4-08-4400\3

4-08-4400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-4400 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 29.09.2008.a Väärteoasi Milvi Suursaar’e kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 21.04.2008.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr MPOL-07-HKK-F Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Milvi Suursaar 45609010345; elukoht: XXX töökoht: Dilemma) (isikukood õigusbüroo Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (asukoht Paldiski mnt 47, Tallinn) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Milvi Suursaar kohtuväline menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Kristel Paimla RESOLUTSIOON Milvi Suursaare kaebus jätta rahuldamata ning jätta muutmata Tallinn Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 21.04.2008.a. kiirmenetluse otsus M. Suursaarele määratud rahatrahvi (1 200 krooni) kohta. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisest
2. päeval koostatakse otsus tervikuna ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 21.04.2008.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr MPOL-07-HK-K-F määras Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna peainspektor Anu Põlluaas Milvi Suursaar’ele karistuseks KOKS § 662 lg 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 1 200 krooni. Otsuse kohaselt M. Suursaar, olles notariaalselt kinnitatud volituse alusel kinnistu valdaja (omanikuga võrdustatud isik), rikkus 15.12.2007.a ja 07.01.2008.a kell 14.01 ja 14.00 Tallinnas, Pärnu mnt 193A heakorra eeskirja nõudeid sellega, et ei täitnud oma kohustust kasutusel mitteoleva ehitise valdajana tagada ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorda ning sulgeda sissepääsud hoonesse ja krundile: ei täitnud kohustust teostada heakorratöid kinnistuga külgneval puhastusalal. Kinnistul oleval hoonel on aknaavad sulgemata (klaasid puuduvad ja kilekatted on purunenud). Kinnistul on kasvamas võsa ja maas on mitmesuguse suurusega puuoksi. Piirdeaial on kohati lipid puudu, värav avatud. Kinnistu esine kõnnitee on kaetud paksema lumega, millel on näha kitsas jalatsijälgedega rada. Oma tegevusega rikkus M. Suursaar Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 3 ja 11 nõudeid. Otsuse peale esitatud kaebuses palub M. Suursaar kohtuvälise menetleja otsuse tühitada ja väärteoasja menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja leiab, et eraomandis oleval kinnistul heakorra mittepiisav tagamine või tagamata jätmine, kui sellega ei põhjustata ohtu teistele isikutele või avalikule korrale, ei saa olla väärteona karistatav või on vähetähtis väärtegu, olenevalt tehioludest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole lähtunud kaalutlusõigusest VTMS § 55 kohaldamisel. Ei ole analüüsinud teo võimalikku vähetähtsust ja ohu olemasolu avalikule korrale. Kiirmenetluse kohaldamiseks peavad olema asjaolud selged, sealhulgas teo õigusvastasus ja süü. Käesoleval juhul see nii ei ole. Vaieldava õigusrikkumise eest karistamine kohtuvälise menetleja subjektiivse arvamuse alusel toob kaasa õiguskindlusetuse ja omavoli ning Tallinna linna heakorra eeskiri ei vasta Põhiseaduse §-ga 13 tagatud õiguskindluse põhimõttele, karistatavate tegude loetelu on deklaratiivne ja ebakorrektne, samuti ei ole arvestatud ohu olemasoluga avalikule korrale. Eeskiri võimaldab praktiliselt igaühe karistamist subjektiivse hinnangu alusel. Eeskirjas loetletud karistatavate tegude ebamäärasus toob kaasa kohaliku võimu omavoli. Kohtuistungil jäi M. Suursaar kaebuses toodu juurde ning palus otsuse tühistada. Samas nõustus sellega, et ehitis ja krunt on 2007.a. hilissügisest hooldamata, kuna alates 2007.a. augustist on see müüki pandud. Ta ise käib ehitise juures harva, ei suuda võidelda asotsiaalide ja varastega, kes aiad, aknad ja uksed lõhuvad ning majas sees rüüstamas käivad ning ta ei näe mõtet teha uusi kulutusi aia parandamiseks, akende sulgemiseks või heakorratöödeks krundil või kinnistul külgneval puhastusalal. Selles, et aed, uksed ja aknad on lõhutud ja võimaldavad vaba juurdepääsu asotsiaalidele, pidas ta kaassüüdlasteks naabreid, kes sellest ei informeeri teda ega politseid. Vajalikud parandused ja korrastustööd olevat tegemata ka seetõttu, et ta lootis kinnistu kiirele müügile. 3 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kiirmenetluse otsuses on näidatud konkreetsed teod, mida M. Suursaar kui kinnistu valdaja on jätnud tegemata heakorra tagamiseks pikema aja jooksul. Nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui kordusvaatluse protokoll kinnitavad, et M. Suursaar ei suuda ega soovi tagada ehitise või krundi heakorda. Olukord ei ole seal muutunud kuni asja kohtuliku arutamiseni. Kinnistule on kasvanud võsa, see on risustatud puuokstega, nii krundile kui hoonesse sissepääsud on sulgemata, lõhutud akna alla on tõstetud redel; hoone on pikemat aega seisnud tühjana ning vaba juurdepääs kõrvalistele isikutele on võimaldanud seal vandaalitseda. M. Suursaare tegevusetuse tõttu on olukord muutunud ohtlikuks ka ümbritsevate majade elanikele ning avalikule korrale. Kinnistu heakorra nõue on vajalik ka teiste isikute omandi kaitseks, samuti linnapildi esteetilise väljanägemise tagamiseks. Tegemist ei ole vähetähtsa teoga. Kirjeldatud väärteo eest võis teda karistada kuni 100 trahviühikuga. Milvi Suursaale määratud rahatarhv 20 trahviühikut on põhjendatud ja proportsionaalne, arvestab tema süü suurust, väärteo iseloomu ja laadi. Hoiatusmenetlus oleks kaebaja suhtes ebapiisav mõjutusvahend, sest ta on ka eelnevalt rikkunud Tallinna linna heakorra eeskirja nõudeid ning teda on selle eest trahvitud; vajalikke järeldusi ta teinud ei ole Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 1, §
3. Kohtunik