4-08-10000\2

Väärteoasi nr.4 – 08 - 10000 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Sirje Luga ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Vadim Põlinski kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommussar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. detsembril 2008 a. Vadim Põlinski kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 029497 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kirjeldab, et 03.09.2008 a. kella 22 ajal ta juhtis mootorsõidukit ning Peterburi teel oli peatatud politseipatrulli poolt. Talle öeldi, et on kiirust ületanud, kuid ta selle selgitusega nõus ei olnud. Tema suhtes vormistati väärteoprotokoll selles, et ta rikkus LS § 74 – 22 lg. 2 sätteid ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 1800 krooni. Tema sõitis kolonnis, ees ja taga sõitis sõidukeid. Taotleb mõistetud karistus tühistada. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et naispolitseinik andis ütlusi tunnistajana ja näha, et protokoll on kirjutatud ühe käekirjaga. Peale tema märkust kirjutas protokollile alla meespolitseinik Tõnis Land. Tema arvates see ei ole korrektne. Kiiruse mõõtmise protokollis märgitu kohaselt mõõdeti kiirust Peterburi tee 75 maja juures, kuid see maja asub sõiduteest ca 150 m kaugusel s.o. sisekvartalis. Mõõtmine toimus pimedal ajal. Tunnistaja kirjutab, et sõitis autokolonn ca 4 autot ja taga üksik auto, kuid ei kirjuta auto marki ega värvi. Ta sõitis autoga kolonnis ja viimasena. Politseinikud peatasid tema poolt juhitava auto. Viimane üksik auto oli kolonnist selleks ajaks kolonnist möödunud. Ta peeti kinni ekslikult ning taotleb mõistetud otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et kaebaja on välja tulnud uute väljamõeldistega, mida ei ole kaebuses maininud. Kui mõõdetakse kiirust kuskil tee ääres, siis pannakse kiiruse mõõtmise asukoht lähedal asuva hoone järgi. See ei pruugi asuda kõrval, vaid see oli kõige lähemal. Kohtuvälise menetleja otsus on igati õige ja tõene. Samuti kiiruse mõõtmise juures on viibinud tunnistaja ja on andnud selle kohta ütlused. Kiiruse mõõtmine on teostatud kalibreeritud ja taadeldud mõõteseadmega, mille tulemuses ei ole samuti põhjust kahelda. Antud juhul on mõõtmine teostatud paigal seistes, mis vähendab samuti eksimisvõimalust ja ei ole mingit põhjust, miks oleks pidanud kiirusemõõtja eksima ja seega kaebus jätta rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Vadim Põlinski 03.09.2008 a. kell 22.05 juhtis mootorsõidukit kiirusega 80 km/h +/- 3 teel, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Põlinski väärteoprotokollis oma selgituses kirjeldab, et juhtis mootorsõidukit 50 km/h, kõrval sõitis mitu autot. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kirjelduse kohaselt kiiruse mõõtmine toimus Peterburi tee
3. Väärteomenetluse seadustiku § 58 lg. 1 kohaselt väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga, sama § lg. 2 kohaselt esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt nimetatud seadustiku § -le
4. KrMS § 66 lg. 2 alusel kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Kuid sellest ei tulene põhimõtet, et kohtuvälise menetleja ametnik ei või olla tõendi allikaks. KrMS § 66 lg. 2 näeb ette vaid ühe kitsalt piiritletud olukorra, mil uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja ametnik ei või menetluses tunnistajana osaleda. Käesolevas väärteomenetluses lähtuvalt materjalidest väärteoprotokolli on omakäeliselt vormistanud Ruth Voore, kuigi väärteoprotokolli vormistajaks on märgitud Tõnis Land. Väärteoprotokollile on allkirja kirjutanud Ruth Voore ja loetud parandus õigeks ning Land allkiri. Väärteomaterjali juurde on lisatud tunnistaja Ruth Voore poolt vormistatud tunnistaja ülekuulamise protokoll, milles märgib, et väärteoprotokolli vormistas Land, kuid tegelikult väärteoprotokoll on vormistatud tunnistaja Ruth Voore poolt. Sellele rikkumise asjaolule kohtuistungil viitas ka kaebaja, et pärast tema märkust protokollile kirjutas alla Land. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on vormistanud politseinik Land. Väärteoprotokollis märgitud, et tõendiks on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Lahtris tunnistaja ütlused protokollitud eraldi on märge tehtud nii „ Ja „ kui ka „ ei „ kastis. Otsusega väärteoasjas kohtuväline menetleja selgitab, et väärteo toimepanek on tõendatud kogutud materjalidega, sealhulgas tunnistaja ütlustega. Ülaltoodu alusel kohus tuleb järeldusele, et menetlusnormide rikkumise tõttu tuleb Vadim Põlinski suhtes mõistetud otsus väärteoasjas tühistada. Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostajana Tõnis Land pole isiklikult väärteoprotokolli kirjeldust täitnud, vaid selle täitis omakäeliselt Ruth Voore ja hiljem ta vormistas ka tunnistaja ülekuulamise protokolli. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 58 lg. 1 nõuetele Ruth Voore vormistas väärteoprotokolli kirjelduse ja tunnistajana ülekuulamise protokollis ta kinnitab, et tutvustas Põlinskile ka kiirusmõõteseadme näitu, samuti ta oli kohustatud ka sama § lg. 2 sättest tutvustama Põlinskile ka õigused ja kohustused. Väärteoprotokolli koostaja allkirja kirjutas ka Voore, kuid märkega „ parandus õige „ allkirjastas väärteoprotokolli Land. Seetõttu ülaltoodu on väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ning kohtuvälise menetleja otsus mõistetud karistuse osas kuulub tühistamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2; § 150 lg. 2 kohus otsustas: Rahuldada Vadim Põlinski kaebus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr. 2302, 08, 029497 Vadim Põlinski suhtes LS § 74 – 22 lg. 2 järgi mõistetud rahatrahv 30 trahviühikut s.o. 1800 krooni täies ulatuses ja lõpetada asja menetlus. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse õigust. Kohtunik