nimiväärtusega 21000 krooni. Samas
  3. mail 2005 a. Kulešov esitab Tallinna Linnakohtu registriosakonnale avalduse, mille alusel T M kutsuti tagasi OÜ Afando juhatuse liikmest ja valiti uueks juhatuse liikmeks S Kulešov ning OÜ Afando asu-kohaks Kraavi 45/
  4. Samal päeval M ja Kulešov sõlmivad notari juures lepingu selles, et M müüb 19000 krooni nimiväärtusega osa Kulešovile ja lepingu eseme eest on Mül-lärinen raha enne tehingu vormistamist kätte saanud. ( t. I t.l. 74 – 80, t. III t.l. 73 – 76 ). Kannatanu JGütluste kohaselt Kulešov oli M poolt tööle võetud turva-töötajana ja M ning V vahelises tsiviilprotsessis Kulešovi sõnade kohaselt Mih-hailova ähvardamises on suur oht. Antud tuvastatud tehiolud viitavad süüdistatava teadlikkusele selles, et 2004 a. algul Kulešov tutvus M ga ja seejärel M tühistab õele T M kasutus-valdu-sesse antud OÜ VKja müüb selle õele hinnaga ainult 400000 krooni, kuigi vähem kui aasta jooksul on kinnistu väärtus mil ipärast vähenenud ligi 4 korda. Seisuga 04.03.2005 a. Kulešovi allkirjaga õiendist nähtuvalt OÜ Afando osanikeks on S Kulešov ja T M , kuid juba 11.mail 2005 a. Kulešov esitab Tallinna Linnakohtu registriosakonnale avalduse, mille alusel M kutsuti tagasi OÜ Afando juhatuse liikmest ja ainuomanikuks on S Kulešov. Kuna M müüs OÜ VKOÜ-le Afando, seega Kulešov sai ka OÜ VKainuomanikuks, kuigi käesoleva ajani on V poolt esitatud tsiviilhagi avalduse lahendamine tsiviilkohtus lõplikult lahendamata. Samas V ja Kulešov on 27.02.2006 a. saavutanud kokkuleppe selles, et V kohustub 3 kuu jooksul leidma ostja OÜ Afando osa ostuks või ostab ise hinnaga 3 miljonit krooni ja Kulešov nõustub OÜ Afando osa müüma hinnaga 3 miljonit krooni ( t. 5 t.l. 49 ). Kulešov oli igati teadlik, et OÜ VKhind vastavalt notarilepingule oli 400000 krooni, kuid teeb V le ettepaneku osta osa 3 mil-joni krooni eest. V kinnitusele selle kinnistu turuväärtus on ligi 3miljonit krooni, seega oleks ta sellist allkirja teadlikult andes olema kas hullumeelne või tegema seda tapmisähvarduse mõjul. Midagi sellist pole olnud, seega saadi see allkiri temalt kätte pettuse teel. 07.06.2004 a. ta olevat saanud kogu objekti eest saanud 200000 krooni. Tegemist on selgelt absurdse olukorraga. Küllaldaselt on sel a kogutud tõendeid, et Kulešov kasutas M t omakasu motiivile en-da rikastumiseks. Kulešovi rikastumise omakasu motiivi kinnitab ka alljärgnev fakt selles, et LM
  5. mail 2006 a. notariaalse lepingu alusel müüb OÜ-le Afando , mille juhatuse liige S Ku-lešov, kinnistu Xxxhinnaga 800000 krooni. Müügihind on ostja poolt müüjale täielikult ta-sutud enne käesoleva lepingu sõlmimist ning mille saamist kinnitab müüja oma allkirjaga lepin-gul ( t. VI t.l. 129 – 135 ). Laenuleping suvila Xxxostmiseks M ja AS Eesti Kre-diidipank vormistati
  6. augustil 2005 a. ning võttis laenu 800000 krooni ( t. VI t.l. 136 – 150 ). Kulešovi ütluste kohaselt ta ostis M lt suvila, see ost on notariaalselt vormistatud. Enne suvila ostmist ta käis paaril korral suvilat vaatamas. Samuti teadis M jutust, et viimane soovib minna elama Euroopasse ja tahab kogu varanduse maha müüa. Vitali Mihhailovi ütluste kohaselt ema ostis suvila koos elukaaslase Jan G ga 2005 a.. Kodus leitud notariaal-lepingust nähtuvalt ema oli suvila kirjutanud mai 2006 a. lõpus kirjutanud Kulešovi nimele ja saanud sellest müügist 800000 krooni. Tema teada ema pole seda summat saanud, ei ole seda summat näinud pangaarvel. Ema rääkis varem, et annab suvila OÜ Afando nimele ainult paariks kuuks. Emal kindlasti raha ei olnud sest kooli lõpukingad ta pidi ostma ise, kuna emal raha ei olnud. Kui emal raha oli, siis oli külmkapis süüa ja auto jaoks oli bensiini, kuid viimasel ajal seda ei olnud. Hilisemal kohtumisel LMpojaga Kulešov lubas suvila tagasi vormistada. JGpoolt antud ütlustest nähtuvalt Kulešovi sõnade kohaselt M t pidevalt ähvardatakse ja võidakse maha lüüa. Suvila ostmiseks võeti pangast laenu ja suvila laenumaksed tasus M , kuid tema rahadest, sest M l raha ei olnud. Kuskil aasta enne sünd-musi M ei tahtnud asjadest rääkida ja alates uuest aastast muutus kurvaks, oli oma muredega üksi. Kulešovi poolt antud ütlustest nähtuvalt OÜ Afando müüdi talle 2003 a. ning Afandole kuulus ka kinnistu Vatma kaubad. Ta andis raha 400000 krooni Afando kassasse M kätte ja see summa oli tema isiklik sääst. M le maksis suvila ostu eest isiklikest säästudest isiklikult 800000 krooni enne notari tehingu vormistamist. Eraldi allkirja ei võtnud, sest usaldati teineteist. Tulenevalt kannatanute Vitali Mihhailovi ja JGütlustest, LMl pidevalt ei olnud raha ja kohus tuleb veendumisele kriitiliseks suhtumiseks S Kulešovi ütlustesse isiklike säästude 400000 ja 800000 krooni andmist müüjatele. Kuigi notariaallepingute tekstist tulenevalt Kulešov tasus enne lepingu vormistamist müüjatele nõutavad summad täielikult, kuid kohus suhtub kriitilist Kulešovi ütlustesse ja summade täielikku tasumist enne lepingute vormistamist, sest nii suure isikliku säästu olemasolu puudumist kinnitab ka fakt, et ajavahemikul 01.01.2004 a. kuni 16.08.2006 a. Kulešovi kontole Ühispangas laekus raha 92155.50 krooni ja kontolt 86016.76 krooni ( t. VII t.l. 77 ). Samuti kriitiliselt tuleb suhtuda Kulešovi selgitusse, et M soovis kogu varanduse maha müüa ja seejärel Euroopasse elama sõita, kuid 31.07.1998 a. M tegi testamendi kogu vara kohta, mis kuulub temale pärast surma nii korteri kui ka OÜ VKpoja nimele ( t. I t.l. 126 ). Kuigi notariaallepingute sisu kohaselt süüdistatav S Kulešov on enne tehingute vormis-tamist müüjatele tasunud täielikult vajalikud summad, kuid kohtuistungil Kulešov ei suutnud oma selgitusega kohut veenda nende summade olemasolu tekkest isiklike säästudega. Vastupidiselt Kulešovi poolt antud ütlustele, et ta tasus M le suvila ostu eest 800000 krooni ei kajastu see summa OÜ Afando raamatupidamisdokumentides. Nii V kui ka teised tunnistajad kinnitasid, et M l puudus pidevalt raha ja elas viimasel ajal hirmu all. LMpoeg ja elukaaslane eitasid LMl suure summa raha olemasolu. Tatja-na M poolt antud ütlustest nähtuvalt viimastel aastatel M muutus kumma-liseks ja hakkas täielikult Kulešovist sõltuma. Kulešov hakkas oma mõju ja juttudega Lt kogu perekonnast ja sugulastest järjest rohkem la kangutama. Süüdistatav S Kulešov andis selgitusi, et ta ostis korduvalt mitme telefonisüsteemi kõne-kaarte, et säästvamalt kasutada kõneaega. Arvatavasti 28.06.2006 a. ta M t viimase ko-dus ei külastanud. Sel päeval ta sõitis jahile Kiisa piirkonda ja arvatavasti helistas Kozakule sel-leks, et võtta jõusööta. Ta omas sel ajal ametlikke relvalubasid nii relvade kui ka laskemoona soetamiseks, hoidmiseks ja kasutamiseks. Eitab LMtapmist. V oma ütlustes korduvalt kinnitas, et M ga toimunud vestluste juures viibis alati Kulešov, kes alates 2004 a. augustist ajas kõik vaidlustatava kinnistuga seonduvaid küsimusi ja hakkas teda territoo-riumilt välja ajama, ähvardades teda vägivallaga ja tapmisega. OÜ VKjuhatuse liikmed LMja A V 2004 a. kasumi-aruande kohaselt firma puhaskasum oli miinus 387751 krooni ( t. VII t.l. 176, 177 ) ja 2005 a. majandustegevus firmas puudus ( t. VII t. l. 183, 192 ).
  7. juuni 2006 a. päev, mil kadus LM, sellele eelnev ning järgnev periood: Vitali Mihhailovi ütluste kohaselt ema oli juuni 2006 a. lõpus natuke närviline ja pärast tema koolilõpupidu ema pidi arsti helistamisel arvatavasti sõitma Sillamäele arsti juurde. 28.
  8. hommikul ta läks tööle ja õhtul ema kodus ei olnud. Ta arvas, et ema sõitiski Sillamäele, kuid järgmisel hommikul ka ema kodus ei olnud. Sellest ajast ta hakkas emale helistama, kuid kõnedele ema ei vastanud. T M ütluste kohaselt L rääkis talle sõidust arsti juurde juuni lõpus. Tal oli viimane telefonikõne õega
  9. juuni õhtul kella poole kuue paiku. Ta helistas sel päeval väga ti õele, kuid õde ühe i helistamisele ei vastanud, kuid õhtul järsku õde helistas ise ja ütles, et kõik on korras ja hakkab koju sõitma. Kõne pikkus võis olla paar minutit. Järgnevatel päevadel õe telefon ei vastanud, sest telefonid olid välja lülitatud. 12 või 13 juulil koos L pojaga tegi politseile avalduse L kadumise kohta. Tunnistaja Ž A u poolt antud ütluse kohaselt suhtles telefoni teel viimati Lga
  10. juunil, arutades Jurmalasse sõitu. Kulešovi elukoha läbiotsimisel äravõetud kõnekaart nr. XXXKulešovi poolt võetud kasu-tusse ( aktiveeris ) 15.06.2006 a.. Uurimistalituse järelpärimisele Tele 2 Eesti AS vastuse koha-selt selle SIM kaardi ja PUK – koodi abonentnumbriga XXXviimane kõne tehtud 28.06.2006 a. kell 19.19 ja kõnekaardile jäi peale summa 4.90 krooni. ( t. VII t.l. 158 ).
  11. juunil 2008 a. LMkäsutuses olid mobiiltelefonid abonentnumbritega XXX ja XXX ning S Kulešovi käsutuses mobiiltelefon abonentnumbritega XXX ja XXX. Jälitustoimingu loa alusel tuvastati, et S Kulešov 28.06.2006 a. kell 14.16 viibis AS EMT tugijaama Juvel 13 tööpiirkonnas, mis teenindab LMelukohta Mustamäe tee 78 – 28 ja kell 19.26 AS EMT tugijaama Kiisa 4 tööpiirkonnas, mis asub sündmuskoha ( Sausti-nõmme küla – M laiba asukoht ) vahetus läheduses. Kell 19.26 helistatakse Kulešovile, mil tema käsutuses oli mobiiltelefoni abonentkaart nr. XXX ja sel kellaajal Kulešov viibib Kiisa masti piirkonnas ja kell 20.19 S Kulešovi kasutuses olev abonentnumber XXXviibib tugijaama Luige B tööpiirkonnas, mis asub sündmuskoha ( XXX küla ) vahetus läheduses ning teenindab Luige ja XXX piirkonda. Samal kellaajal Kulešov helistab abonentnumbrilt XXXja asub Luige masti piirkonnas. Samal hommikul 28.06.2006 a. kell 09.08 viimane mainitud abonentnumber, mis Kulešovi kasutuses, asub tugijaama Bekkeri piir-konnas ( mis teenindab S Kulešovi elukohta ). ( t. V t.l. 141, 154 ) LMviibib samal päeval kell 18.00 paiku AS EMT tugijaama Kohil 11 tööpiir-konnas, mis asub sündmuskoha ( XXX küla – M laiba asukoht ) vahetus lähe-duses. Sel päeval kell 17.58 LMhelistas raviarstile Sõtshovile ja peale seda Mih-hailova käsutuses ja kasutuses olevatele abonentnumbritele sissetulevad ja väljaminevad kõned puuduvad ( t. V t.l. 138 ). Kohtuliku uurimise käigus Kulešov kinnitas, et M ga hakkas suhtlema 2004 a. ja oma-vahelised kohtumised olid regulaarsed ja M kadumisest esmakordselt sai teada
  12. juu-lil ning pidevalt helistas talle, sest soovis M t eeloleva sünnipäeva puhul õnnitleda, kuid viimasega ühendust ei saanud. Kõneeristuse graafikust ajavahemikul 04.07 kuni 10.07.2006 a. nähtuvalt Kulešov oma kasutuses olevalt abonentnumbrilt XXX ei ole LMle helistanud. ( t. V t.l. 142 ). Kohtuistungil Kulešov eitas M tapmist ja esitas võimalust, et M tapmise või-sid toime panna ka M äripartneid V kui ka Bilei või Izotov. Jälitusprotokolli aru-andest nähtuvalt nad ei viibinud 28.06.2006 a. väljapool Tallinna ( t. V t.l. 144 – 146 ). Harju Maakohtu loa alusel läbiviidud toiminguga tuvastati, et 26.08 kell 12.23 S Kulešov helistab vennale Gennadi Kulešov ja Gennadi telefonile vastab G . S Kulešov küsib A ( veel üks S vend ) info edastamise kohta selles, et ta käis iga päev vennaga ujumas juunis, juulis kui ka augustis, sest järjest kuulatakse inimesi üle. See on selleks, et üle-kuulamisel meelest ei lähe. Seda juttu S Kulešov juba räägib vennale Gennadi, kes võttis te-lefoni G lt. ( t. V t.l. 149 ) Kulešovi väidete kinnituseks jälitusprotokolli kohaselt tuvastati alljärgnev, et S Kulešovi venna A Kulešovi elukohast XXX Männiku karjäär asub ca 1 km. kau-gusel ja Kulešovi kasutuses abonentnumbrite XXX ja XXXsisse- ja väljahelistamisega tuvastati Kulešovi viibimine Männiku 3 piirkonnas 01.06.2006 a., 08.06.2006 a., 12.06.2006 a., 15.06.2006 a., 19.06.2006 a., 27.06.2006 a., 29.06.2006 a., 06.07.2006 a., 11.07.2006 a., 14.07.2006 a, ja 25.07.2006 a., s.o. 11 korral viibis Männiku 3 piirkonnas. Samuti tuvastati, et abonentnumber XXXviibis 28.06.2006 a. kell 20.19 Luige B masti piirkonnas, mil Kulešov helistab teisele abonendile. ( t. V t.l. 150 – 154 ). Samuti jälitusprotokolli kohaselt 26.08.2006 a. Kulešov helistab B s Š ile ja viimane teatab, et teda kutsuti politseisse ülekuulamisele ( t. V t.l. 156 ) Ajavahemikul 01.05.2006 a. kuni 28.07.2006 a. Kulešovi kasutuses oleva abonentnumbri XXX kaudu Kulešov oli M ga ühenduses 46 korral ja abonentnumbriga XXX K 13 korral ja M ga 6 korral. Sellel ajavahemikul M helistab Kulešo-vile 49 korral. Ainult T B le, N Ž le ja J G le on rohkem helistanud ( t. V t.l. 161, 162, 165 ). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis eksperdi arvamuse kohaselt LM surma põh-jus ei ole seoses laiba surmajärgsete muutustega üheselt määratav, sest seda mõjutavad aasta- ajale omased klimaatilised tingimused, laiba viibimine vesikeskkonnas ja seetõttu ei ole surma saabumise aeg täpselt määratav. Laiba kohtuarstlikul lahangul avastatud laskevigastus otsmiku piirkonnas on tekitatud kuni 10 mm läbimõõduga tulirelva kuuliga, mille osad on peetunud kuuli sisenemise ava ümbruse pehmetes kudedes 4 halli pehme metalli tükikesena ja nimetatud kuuli põhiosa on peetunud kukla piirkonna pehmetes kudedes kuuli väljumise ava läheduses. Antud laskevigastuse kanal kulgeb eest taha, kerge kaldega vasakult paremale ja ülalt alla. Sellise vigastuse tekitamisejärgselt saabub kannatanu surm tavaliselt lühikese, tõenäoselt minuti osadega mõõdetava ajavahemiku möödudes. Otsmiku servast võetud nahatükikeses on sedastatavad naha ehituslike elementide hulgas musta pigmendi kogumid, mis võivad olla relvasuudmest väljapaiskunud tahma osakesed. Nimetatud asjaolu viitab sooritatud lasu suhtelisele lähedusele, kuivõrd relvasuudmest väljunud kuulile järgnevad tahma osakesed hajuvad umbes paari meetri kaugusel sellest ega tungi kudedesse. Kehatüve tagapinnal, vasakul lülisamba kõrval joonel sedastatud kahest laskevigastustest lähtuvad põikisuunalised kuulikanalid tagant ette, kerge kaldega paremalt vasakule ja alt ülesse-võimalik, et kuulid on mõnevõrra muutnud liikumise suunda peale põrkumist vastu skeleti luid. ( t. II t.l. 130 – 148 ). LMlaibast leitud üks kuul tükkidena eksperdi arvamuse kohaselt võis varem moodustada 38 Special või 357 Magnum kaliibrilise revolvripadruni tömbiotsalise revolvri-padruni tömbiotsalise mantlita pliikuuli. Eksperdi arvamuse kohaselt ei olnud võimalik kindlaks teha relva liiki ja mudelit, millest on see kuul välja tulistatud. ( t. II t.l. 156 – 159 ). M laip leiti 23.07.2006 a. ja samas kohas leiti veest laibast kahe meetri kaugusel valget värvi nahast naisterahva suveking, milles Vitali Mihhailov tundis selle kinga kui emale kuuluva. Leitud kinga asukohaga on tuvastatav, et LM tapmine toimus laiba leidmise asu-kohas. ( t. I t.l. 38, 162 ). Kohtuliku eeluurimise käigus ja kohtuistungil tuvastatu kohaselt laibast leitud kuuli osakestest eksperdi arvamuse kohaselt ei ole võimalik kindlaks teha relva liiki ega mudelit, millest on tulistatud M t. Kannatanute ja tunnistajate ütluste alusel LMl oli pidevalt raha puudus ja ei ole võimalik, et M l oli suurem summa raha s.o. suvila müügist Kulešovilt saadud raha summas 800000 krooni. Poja ütluste kohaselt kooli lõpetamise puhul aktusel viibimiseks emal puudus isegi raha ka kingade ostmiseks, samuti ti puudus raha ka söögi ja bensiini ostmiseks. Aktus toimus pärast suvila müüki. Kriitiliselt tuleb suhtuda Kulešovi poolt antud ütlustesse, et ta võis
  13. juunil 2006 a. viibida jahil ja igal päeval alates juunist kuni augustini käia Männiku karjääris ujumas. Kuigi Kulešov väitis, et ta käis igal päeval venna juures Männiku karjääris ujumas, kuid jälitustoimingu protokollist nähtuvalt Kulešov
  14. juunil 2006 a. ei viibinud Männiku karjääris ujumas. Vastupidi, jälitusprotokolli sisust nähtuvalt Kulešov helistab vennale ja palub uurijale ütelda, et igal päeval alates juunist kuni augustini käis Männiku karjääris ujumas. Samuti on tuvastatud jälitusprotokollidest, et 28.06.2006 a. kell 17.58 M helistas raviarstile, viibides samal ajal EMT tugijaama Kohil 11 tööpiirkonnas s.o. sündmuskohal XXX küla. Kohtueelse menetlusega pole tu-vastatud, et M oleks eelneval ajal kunagi selles piirkonnas viibinud. Samal päeval kell 19.26 helistatakse Kulešovile ja sel ajal Kulešov viibib Kiisa tugijaama piirkonnas ja kell 20.19 viibib tugijaama Luige B tööpiirkonnas. Kulešov teab seda piirkonda eelnevalt, kuna jahimehena on viibinud ti jahil selles piirkonnas. Kinnistu Xxxnotariaalse ostu-, müügilepingus p. 3.1 nähtuva kohaselt müüja M müüb ostjale Kulešovile suvila 800000 krooni eest ja p. 3.2 kohaselt müügihind on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist ning mille saamist kinnitab müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul. Notar ei ole kohustatud ostja ja müüja vahelist kokkuleppeta raha tasumise ja saamise kohta reaalselt kontrollima, kui mõlemad pooled kinnitavad allkirjaga selle tehingu fakti. Kuid kohus suhtub kriitiliselt Kulešovi poolt kohtuistungil antud ütlustesse selles, et ta isiklike säästude olemasolul tasus suvila ostu eest 800000 krooni M le, kuna ajavahemikul 01.01.2004 a. kuni 16.08.2006 a. Kulešovi kontole Ühispangas laekus raha ainult 92 155.50 krooni ning M l raha puudumist kinnitavad ka kannatanud ja tunnistajad. Kõiki eelanalüüsitud, süüdistatava süüd kinnitavad, tõendid riimuvad ning puudub alus neis kahelda. Eelanalüüsitud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistatava süü

§ 114p. 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel.

Lisaks eelnimetatud ja eelanalüüsitud tõenditele ( kannatanute, tunnistajate ütlused, jälitusprotokollid, ekspertarvamused ) on süüdistatava süü tõendatud ka laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktiga ( tõendite asukohad on märgitud kohtuotsuse analüüsivas osas ). Seetõttu ülaltoodu alusel kohus tuleb järeldusele alljärgneva alusel: , et Kulešov omakasu motiivil omandas LM vahendusel ja kaasabil notariaalselt kinnitatud lepingute alusel OÜ Afando, OÜ VK ja kinnistu XXX, et nende ostuhind ulatub üle 1 miljoni krooni ning see raha Kulešovi väitel on tema ja pere säästud, et notariaalselt vormistatud ostu-müügilepingute kohaselt Kulešov ( ostja ) ja müüjad on enne lepingute sõlmimist väitnud, et vastavalt kinnistute müügi hinnale on ostja poolt müüjatele täielikult tasutud ja mille saamist müüjad kinnitavad oma allkirjadega, et kannatanu LM sugulaste ja tunnistajate kinnituste kohaselt LMega A V pole kinnistute müügist raha saanud. Seda enam, et V ütluste koha-selt temale kuulunud firma on lepingu alusel ebaseaduslikult müüdud ja selle kohta on tsiviil-kohtus arutamisel tema poolt esitatud hagi, et Kulešov on eeltoodu alusel saanud notariaalselt kinnitatud lepingutega ülalnimetatud kinnistute omanikuks ja omakasu motiividel tapab tulirelvast tulistamise teel M eesmärgiga, et LM jääb teadmata kadunuks ning seega notariaalselt kinnitatud lepingute ko-haselt ta on ja jääb kinnistute omanikuks, et otseselt ei ole tuvastatav relva liik ja mudel, millest välja tulistatud kuulidega M on tapetud, kuid kinnistute omanikuks saamine omakasu motiividel ja tuvastatuga on kinnitust leidnud, et 28.06.2006 a. nii M kui ka Kulešov viibivad ühel ja samal ajal sündmuskoha piirkonnas, et M viibimist ja asumist selles piikonnas pole kunagi varem täheldatud : seega on ülaltoodu alusel tuvastatav ja tuvastatud, et L Mihhalilova tapmise omakasu motiivil pani toime S Kulešov ja tema tahtlikult toimepandud tegu on kvalifitseeritav

§ 114p. 5 järgi.

Kuigi kannatanute ja tunnistajate ütluste kohaselt LMl oli pidevalt raha puudus ja mingeid suuremaid summasid pole omanud ja seda kinnitab ka pangakontode väljavõtted, kuid notariaalsete lepingute kohaselt Kulešov ( ostja ) on alati enne lepingu vormistamist täielikult tasunud müüjatele kinnistute müügihinnaks märgitud summad ja Kulešov väitis, et see raha on tal säästudest, seega kontrollimaks Kulešovi väiteid vastavalt Rahapesu ja terr mi rahastamise tõkestamise seaduse sätetele, vajalik kontrollida Kulešovil sellise raha, summas üle 1 miljoni krooni reaalset olemasolu. Kriminaalasja materjalide kohaselt süüdistatava süüdistuses

§ 418lg.

3 p. 2 ja

§ 418lg.

2 järgi: Süüdistatav end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtus. Süüdistatava ütluste kohaselt ta omab tulirelvi ja laskemoona Siseministeeriumi loa alusel. Ülekuulamisel Kulešov selgitas, et ta on pikki aastaid jahimees ja süüdistuses nimetatud tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise kohta suures koguses ja sõjaväerelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise osas need võisid jääda tema kätte asjaoludel, et automaatrelva padrunid kal, 7,62 ja sportpüssipadrunid on tema tuttava Rosenbergi omad, kes unustas need tema kätte 2006 a. aprillis. Bars püssi padrunid on Š i omad, kes samuti unustas need tema kätte ja teiste padrunite ning laskemoona kohta ta midagi ei mäleta. Tunnistaja B Š i ütluste kohaselt ta käis koos Kulešoviga viimati jahil 17 aastat tagasi. Eksperdi arvamuse kohaselt süüdistuses nimetatud laskemoon on tulirelva laskemoon ja olid ning on laskekõlblikud. Eksperimentaallasud padrunitega järgnesid tõrgeteta. Süüdistuses nimetatud padrunid on ette nähtud vastava kaliibriga karabiinidele, automaatidele ja kuulipildujatele SKS, AK, RPK vms. Kriminaalasja materjalide kohaselt on tuvastatud, et Kulešovi poolt antud ütlustest nähtuvalt see laskemoon oli tema elukohas ja kuna Relvaseaduse sätete kohaselt ilma seadusliku aluseta ei tohi laskemoona elukohas hoida, seega ebaseaduslikult hoidis oma elukohas süüdistuses nimetatud laskemoona s.o. rikkudes Relvaseaduse § 32 sätteid ja seetõttu S Kulešov pani toime

§ 418lg.

3 p. 2 ja § 418 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja materjali kohaselt süüdistatava süüdistuses

§ 298lg.

2 järgi: Süüdistatav end talle inkrimineeritud kuriteos süüd ei tunnistanud ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtuistungil. Süüdistatava ütluste kohaselt see kuriteo episood on tema suhtes provokatsioon. Kriminaalasjas puutuvad alati kokku ainult uurija ja prokurör ja lubada anda altkäemaksu inimesele, kes ei puutu kokku selle kriminaalasjaga üldse kokku on täielik rumalus, seda enam, et kuskil trammis anda üle pool miljonit. 19.

  1. ta toimetati keskkriminaalpolitsei hoonesse ülekuu- lamisele. Kriminaalinspektor K võttis temalt käerauad ja viis maja taha ja seal vestlesid omavahel. 28.02 jutuajamise sisu K iga on provokatsioon. Ta ei ole K ile mingit suvilat luba-nud. Kriminaalasjas oleva Harju Maakohtu poolt antud loa alusel 28.
  2. toimunud Kulešovi ja Karasjovi vestluse käigus on tuvastatav alljärgnevad episoodid: , et Kulešov ütleb K ile kui perspektiivikast noorest mehest, kasvu perspektiivist, kes ei pea vajadust tundma paljudes asjades, mida vajavad tema kolleegid , et Kulešov pakub K ile isiklikult pool miljonit korraga ja võid osta korteri , et K peab andma Kulešovile sõna tööle jäämisest. Kulešov räägib meeste kombel, et kui tal on võimalik välja saada, siis aitab K i , et Kulešov räägib konkreetselt, et ei tapnud M t. See võis olla läbimõeldud kombinat-sioon , et Kulešov ei välista aasta või kahe pärast vabanemist ja lubab K i aidata ja nendevahe-lisest jutuajamisest ei saa keegi teada, kuid K saab karjäärikasvu ja finantshüvesid , et Kulešovi ettepanekul pole paha, kui elus juhtub mõndagi ja K il on keegi ärimees, kes saab teda igal ajal tööle võtta ja maksab normaalselt ja toob näiteid kolleegide kohta, kes on edetabelis K ist kõrgemal ja olid eelnevalt süsteemist lahkunud , et Kulešov küsib konkreetselt raha toomise ajast ja seda võib teha juba järgmisel päeval. Trammis tuleb juurde isik ja edastab K ile ning kõik on puhas ja teeb K ile ettepaneku selle üle mõtelda , et vajadusel võib K ile tuua Iisraeli passi ja Iisraelis on tõsised teenistused. Palub Karas-jovil edasi töötada ja abi vajadusel tuleb appi , et Kulešov võib hiljem selle maja kirjutada K i nimele ja see suvila maksab rohkem kui miljon ja hiljem saab selle maha müüa kallimalt. Suvila on OÜ Afando nimel ja selle dokumen-did ja rahadega on kõik korras. Teeb K ile ettepaneku teda mitte uputada ja mõlemad tõu-sevad veel ning tal on inimesed, kes kannavad K i arvele panga kaudu ning teevad seda ametlikult ( t. VI t.l. 2 – 59 ). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Kulešov teeb K ile konkreetsed ettepanekud nii raha andmisel kui ka OÜ Afando nimel oleva suvila ümbervormistamisest K i või kel i Ka-rasjovi poolt nimetatud isiku nimele. Kuigi Kulešov reaalselt ei edastanud K ile altkäemaksu ega suvilat, kuid altkäemaksu lu-bamine ei eelda vara või muu soodustuse üleandmist ametiisikule, vaid üksnes ametiisikule selle-sisulise pakkumise tegemist. Pole oluline, kas ametiisik, K on valmis pakkumise vastu võtma või mitte. Altkäemaksu lubamine ei ole altkäemaksu andmise ettevalmistav staadium, vaid on iseseisev lõpuleviidud süütegu, mille seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi kriminali-seerida. Kriminaalasja materjalidest on tuvastatud, et Kulešov mitmel korral, vastavalt Harju Maakohtu määruse alusel vormistatud jälitusprotokolli sisule süüdistatava Kulešovi ja politseiametniku K i vahelisest jutuajamisest, seega S Kulešov pani toime

§ 298lg.

2 järgi kva-lifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja materjali kohaselt süüdistatava süüdistuses

§ 348

järgi: Süüdistatav end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ei kohtueelsel uurmisel ega ka kohtuistungil. Sünnitunnistuse esitamise lugu on 15 aasta tagune ja see on isiklik asi ning puudutab ainult teda ja sellele küsimusele vastust ei anna. Ta on Eesti vabariigi kodaniku passi saanud seaduslikel alustel 15 aastat tagasi ja rohkem ei vasta. Kriminaalasjas oleva materjali kohaselt Kulešov 1995 a. passi saamise avaldusele märkis, et on sündinud 25.07. 1957 a. Tallinnas. Andmete õigsust kinnitas oma allkirjaga. Rahvastiku arvestus kaar Kulešov esitas andmed, et isa on sündinud Venemaal ja ema Maria M ( sünnijärgne nimi Semisotova ) sündinud XXX a. Pihkva oblastis Petseri rajoonis. Kuid Eesti koda-kondsusesse kuulumise tõendamiseks esitas Kulešov KMA-le sünnitunnistuse, millel märkis isa I K ja ema M S . Kulešovi kodakondsusesse kuulumise kontrollimisel on KMA tuvastanud, et S Kulešovi sünni kohta on XXX a. Tallinn – Nõmme Perekonna-seisuaktide büroos koosatud akt nr. XXX mille kohaselt on S Kulešovi vanemad I K ja ema LK. Kulešovile 20.11.1978 a. välja antud NL passi avaldusest nähtu-valt S Kulešovi vanemateks on I K ja LK ning passis olevate and-mete olemasolu ja õigsust S Kulešov ka allkirjastas, seega tunnistas õigeks ema ja isa isiku-andmed. Koos ema ja isaga elas ka ühisel elamispinnal. Seega on tuvastatud, et S Kulešov on passi taotlemisel esitatud teadlikult valeandmeid ja võltsinud dokumendi, soovides tõendada enda Eesti kodakondsusesse kuulumist. Kuna S Kulešovi vanemad on I K ja LK ning S Kulešovile väljastati sünnitunnistus XXX, kuid mitte sünnitunnistus XXX, seega viimane on võltsitud sünnitunnistus. KMA poolt algatatud haldusmenetluse tulemusena on S Kulešovile väljastatud pass nr. XXX ja isikutunnistus nr. XXX kehtetuks tunnistatud. KMA palus S Kulešovil esitada dokumendid, mille alusel ta tõendaks enda kuulumist Eesti kodakondsusesse. Kuna Kulešov ei esitanud tõendeid ja dokumente, mille kohaselt ta omab Eesti kodakondsust, seetõttu pass ja isikutunnistus tunnistati kehtetuks. Kulešov kasutas fiktiivset kodakondsust süüdistuses nimetatud aegadel Eesti Vabariigi piiri ületamisel riigist välja- ja sissesõidul. Kohtuistungil ta ei soovinud kodakondsuse saamisest ütlusi anda ja vastupidist pole ka KMA dokumentidele esitanud, seega on Kulešovi poolt toimepandud süütegu kvalifitseeritav

§ 348järgi.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel

§ 56

alusel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on tahtlikult toime pannud nii I kui ka II astme kuriteod. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, I ja II astme kuritegude tahtlikku toimepanemist, kuritegude toimepanemise pikaajalist ettevalmistamist omakasu motiivil eesmärgiga tappa M , et viimane jääks pärast tapmise toimepanemist teadmata kadunuks ja Kulešov saaks notariaalselt vormistatud lepingute alusel edaspidi olla kinnistute omanik ja tema suhtes alustatud kriminaalasja materjalide sisu muutmist politseitöötaja K i abil ning lubadusega selle teenuse eest edastada viimasele altkäemaksuna kinnistu Xxxkinkimist ja 500000 krooni andmist, samuti dokumentide ettevalmistamist Eesti Vabariigi kodakondsuse omamiseks, kohus leiab, et S Kulešovi tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 311 - § 315 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada S Kulešov

§ 114

p. 5 järgi ja mõista karistuseks 12 ( kaksteist ) aastat vangistust Süüdi tunnistada S Kulešov

§ 418lg.

3 p. 2 ( alates 15.03.2007 a.

§ 418lg.

2 p. 2 ) järgi ja mõista karistuseks 1 ( aasta ) vangistust Süüdi tunnistada S Kulešov

§ 418lg.

2 ( alates 15.03.2007 a.

§ 418– 1 lg.

1 ) järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust Süüdi tunnistada S Kulešov

§ 298lg.

2 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat 6 ( kuus ) kuud vangistust Süüdi tunnistada S Kulešov

§ 348

järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust.

§ 64lg.

1 alusel lugeda mõistetud kergemad karistused kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 12 ( kaksteist ) aastat vangistust Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 02. jaanuarist 2007 a. Tõkend - vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada

§ 68lg.

1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 23.08.2006 a. kuni 25.08.2006 a., alates 22.09.2006 a. kuni 28.12.2006 a. s.o. 3 ( kolm ) kuud 10 ( kümme ) päeva.

§ 51

alusel S Kulešovilt võtta 5 ( viieks ) aastaks relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse. Selle õiguse äravõtmise tähtaega arvestada mõistetud karistuse kandmise lõppemise ajast. 2 Välja mõista S Kulešovilt sundraha 10875 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista S Kulešovilt kohtukuludena ekspertiisitasud summas 126170 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada 5 Politseiameti logistikaosakonnas hoiul olev laskemoon ja Põhja Politseiprefektuuri lubade talituses hoiul olev revolver kohtuotsuse jõustumisel lähtuvalt relvaseadusele realiseerida. 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri / Rahvakohtunikud / allkirjad /

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.