4-08-9349\3

Väärteoasi nr.4-08-9349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär tõlk Vaidlustatud lahend 18.12..2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Thea Tikenbergi Maksim Tšurkin Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes KÜÜNARPUU 11.09.2008.a. väärteoasjas nr. 2315, 08, 007010 tehtud otsusega määratud lisakaristuse tühistamise või vähendamise ja vastustajalt kaebaja kasuks kohtukulude väljamõistmise nõudes Kaebuse esitanud isik Valeri Nagapetjan, isikukood: 38308030252, elukoht: xxx kaebuse esitaja: Valeri Nagapetjan, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna – esindaja konstaabel Jaak Paju Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Jätta Valeri Nagapetjani kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes KÜÜNARPUU 11.09.2008.a. väärteoasjas nr. 2315, 08, 007010 tehtud otsus muutmata. Kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa, igakuiselt summas 2100-EEK-i, 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas, kohustuslik on märkida viitenumber 10220085362452 ning selgitus: Valeri Nagapetjan, 4-08-9349, rahatrahv. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes KÜÜNARPUU 11.09.2008.a. väärteoasjas nr. 2315, 08, 007010 tehtud otsusega tuvastati, et Valeri Nagapetjan juhtis 09.06.2008.a. kella 03.48 ajal Tallinnas Mahtra tn 29 juures, liikudes Laagna tee suunas, mootorsõidukit alkoholijoobes. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik esitas vastulause, milles tunnistab oma süüd ja selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut. Menetlusalune isik Valeri Nagapetjan rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p. 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74’19 lg. 1 järgi. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Valeri Nagapetjanile LS § 74’19 lg. 1 karistuseks rahatrahvi 210 trahviühiku ulatuses, s.o 12600 krooni ja LS § 74’19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks. KAEBUSE SISU Valeri Nagapetjan esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes KÜÜNARPUU 11.09.2008.a. väärteoasjas nr. 2315, 08, 007010 tehtud otsusega määratud lisakaristuse tühistada või vähendada ja vastustajalt kaebaja kasuks kohtukulude väljamõistmist. 1. Faktilised asjaolud Valeri Nagapetjan on esitanud Põhja Politseiprefektuurile vastulause, milles tunnistas oma süüd täielikult ning kahetses juhtunut, palus arvestada asjaolu, et tema ülalpidamisel on rase elukaaslane, tema õpib A Ü ning praktika läbimiseks ning edaspidise töökoha saamiseks on ülitähtis juhtimisõiguse kehtivus. 2. Kaebuse põhjendused Kohtuväline menetleja pidas vajalikuks Valeri Nagapetjanile lisakaristuse määramist. Tulenevalt KarRS § 3’1 lg-st 1 karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni § 25-28 sätestatud tähtaegadel. Asjaolu, et isik on kohusetundlikult tasunud temale määratud rahatrahve näitab tema tõsist suhtumist rikkumistesse ning soovi olla seaduskuulekaks ühiskonnaliikmeks. Vastavalt KarS § 56 lisakaristuse määramisel peavad esinema raskendavad asjaolud. Antud otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning kergendava asjaoluna on arvestatud kaebaja puhtsüdamlikku kahetsust. Tulenevalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja ei arvestanud vastulauses esitatud asjaoludega ning lisakaristuse kohaldamine kaebajale oli ebaproportsionaalne toimepandud süüteoga. Arvestades kaebaja isikut, oleks tema mõjutamiseks piisav üksnes rahatrahvi määramisest. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1, § 133, § 134, § 135 lg. 6. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 2 3