← Eesti

1-08-13451\3

Toimik nr 1-08-13451 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-13451 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Irina Karo Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Bogdanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.detsembril 2008 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Andrei Bogdanov, isikukood: 37911240300, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, MÄÄRAS Jätta Andrei Bogdanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.10.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Bogdanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Bogdanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.09.2007 kohtuotsusega KarS § 239 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 5 kuud vangistust karistusaja algusega 28.04.2007 ja ülejäänud karistus 13 kuud vangistust jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat koos käitumiskontrollile allutamisega. Viru Maakohtu 10.04.2008 kohtumäärusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 24.09.2007 kohtuotsusega mõistetud ja kandmata karistus 13 kuud vangistust. 1

(3)Karistuse kandmise algus 04.04.2008 ja lõpp 04.05.
  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.10.
  2. Kinnipidamisasutusest Andrei Bogdanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav töötab Viru Vangla köögis ja omab sissetulekut. Isikul on põhiharidus. Vabanemisel soovib minna elama ema juurde xxx Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Andrei Bogdanovi käitumist on püütud mõjutada ka enne kriminaalhooldusega, kuid ta ei teinud sellest õigeid järeldusi, ei täitnud registreerimiskohustust ning pani toime uue kuriteo katseajal. Kriminaalhooldusametniku arvates oleks otstarbekas A.Bogdanovi suhtes kohaldada intensiivsemat järelvalvet kui kriminaalhooldus. Vangistus annaks võimaluse tal tajuda oma õigusvastase käitumise tagajärgi ning avaldaks preventiivset mõju. Uue varavastase kuriteo riski suurendavad halvad elamistingimused, keerulised suhted peres ja töökoha puudumine. Andrei Bogdanov soovib tingimisi enne tähtaegselt vabaneda. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist ja palub määrata A.Bogdanovile kontrollnõuded vastavalt KarS § 75 lg 1 ja 2 järgi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Andrei Bogdanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Bogdanovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut on 10 korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. Väärtegude eest, mis on seotud avaliku korra rikkumise, alkoholiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise ning ühistranspordiseaduse rikkumisega, on süüdimõistetut karistatud 20 korral. Karistusregistri teatisest nähtub, et enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on varavastased
  3. astme kuriteod. Viimase teise astme riigivastase kuriteo pani toime, olles karistatud Lääne-Viru Maakohtu 20.07.2005 kohtuostusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 1 aasta 4 kuu ja 17 päevase vangistusega katseajaga 2 aastat ja mis pöörati täitmisele Lääne-Viru Maakohtu 28.09.2005 kohtumäärusega. Harju Maakohtu 24.09.2007 kohtuotsusega karistati teda KarS § 239 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, KarS § 74 lg 2,3 alusel määrati kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistust karistusaja algusega 28.04.2007 ja ülejäänud karistus 13 kuud vangistust jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat koos käitumiskontrollile allutamisega. Antud kriminaalasi oli arutatud kokkuleppemenetluses, mis näitab, et tegemist oli niigi teatud kompromissiga karistuse määra osas. Viru Maakohtu 10.04.2008 kohtumäärusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 24.09.2007 kohtuotsusega mõistetud ja kandmata karistus 13 kuud vangistust. Kohtumääruse kohaselt rikkus Andrei Bogdanov käitumiskontrolli nõudeid: ei ilmunud registreerimisele. Katseajal on süüdimõistetu toime pannud ka väärtegusid (kokku 8 korda). Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et karistused ei ole Andrei Bogdanovi suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Süüdimõistetu kuriteod on küll peamiselt varavastased, kuid on märgata seadusvastase käitumise progresseerumist ja mitmekesisemaks 2
(3)muutumist. Toimepandud kuritegude iseloom on muutunud mitmekülgsemaks – vargustele on lisandunud kuriteo toimepanemine massilise korratuse ajal. See näitab, et Andrei Bogdanovi käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vanglas viibides asus Andrei Bogdanov paranemise teele. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Tema käitumine vanglas on eeskujulik, mis on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel olulise tähendusega. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Andrei Bogdanovile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Positiivseks faktoriks tuleb lugeda, et süüdimõistetu töötab Viru Vanglas abitöölisena köögis. Kuigi vanglas on süüdimõistetu käitumine olnud vägagi hea, ei kaalu see üle süüdimõisetu õigusevastast käitumist enne vanglasse minekut katseajal kontrollnõuete täitmise rikkumisi. Vaatamata sellele, et vabanedes on Andrei Bogdanovil on kindel elukoht xxx Tallinn ja ema toetus ei välista see uute kuritegude toimepanemise ohtu sest varasemad karistused ei olnud talle õpetuslikud ega hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Vabanedes ei ole Andrei Bogdanovil kindlat töökohta, mis tagaks talle kindla sissetuleku ja sisustaks vaba aega. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja kontrollnõuete täitmise kohustuse panemine ei ole küllaldaseks garantiiks, et isik ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid ning tal tuleb karitusaeg kanda lõpuni. Arvestades Andrei Bogdanovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Bogdanovi temale Harju Maakohtu 24.09.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.