1-08-12981 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja nr 1-08-12981 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Olga Štšeglova, tõlk Inga Kaljus Prokurör Anu Toluk Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Bredovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Bredov, isikukood: 37001260010, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Bredov tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada Asjaolud Viru Vangla esitas 03.oktoobril 2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Bredovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Bredov tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 30.09.1997 kohtuotsusega KrK § 176 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat. KrK § 41 liideti mõistetud karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu 20.02.1997 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses lugedes lõplikuks karistuseks 14 aastat 11 kuud ja 28 päeva ärakandmisega kinnises vanglas. 1 Viru Ringkonnakohtu 02.12.1997 kohtuotsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 30.09.1997 otsus osaliselt kohtualusele A.Bredovile karistuse mõistmises KrK § 176 lg 1 järgi ja karistuse mõistmise osas KrK § 41 alusel. A.Bredovile mõisteti KrK § 176 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrK § 41 alusel liideti Kohtla-Järve Linnakohtu 20.02.1997 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 13 aastat 5 kuud 28 päeva, millest 02.12.1997 seisuga kuulub ärakandmisele 11 aastat 4 kuud ja 22 päeva. Karistuse kandmise algus 27.10.1995 ja lõpp 24.04.
- Viimati arutati A.Bredovi ennetähtaegse vabanemise küsimust Harju Maakohtus 25.09.
- Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest ja määrati, et Aleksandr Bredovi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Aleksandr Bredov on nimetatud kohtumääruse kätte saanud 05.10.2007, mida tõendab tema allkiri kohtumäärusel. Määrus jõustus 15.10.
- Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 15.10.
- Aleksandr Bredovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 3 korral. Ämari vanglas omandas kinnipeetav keskhariduse ja töötas AS Eesti Vanglatööstuses, liivapritsi operaatorina ja hiljem töötas ka OÜ Rummu puit, järelvalveta tööl. Murru Vanglas töötas firmas OÜ Edipsos ja õppis keevitaja eriala, kuid teadmata põhjustel katkestas. Hetkel töötab kinnipeetav Viru Vangla Avavanglaosakonnas viibides väljaspool vangla territooriumit firmas OÜ xxx. Vabanemisel plaanib elama asuda xxx kahetoalisesse korterisse. Vabaduses hetkel kindel töökoht puudub, kuid loodab jätkata tööd firmas OÜ xxx. Peab töötamist oluliseks, suhtub töösse lugupidamisega. Hetkel omab kinnipeetav igakuist isiklikku sissetulekut ja tuleb oma kulude ning tulude tasakaalus hoidmisega toime. Vabanemisfondis on väidetavalt umbes 16000 krooni. Isik on motiveeritud vabanedes toime tulema, vajadusel aitavad teda sugulased. Kinnipeetav, tunnistab, et kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetav on mõistnud vangistuse ajal alkoholi halba mõju ning mõistab, et alkoholi tarvitamine teeb kahju nii temale kui teistele. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse positiivselt, on paigutatud avavangla režiimile, on tasakaalukas ja koostööaldis. Kinnipeetava sõnul kahetseb tehtud kuritegu, mõistab oma süüd, on valmis muutuma. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega, saab aru, et see on talle vajalik. Vangistuses olles on muutnud enda ellusuhtumist ja väärtushinnanguid. Riski aitab maandada kinnipeetava motiveeritus toimetulekuks, sugulaste päritoluperekonna toetus. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et Aleksandr Bredov ei ole sobilik kriminaalhooldusele määramisele, kuna korduvatele karistustele vaatamata ei ole ta oma vangistusest teinud vastavasisulisi järeldusi, vaid on jätkanud kuritegelikku eluviisi, on sooritanud raske isikuvastase kurite, tema käitumises on korduvalt avaldunud agressiivsus, kuriteo sooritas alkoholijoobes, kogemus elamiseks on väike ning ka seda, et vabaduses viibivad lähedased inimesed, kes on ise korduvalt karistatud kriminaalkorras ning kandnud vanglakaristust, mistõttu uue kuriteo toimepanemise risk on reaalne, lisaks puudub vabanedes konkreetne töökoht. Aleksandr Bredov ei taotle enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kohtuistungil jättis ta kohtule otsustada. Mingit huvi ennetähtaegse vabastamise vastu näidanud ei ole. Prokuröri hinnangul süüdimõistetu tuleb jätta vabastamata. Tuleb tunnistada, et kui süüdimõistetu välöjendaks selget soovi vabaneda enne tähtaega kriminaalhooduse alla, näitaks, et ta on huvitatud ja valmis kriminallholdusametnikuga koostööd tegema, siis tema kui prokurör vaidleks kriminaalhooldusametniku negatiivse hinnangu vastu. Kui aga süüdimõistetu ise näitab 2 ükskõiksust oma tuleviku suhtes, siis kriminaalhoolduse määramine oleks mõtteu, sest see eeldab isiku püüdkusi ja kööstööle valmidust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja Aleksandr Bredovi arvamuse, leiab, et Aleksandr Bredovi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjandatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.Bredovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on korduvalt kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest (5 korda), karistusregistri andmete kohaselt viibib vangistuses kolmandat korda. Isiklikust toimikust nähtub, et varem on Aleksandr Bredov toime pannud varavastaseid ja avaliku korra vastaseid kuritegusid ning liikluskuriteo. Olles karistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 03.03.1988 kohtuotsusega KrK § 141 lg 1, § 140 lg 2 p 4, § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega 5 aastat ja 6 kuud, vabanedes vangistusest 27.04.1993, pani toime uue esimese astme isikuvastase kuriteo detsembris
- Seega võib järeldada, et karistus ei ole Aleksandr Bredovi suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest ja avaliku korra vastastest kuritegudest, on välja kasvanud raske isikuvastane kuritegu (Kohtla-Järve Linnakohtu 20.02.2007 kohtuotsusega süüdi mõistetud KrK § 101 p 1, § 140 lg 2 p 1,2,3,4, § 139 lg 2 p 1,2,3, § 207 lg 1, § 184 lg 1 alusel).Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 52-53) on näha, et Aleksandr Bredovit väärteokorras karistatud ei ole. Viimase teise astme kuriteo- vahi alt põgenemise eest karistati teda Ida-Viru Maakohtu 30.09.1997 kohtuotsusega vangistusega 1 aasta 6 kuud. Nimetatud karistusele liideti Kohtla-Järve Linnakohtu 20.02.1997 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 13 aastat 5 kuud 28 päeva, millest 02.12.1997 seisuga kuulub ärakandmisele 11 aastat 4 kuud ja 22 päeva. See näitab, et Aleksandr Bredovi käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Kinnipeetava käitumine kinnipidamisasutuses on olnud mitmekesine. Olles vahistatud, pani ta toime põgenemise. Varem ta oli karistatud distsiplinaarkorras, viimati aastal 2007, kuid kehtivaid distsiplinaarkaristusi A.Bredov ei oma. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud kolme distsiplinaarkaristust, nendest 2 on toimepandud 2002 ja 2003 ning viimane juunis 2007, mille kohaselt karistati A.Bredovit noomitusega, selle eest, et tal lõunasöögi ajal puudus rinnast nimesilt. Tuleb tunnistada, et avastatud rikkumine ei ole niivõrd tõsine. Kinnipeetav vangistuse ajal omandas keskhariduse. Isiklikust toimikust on näha, et alates 13.11.2006 on kinnipeetavat korduvalt lubatud lühiajalisele väljasõidule (kokku 8 korral). Samuti tuleb positiivseks tunnistada seda, et Aleksandr Bredov töötab alates 21.07.2008 väljaspool vangla territooriumit OÜ xxx tehases. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud ka AS Eesti Vanglatööstuses, liivapritsi operaatorina ja OÜ Rummu Puit, järelvalveta tööl ning firmas OÜ Edipsos. See kõik näitab, et kinnipeetav suhtub töösse lugupidamisega ja peab töötamist oluliseks. Seega on süüdimõistetu oma karistusajast positiivseid järeldusi teinud, sest vangistuse ajal on ta teinud püüdlusi ennast kasuliku tegevusega hõivata, mis on ka teoks saanud. Karistuse lõpp on 24.04.2009, seega karistusajast 13 aastat 5 kuud 28 päeva on ära kantud praeguse seisuga 13 aastat 1 kuu ja 14 päeva. Asja materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu suhtes karistuse eesmärgid sisuliselt praegusesks ajaks täidetud. 3 Tal on isiksusttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 16.06.
- ). Sisuliselt võib ta töökoha leidmisel asuda ka kohe tööle, sest tema isiksustõendavad dokumendid on korras. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht oma tädi N. S. korteris aadressil xxx. Kodukülastuse lehest (isiklik toimik II osa II köide lk 13) on näha, et nimetatud korter 2-toaline, kõigi mugavustega. Korteri omaniku N. S. sõnul korteris praegu keegi ei ela ja võimalik, et korteri omanikuks saab Aleksandr Bredov. Samuti on ta nõus toetama A.Bredovit materiaalselt. Aleksandr Bredovi õed, T. ja S. S. on valmis osutama vennale igasugust sotaiaalset abi (isiklik toimik II osa II köide lk 11-12). Garanteeritud töökohta isikul praegu ei ole. Kohus leiab, et Aleksandr Bredovi puhul ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud just isiku resotsialiseerumise väljavaateid arvestades. Karistuse eesmärkide saavutamise seisukohalt kandma jäänud veidi üle 4 kuu vangistust võrreldes juna ärakantud karistusega suurt tähtsust ei oma. Kohus arvestab seda, et süüdimõistetu peale pikajalise karistusaja ärakandmist ikka vajaks kontrolli ja kriminaalhooldusametniku tugi ja abi resotsialiseerimisel. Konkreetsel juhul süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel oleks õiguskord paremini kaitstud, kui süüdimõistetu oleks vabanenud kogu karistusaja ärakandmisel ilma kriminaalhoolduseta. Samas leiab kohus et ilma isiku enda soovi ja valmisolekuta, oleks kriminaalhoolduskontroll mõttetu. Kohus nõustub prokuröriga, et kohtuistungil süüdimõistetu näitas ükskõiksust kriminaalhoolduse määramise kohta. Sellises olukorras kriminaalhoolduse ühe eesmärgi (abi resotsialiseerimisel ja uute kuritegude toimepanemise riski maandumine) saavutamine oleks vägagi küsitav. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus Aleksandr Bredovi Ida-Viru Maakohtu 30.09.1997 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Inna Kirsipuu Kohtunik 4