1-08-15792\2

(08237300274)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Marek Litnevski Kriminaalasi Maksim Morozov süüdistuses KarS § 275 järgi. Prokuröri abi Robert Saareke Tõkend Maksim Morozov: elu- või asukoht ja aadress: xxx, isikukood või sünniaeg: 37301170314, kodakondsus: EV kodanik, haridus: põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta. Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: viimati Harju Maakohtu poolt 08.06.1998.a. KrK § 181 ja KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi vangistusega 10 k. elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Riine Lumiste Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Maksim Morozov KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Maksim Morozov ´ ile 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg s.o. 10.07.2008.a kuni 11.07.2008.a. s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Maksim Morozov ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Maksim Morozov Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Maksim Morozov ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 292 ( üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedpank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Maksim Morozov 1-08-15792, kaitsjatasu”, „Maksim Morozov 1-08-15792, sundraha“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Maksim Morozov´i süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 10.07.2008.a. kella 14.20 paiku kinnipidamise järgselt Paldiski mnt ja Pakri tänava pargis ning hiljem konstaablipunktis aadressil Paldiski, Rae 29 kasutas solvavaid väljendeid ametiülesandeid täitva Ivo Meller´i ja Kristi Ruusmaa suhtes. Konstaablipunktis Maksim Morozov jäljendas 2 urineerimist, millega avaldas oma ilmset lugupidamatust ametiülesandeid täitva Ivo Meller´i ja Kristi Ruusmaa suhtes. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindajate solvamises seoses nende ametikohustuste täitmisega, pani Maksim Morozov toime KarS§ 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maksim Morozov´i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kannatanu Ivo Melleri ütlused, et tema oli 10.07.2008.a. koos Kristi Ruusmaaga autopatrullis ning teostasid politseioperatsiooni Paldiski linnas. Pakri tänava pargis märkasid, kuidas kaks isikut tarbisid alkohoolseid jooke. Sõitsid autoga nende juurde ning juhtisid isikute tähelepanu sellele, et avalikus kohas on alkoholi tarbimine keelatud. Andis korralduse liikuda politsei auto juurde. Nooremapoolne isik oli agressiivse käitumisega. Politsei auto juures andis vanemapoolsele meesterahvale korralduse seista auto ukse juures, seejärel hakkas Kristi Ruusmaa kontrollima isiku andmeid. Teisele isikule, kes oli rahutu, andis korralduse seista auto ees, mille peale hakkas isik teda sõimama „fašistiks“ ja „seaks“. Kuna isikute andmeid pargis tuvastada ei õnnestunud, otsustasid isikud toimetada Paldiski konstaablipunkti täiendavaks kontrolliks. Nooremapoolne meesterahvas, kelleks osutus Maksim Morozov, hakkas edasi solvama nii teda kui ka Kristi Ruusmaad sõnadega: „fašist“, „cvinja“, „pederast“. Kristi Ruusmaale ütles isik „malenki fašist.“ Rääkimine käis vene keeles ning kuna tema valdab vene keelt täiuslikult, siis sai täpselt aru kelle kohta solvangud olid öeldud. Teine meesterahvas rahustas Morozovit, kuid Morozov sellest välja ei teinud(t.lk.6-8); kannatanu Kristi Ruusmaa ütlused, et tema 10.07.2008.a. osales autopatrullis koos vanemkonstaabli Ivo Melleriga. Teostasid järelvalvet avaliku korra üle Paldiski linna pargis. Kontrolli käigus tabasid õigusrikkumise. Kahel isikul puudus esitamiseks dokumendid ning palusid isikutel tulla politsei sõiduki juurde teostamaks isikukontrolli. Üheks isikuks osutus Andrey Goncharuk ning teiseks isikuks Maksim Morozov. Kuna Maksimi käitumine oli rahutu, siis palus Ivo Meller seista temal sõiduki ette, et isik oleks nähtaval kohal. Selle korralduse peale tuli Morozovi suust suurem sõim nende mõlema suunas, nimetas neid „fašistideks“ ja „sigadeks“. Kuna isikute andmete kontroll vajas täiendust, transportisid mõlemad meesterahvad Paldiski konstaablipunkti. Konstaablipunktis vormistas tema Andrey Goncharuk´ile kiirmenetluse otsuse, tema poolt toime pandud rikkumise suhtes, vastavalt KarS § 262 järgi. Andrey lahkus konstaablipunktist pärast otsuse kätte saamist. Selle aja jooksul nimetas Maksim teda „väikeseks fašistiks“, „seaks“ ning kasutas sõna „mendid on pederastid.“ Seejärel küsis, kas võib minna WC-sse ning alustas kohe nende vahetus läheduses urineerimise imiteerimist. Tundis end vägagi solvatud, millega isik solvas inimväärikust ja ühiskondliku moraali tunnet, viibides alkoholijoobes avalikus kohas. Kuna Maksim Morozov on vene rahvusest, siis tema poolne solvamine toimus vene keeles, kuid temale arusaadavalt ja isiklikult võetavalt(t.lk.9-11); tunnistaja Andrei Goncharuk ütlused, et 10.07.2008.a. oli tema koos Maksim Morozovi ning Juliaga pargis. Tema ning Maksim olid ebakaines olekus. Nende juurde tuli politseiauto ning temale ning Maksim Morozovile tehti ettepanek autosse istuda ning politseiosakonda sõita. Tema istus politseiautosse, aga Maksim Morzov hakkas politseinikega kõrgendatud toonil rääkima. Maksim Morozov ütles politseinike kohta igasuguseid sõnu, solvas neid. Politseiosakonnas jätkas Morozov politseinikega sõimlemist. Konstaabel üritas teda kaks korda maha rahustada, kuid Morozov nimetas politseinike muidusööjateks, lojusteks, kaabakateks. Konfliktist politseinikega tema osa ei võtnud (t.lk.21-24); tunnistaja Julia Kopachevskaya ütlused, et 10.07.2008.a. oli tema Maksim Morozovi ja Andrei Gonacharukiga pargis, Maksim Morozov ja Andrei Gonacharuk olid ebakaines olekus. Politseinik palus neilt dokumente. Maksim ütles, et temal ei ole dokumente. Seejärel palus politseinik istuda politseiautosse. Politseiauto juurde minnes ütles politseinik Maksim 3 Morozovile: „Seis.“ Maksim sai vihaseks ning hakkas vaidlema. Maksim ütles politseinike kohta igasuguseid sõnu, missuguseid sõnu isik ütles, tema ei mäleta. Kui isikud minema viidi helistas tema Morozovile, millepeale Morozov ütles, et istub puuris, isik oli erutatud, agressiivne, kuulis, kuidas Morozov Mellerit ebatsensuursete sõnadega „saatis.“ Kui Goncharuk politseist parki tagasi pöördus, siis ütles, et Morozov oli politseinikega jaoskonnas sõimlema hakanud nimetas neid fašistideks(t.lk.25-28); tunnistaja Sergei Dubrov ütlused, et 10.07.2008.a. oli tema Paldiski linnas pargis. Pargis viibisid ka Andrei ja Maksim Morozov. Isikud olid kerges alkoholijoobes, nende juurde sõitis politseiauto. Kuna isikutel puudusid dokumendid, siis palus politseinik neil politseiauto juurde minna. Maksim Morozov vastas, et tema ei ole koer, et käske täita, temaga tuleb inimese moodi rääkida. Seejärel läksid politseiauto juurde, tema ei kuulnud milline jutuajamine käis, kuna asus autost kaugel(t.lk.2932); koopia alkoholijoobe tuvastamise protokollist, millest nähtub, et 10.07.2008.a. tuvastati Maksim Morozovil alkoholijoove(t.lk.4); kahtlustatava Maksim Morozovi ütlused, millistega tunnistab oma süüd ning kahetseb juhtunut, palub vabandust. Oli 10.07.2008.a. pargis, Pakri tänaval, Paldiski linnas, tuttavate Andrei Goncharuki ning Julia Kopachevskayaga. Olid Andreiga napsitanud. Tema jaoks arusaamatul põhjusel sõitis nende juurde politseiauto. Politseinikud astusid nende juurde ja ütlesid, et autosse isuksid. Hakkasid minema auto suunas, kui meespolitseinik ütles käskivas toonis : “Seis.“ Politseiniku käskiv toon solvas teda. Ütles politseinikule, et ei ole vaja temaga rääkida nagu koeraga. Tema ning politseiniku vahel tekkis riid ning ütles politseiniku aadressil „jõhkard“, ebatsensuurseid sõnu, millega solvas politseinikke. Konstaablipunktis koostati Andrei kohta protokoll, kuid tema ning politseiniku vahel jätkus riid, mille käigus solvas tema politseinikke. Nimetas politseinikke „fašistideks“, „sigadeks“, ning „pederastideks“. Oli vihane ning sellepärast ei häbenenud väljendeid ega valinud sõnu. Solvas neid politseinikke, kes teda olid solvanud. Tüli oli tema ja meespolitseiniku vahel. Naispolitseinikku „väikeseks fašistiks“ tema nimetanud ei ole (t.lk.14-19) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Maksim Morozov on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Maksim Morozov on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Maksim Morozov´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Maksim Morozov´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Maksim Morozov´it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna Maksim Morozov puudub kindel sissetulek ning samuti tuleb tasuda menetluskulud. Maksim Morozov suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. Maksim Morozov´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 292.10 krooni. Kohtunik 4