4-08-7903\3

4-08-7903 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 detsember 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-7903 (2318,08,008536) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Sergei Lazarevi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabli Andrus Reidi 17.07.2008 otsusele nr 2318,08,008536 Sergei Lazarevi karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Sergei Lazarev, IK: 37502284718, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sergei Lazarevi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabli Andrus Reidi 17.07.2008 otsusele nr 2318,08,008536 Sergei Lazarevi karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni osaliselt, so LE § 67 nõuete rikkumise osas.
2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabli Andrus Reidi 17.07.2008 otsus nr 2318,08,008536 Sergei Lazarevi karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni osaliselt, so LE § 67 nõuete rikkumise osas.
3. Lõpetada väärteomenetlus LE § 67 rikkumise osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabli Andrus Reidi 17.07.2008 otsus nr 2318,08,008536 Sergei Lazarevi karistamises LS § 7435 lg 1 alusel LE § 68 p 5 nõuete rikkumise osas muutmata.
5. Teha uus otsus, kergendades Sergei Lazarevile LS § 7435 lg 1 alusel määratud karistust ja määrata Sergei Lazarevile LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, so 900 (üheksasada) krooni.
6. Rahatrahv tuleb kassatsioonkaebuse esitamise 30 päevase tähtaja jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbrina
7. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 17.12.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabli Andrus Reidi 17.07.2008 otsusega nr 2318,08,008536 karistati Sergei Lazarevi LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni selles, et menetlusalune isik 26.06.2008 kell 11.00 Põhja-Tallinna linnaosas Tallinna linnas Kopli 4C maja juures, juhtides mootorsõidukit asulasisesel teel, kasutas teel sõidu ajal telefoni ilma käsi vabaks jätva abivahendita, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, millega rikkus LE § 67 ja 68 p 5 nõudeid ja pani toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Jääb oma seletuses antud ütluste juurde, kus on märgitud, et mobiiltelefoni ta ei kasutanud ja turvavöö oli kinnitatud. Asja materjalidest nähtuvalt tugineb mobiiltelefoni kasutamine ja kinnitamata turvavööga sõitmine pelgalt tunnistaja ütlustele, kelleks oli teine politseiametnik. Antud tunnistaja ütlustega lõi kohtuväline menetleja sisuliselt enese poolt arutatava väärteoasja jaoks ise tõendi. Sõidukil on turvakile, mis annab tugeva läike ning sellepärast võib sõidukis toimuvat vaid aimata. Mobiiltelefoni kasutamine tugineb oletustele. Politseinik võis märgata teda tegemas helistamise sarnaseid liigutusi, või oletatavalt midagi käes hoidmas ja huuli liigutamas. Tegelikult liikus sõidukis kinnitatud turvavööga ning peatamise hetkel võis hoida käes diktofoni-helisalvestamise seadet, igapäevast töövahendit. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Tunnistajana üle kuulatud Joel Vain seletas, et 26.06.2008 teostas kella 11 ajal liiklusjärelevalvet Kopli tänaval. Seisis Kopli 4C maja juures Vana-Kalamaja ristmikul. Põhja pst-lt ei olnud teda näha. Seisis nurga taga Kopli tänava sõiduteest mitte kaugemal kui 3 meetrit. Elmo Pappel oli patrullautoga eemal. Mööda Kopli tänavat Põhja pst suunas tuli punast värvi Xxx, juhil oli vasakus käes mobiiltelefon, hoidis kõrva juures, turvavöö ei olnud kinnitatud. Seal on kaks ülekäigurada, sõidukite kiirus väike, mis annab võimaluse sisse vaadata. Juht oli nõjatunud ettepoole, oli näha, kuidas turvavöö riiete peal näha ei olnud, ettepoole nõjatumise tõttu oli näha tühimik. Juht nägi teda ja nähes, et ta kinni ei pea, siis lasi telefoni alla, parema käega kinnitas turvavöö. Juht kinnitas turvavöö tema silme all. Praegu kohtuistungil ei saa öelda kummas käes kaebajal on telefon ja diktofon. Tuleb võrrelda kahte situatsiooni, kus sõidetakse autoga ja räägitakse telefoniga ja kohtus kui püütakse panna teda tuvastama kumb esemetest on telefon. Siis tehti seda tahtlikult, vaevalt, et autoroolis selliseid mänge mängitakse. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tunnistaja ütlustega on rikkumine tõendamist leidnud. Turvavöö oli lahti, mis pandi kinni alles pärast politseiniku nägemist. Turvavöö kinni panemine on konkreetne liigitus. Isikule on süüks pandud ka mobiiltelefoni kasutamine, seega kas käes on diktofon, MP3 mängija, telefon, ei ole vahet, sest seaduse mõte on selles, et juht hoiaks mõlema käega rooli. Juht pani telefoni käest ja kinnitas turvavöö, seega sai rikkumisest aru. Kaebus tuleks jätta rahuldamata. 2 Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistaja ütlused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtus üle kuulatud tunnistaja J.Vain ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja veendunud selles, et kaebuse esitanud isik kasutas väärteoprotokollis ja otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimisel mobiiltelefoni. Kaebuse esitanud isik eitas mobiiltelefoni kasutamist ja seletas, et ta kasutas diktofoni. Ka vastulauses on menetlusalune isik väitnud seda, et ta kasutas doktofoni. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja J.V ütlustest võib teha järelduse, et telefoni olemasolu vastu huvi ei tuntud ning telefoni kõneregistrit ei kontrollitud. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et väärteoasjas ei ole ühegi väärteomenetlusega lubatud ja seadusega võimaliku menetlustoiminguga kindlaks tehtud menetlusalusel isikul mobiiltelefoni olemasolu, mistõttu ei ole ka võimalik kaebuses esitatud väiteid ümber lükata. Seetõttu ei ole menetlusaluse isiku poolt LE § 67 nõuete rikkumine tõendamist leidnud. Kuivõrd menetlusalune isik on väitnud ka kohtuvälisel menetlusel, et ta kasutas diktofoni, pidanuks kohtuväline menetleja kontrollima diktofoni olemasolu ja hindama menetlusaluse isiku käitumist LE § 65 nõuete rikkumisena, kuivõrd juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. Kuivõrd kohus on kaebemenetluses seotud väärteoprotokollis märgitud rikkumise kirjeldusega, siis ei saa kohus väärteoprotokolli piiridest väljuda ega rikkumise kirjeldust muuta. Seega on tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega VTMS § 149 mõttes kuna ei ole kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama ja on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlusalusele isikule inkrimineeritud LE § 67 nõuete rikkumine tõendatud ning esitatud kaebus kuulub selles osas rahuldamisele ja vaidlustatud otsus LE § 67 rikkumist puudutavas osas tühistamisele ning väärteomenetlus selles osas lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mis puudutab menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimist nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga, siis asub kohus seisukohale, et tunnistaja ütlustega on kaebuse esitanud isiku väited ümber lükatud. Kohus loeb usaldusväärsemaks kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja J.V ütlusi, mille kohaselt nägi ta kaebuse esitanud isikut ettepoole nõjatumas ja oli näha, et turvavöö ei ole kinnitatud. Kohus peab seda väidet usaldusväärseks, kuivõrd nn kolme punkti turvavöö ülemine kinnitus on B-piilari juures ning seetõttu kinnitatud turvavöö puhul on näha üle juhi õla diagonaalis keskkonsooli kinnitatud turvavöö. Tunnistaja väidete kohaselt oli sellel kohal tühimik, seega ei olnud turvavöö ka kinnitatud. Asjaolu, et pärast politseiametniku märkamist menetlusalune isik kinnitas turvavöö ja kinnipidamise hetkel oli turvavöö kinnitatud, ei muuda liikluseeskirja nõuete eiramist olematuks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et LE § 68 p 5 nõuete rikkumine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteona. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 1800 krooni ulatuses, so üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Kuivõrd tegemist oli kahe rikkumisega, olnuks taoline karistusmäär proportsionaalne süü suurusega. Kohus asub seisukohale, et kuna osaliselt tuleb vaidlustatud otsus tühistada, siis väheneb ka süüdistuse maht, mis kohtu arvates peab tingima ka määratud karistuse kergendamise. Seetõttu peab kohus võimalikuks kergendada karistust, vähendades uue otsusega menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi 900le kroonile, so 15 trahviühikule. Märt Toming kohtunik 3