1-08-9802 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 detsember 2008. a Tallinn Krimalasja number 1-08-9802 (07231701481) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Oleg Lukov, 1-08-9802, sundraha“. 5.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 7398 (seitse tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa) krooni ja 60 senti, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Oleg Lukov, 1-08-9802, kaitsjatasu“. 6.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 37 tegemisel tekkinud kulu 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Oleg Lukov, 1-08-9802, isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu“. 7.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Oleg Lukov, 1-08-9802, joobe tuvastamise tasu“.

1. Rahalise karistuse ja krimalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav alates otsuse kuulutamisest, so alates 02.12.
2. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17.12.2008 ning juhul, kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.12.
3. 2 Krimalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: Oleg Lukovit süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes 02.06.2007 kella 09.40 ajal Tallinnas, Vilde tee 101 asuva baari Izmir juures tänaval so avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et lõi S E`t rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel viimane kukkus peaga vastu asfalti ning kaotas teadvuse. Selliselt põhjustas Oleg Lukov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku oimuluu murru ja nahamarrastused kukla piirkonnas Seega Oleg Lukov rikkus rahu ja avalikku korda ning see oli toime pandud vägivallaga, so pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Oleg Lukov end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning seletas, et tunnistab küll kannatanu löömist, kuid väidab, et kannatanu lõi teda esimesena ja ta kaitses ennast. Läks sõbraga baari, sõber kutsus. Pärast sulgemist läksid kasiinosse. Intsident algas kasiinos, kannatanu pidevalt segas, oli palju joonud. Kannatanule tehti kasiino töötajate poolt märkus. Kannatanu püüdis seltskonda sisse saada. Tütar magas kodus, ta lahkus kodust kella kahe ajal. See oli ainuke kord kui tütre üksinda jättis. Tütar on päeval koolis, siis pikapäevarühmas. Ise tuleb koju õhtul kuue-seitsme ajal, õpivad. Sugulastest on ema, õde, sugulase laps. Hommikul tahtsid koju minna, juba läksidki ja tahtsid lahku minna ning liikusid nurga taha. Kuulis kiireid samme, pöördus ja mees lõi vastu selga, küsis kas tahad kakelda. Kannatanu püüdis teda lüüa, kuid oli väga purjus. Lõi vastu, kuid ei löönud kõvasti. Kannatanu kukkus. Katsus pulssi, pulss oli olemas. Tuttavad ütlesid, et hoolitsevad ise tema eest ja kutsuvad kiirabi. Kuna tütar oli üksi kodus, siis hakkas rahulikult koju minema. Naispolitseinikke ei näinud. Kui kõik toimus, politseid ei olnud 15 meetri raadiuses. Juuksuris töötaja kutsus politsei, ka tema ei näinud politseid. Need naispolitseinikud võisid tulla, kutsuda teised, kuid lähedal neid ei olnud, mingeid märkusi ei teinud. Läks juba rahulikult kodu poole ja oleks koju jõudnud kui ei oleks kannatanule abi osutanud. Kinni pidas teda meespolitseinik. Varem on karistatud avaliku korra raske rikkumise eest. Kohtus ühe naisterahvaga ja selle naisterahva endine abikaasa jälitas seda naisterahvast, ähvardas tütart. Süüdistati kehavigastuste tekitamises, eluruumi tungimises. Kaklus oli , kehavigastused tekitas noaga. Kannatanu S E seletas, et ei tea mis juhtus. Ärkas haiglas, oli mingi mälukaotus. Mäletab, et käis juuksuris, aga mis päev see oli, seda ei tea. Kas on nüüdseks paranenud, seda ei tea, tunneb end normaalselt, hiljem arsti poole pöördunud ei ole. On iseloomult rahulik inimene, võib end hästi kontrollida keerulises olukorras. Võib inimesega leida hea kontakti. Alkohol mõjub normaalselt, tarvitab alkoholi nagu suurem osa. Allergiat alkoholile ei ole. Ei mäleta, et oleks eelmine aasta käinud baaris Izmir. Käib erinevates baarides, eelmine aasta vaevalt, et seal käis. Kas midagi kaduma läks, seda ei tea. Kaks päeva on mälust puudu. Mis asjad tal olid, ei oska öelda, telefoni sai kätte haiglas. Pärast haiglat tundis end hästi, kui joove oli, siis ei tundnud seda, viidi politseisse ja kuulati üle. Kui oleks joobes olnud, siis poleks üle kuulatud. Kes on süüdistatav on raske öelda. Kannatanu lisas, et tal ei ole süüdistatava suhtes pretensioone. Kohtuistungil kuulis, et oli olnud purjus ja ei kontrollinud ennast. Ta ei süüdista süüdistatavat. Inimesed rääkisid nii, võis tõesti nii olla. Mõtles, et võib veel midagi öelda ja aidata kohtulikule arutamisele kaasa. Tunnistaja Oksana Luik seletas, et oli 02.06.2007, laupäeval, koos konstaabel Epp Tääderiga patrullis Mustamäe piirkonnas. Sõitsid Keskuse poolt läbi hoovi ja kui toimus löömine, siis olid kõnnitee juures, mitte enam parklas ja tahtsid just tagasi keerata. Izmir ja Szolnok on kohad, kus tavaliselt midagi toimub. Alguses nägid maja juures 20-30 meetri kauguselt seltskonda, kust eraldusid kaks isikut, üks neist süüdistatav. Alguses vaatasid lihtsalt, et mingi seltskond on, kuid kui kaks eraldusid, siis hakkas jälgima, et mis toimuma hakkab. Oli näha, et on joobes. Mitu inimest seltskonnas oli, seda ei mäleta, alguses ei pidanud oluliseks. Kas seltskond liikus, seda ei oska öelda. Oli hommikune aeg ja mõtles, et sellisel kellaajal juba 3 joovad, see oli enne kümmet. Ilm oli ilus, päike paistis, nähtavus hea. Need kaks rääkisid omavahel, kuid sõnu ei kuulnud. Seejärel süüdistatav lõi järsku kannatanut ja kannatanu kukkus selili asfaldile. Löök oli ootamatu ja löök oli rusikaga näkku. Alguses süüdistatav vaatas kannatanut, püüdis teda üles tõsta, lohistas pool meetrit treppide poole, kuid kannatanu ei reageerinud. Seejärel süüdistatav eemaldus 10 meetrit. Nemad sõitsid lähemale ja tema koos paarilisega väljusid autost. Kannatanu oli teadvuseta, kutsus kiirabi. Kuna süüdistatav oli neist suurem, siis kutsusid lisapatrulli. Lisapatrulli väljakutsumisega läks aega, tegelesid kannatanuga, ei läinud üle kümne minuti. Ise kutsus kiirabi läbi juhtimiskeskuse. Süüdistatav käitus rahulikult. E.Trääder jälgis kannatanut, tema jälgis süüdistatavat et näha kuhu süüdistatav minna võib. Lisapatrulli saabudes näitas süüdistatavat ja süüdistatav peeti kinni ning toimetati osakonda. Kui süüdistatavat kinni peeti, siis lähenes üks naisterahvas ilmselt samast seltskonnast. Kannatanuga ta eriti ei tegelenud, kannatanu oli kõhna kehaehitusega. Tunnistaja E Trääder seletas, et aasta tagasi suvel oli patrullis ning sõitsid Szolnoki taha elumajade juurest. Jäid kõnnitee juurde parkla läheduses, auto oli elumaja ja põõsaste juures. Kohale läksid jalgsi, seljas suvine sinine lühike vorm ja helkurveste ei olnud. Jäid seisma ja nägid, et on seltskond. Kaks isikut eraldusid seltskonnast ja oli näha, et neil on vaidlus. Süüdistatav oli agressiivsem, rääkis midagi kannatanule ja kannatanu kogu aeg taganes. Nägi toimuvat kaugemalt, külje pealt umbes kolmekümne meetri kauguselt. Süüdistatav lõi ühe korra kannatanut näo piirkonda ja kannatanu kukkus seljaga vastu asfalti. Kannatanu poolt mingit rünnakut ei olnud, ainult vaidlus. Kui löök oli toimunud, siis paariline väljus autost ja tema ise parkis auto. Süüdistatav püüdis kannatanut tõsta ja lohistas trepi poole ning seejärel eemaldus seltskonna juurde tagasi. Ise jälgis kannatanut, paariline süüdistatavat. Kui lisapatrull tuli, muutus süüdistatav agressiivseks. Kannatanu oli teadvuseta ja kõrvast tuli verd. Kannatanu oli pikemat kasvu, kõhnem. Võis olla samas isik, kelle fotot kohtuistungil näidati. Sel ajal oli aga kannatanu maas pikali ja silmad kinni. Teine isik oli jässakam. Toimunu oli šokk, sest oli laupäev, samas kohe turg, inimesed, pealegi ei ole varem sellist asja näinud. Tunnistaja VV seletas, et on näinud nii süüdistatavat kui ka kannatanut. Nägi neid juuni alguses Izmiri baaris. Oli baaris oma seltskonnaga, nemad sinna seltskonda ei kuulunud. Kannatanu S.E ei lasknud rahulikult olla, tikkus kõigile ligi. Süüdistatav oli oma sõbraga. Kannatanu oli väga purjus, teda juba saadeti välja. Tikkus ligi kõigile. Pärast läksid kasiinosse Szolnok. Süüdistatav läks sealt varem ära, kannatanu läks järgi. Kasiinost väljuti koos ja kannatanu püüdis süüdistatavat lüüa, kuid ei õnnestunud, siis kukkus. Keegi kutsus politsei ja kiirabi. Kas keegi püüdis kannatanut aidata, seda ei tea. Kui politsei tuli, läksid nad minema. Kas naispolitseinikke oli, ei tea. Politseiautost tulid välja meespolitseinikud. Mis sai kannatanust, seda ei tea. Süüdistatava arvatavasti võttis politsei kaasa. Süüdistatavat ei tunne, said kaupluses kokku ja kui algas kohus, palus, et tuleks ütlusi andma. See võis olla kuu aega tagasi. Nägi kui kannatanu jõudis süüdistatavale järele ja tahtis lüüa. Süüdistatav lükkas kannatanu eemale ja kannatanu kukkus. Süüdistatav kannatanut näkku ei löönud, lükkas eemale. Süüdistatav võis tunda ennast ohustatuna, sest kannatanu tuli selja tagant. Mitu korda ütlesid kannatanule, et mingu ära. Kannatanu ise provotseeris. Rüseluse ajal oli kõrval. Oli hommik kella 9 paiku, inimesi oli. Ise oli normaalses seisundis, oli joonud õlut. Ei tea mida räägivad naispolitseinikud, tuli mingi teine politsei. Seal kõrval on juuksur, kauplus. Nemad olid kahekesi, võib-olla keegi istus trepil. Ei oska öelda kas keegi lohistas kannatanut. Kohtueelsel menetlusel üle kuulatud ja KrMS § 291 p 3 sätete alusel kohtuistungil avaldatud tunnistaja T M ütlustest nähtuvalt asub nende salong xxx keskuses parkla pool. Nende ja kõrvalastmete juures, mis on varjus, käivad pidevalt alkohoolikud ja prükkarid. Nad joovad ja magavad seal. Möödunud aasta suvel, ei mäleta kuupäeva ja kuud, oli ta salongis. Oli hommik. Nende juuksuritöökoja akna ribikardd olid kinni. Väljast kostus kisa. Seal pidevalt kakleb keegi. Tegid kardd lahti. Aknad neil lahti ei käi. Siis nägi kampa: kolm-neli meesterahvast ja naisterahvas, kõik olid korralikult purjus, kõik 30-40 aastased, mitte noored. Nad ei sõimelnud, ajasid valjusti juttu, naersid. Neil oli väga lõbus. Aknad on plastikust ja kolmekordsed pakettaknad, väljast sõnu kuulda ei ole. Nägi, et naisterahvas istus kõrvalastemete peale. Kära 4 järgi sai selgeks, et kamp hakkas sõimama. Nägi aknast vaid tõstetud kätt (keha näha ei olnud). Akna ja selle käe vahel nägi meesterahva pead ja nägi, kuidas see meesterahvas hakkas kogu kehaga selja peale kukkuma. Kukkus kuklaga vastu asfalti. Siis vaatas aknast välja ja nägi, et kukkunule kõige lähemal seisab paks kiilaspäine meesterahvas. Teised seisid kõrval rahulikult. See, kes kukkus, jäi liikumatult lamama. Kõhnavõitu meesterahvas läks kukkunu juurde. Läks välja ja väljas nägi, kuidas kõhnavõitu meesterahvas ja naisterahvas tassivad kannatanut nende astmete peale, püüavad teda sinna istuma panna. Kannatanu oli teadvuseta, jäi nende astmete peale lamama. Tema mõlemas kõrvas oli veri. Kutsus politsei ja kiirabi. Nägi, et kiilaspea ja naisterahvas lähevad lasteaia suunas. Kiilaspäine meesterahvas läks minema tugevasti tuikudes. Nende salongis oli sel hetkel klient, tema perekonnanime ei tea. Töötajatest oli D P. D ütles, et keeldub ülekuulamisest kategooriliselt kuna kardab. D ei käinud seekord koos temaga väljas, hakkas kartma. (t/l 45-49) Kohus kontrollis krimalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: • Regionaalhaigla teatisest õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest nähtuvalt saabus regionaalhaiglasse 02.06.2007 Vilde tee 101 maja juurest tundmatu meesterahvas, kes ei olnud kontaktne ja kelle isikuandmed olid teadmata ning kellel diagnoositi koljupõhimiku murd (vasaku oimuluu lineaarmurd). Peanaha marrastused. (t/l 6) • Isiku kohtuekspertiisi aktis nr 37 antud eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati S El 02.06.2007 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas vasaku oimuluu murd ja nahamarrastused kukla piirkonnas, mis võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal löögist kõva tömbi esemega või kukkumisel vastu samasuguse iseloomuga pinda. Ei saa välistada nimetatud tervisekahjustuse saamist eelandmetes näidatud asjaoludel: löögi tagajärjel kukkumisel kukla piirkonnaga vastu asfalti. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik, paranemise kestus ei ületa 4 kuud ega põhjusta töövõime kaotust 40% ulatuses. S.E hospitaliseerimisel SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 02.06.2007 kell 10.20 võetud verest leiti 3,36‰ etüülalkoholi. Selline alkoholi kontsentratsioon veres vastab raskele alkoholijoobele. (t/l 78) • Politseijuhtivinspektori Annely Markuse 02.06.2007 koostatud ettekandest nähtuvalt 02.06.2007 kella 09.40 paiku Vilde tee 101 Tallinnas toimunud kehavigastuse tekitamise asjaolude kohta samas piirkonnas asuvas juuksurisalongis töötav T M avaldas telefoni teel, et hommikul tuli baarist Izmir välja seltskond 3-4 meest ja 1 naine, kes olid alkoholi tarbinud. Seltskond suhtles omavahel sõbralikult ja naljatles. Kõige turskem kiilaspeaga meesisik hakkas sama seltskonna naisterahvast lükkama juuksurisalongi uksest sisse. Kuna salongitöötajad hakkasid kartma, siis sulgesid nad välisukse. Aken jäi avatuks ja nad jälgisid toimunut läbi klaasi. Seltskond suundus maja äärde ja oli jätkuvalt sõbralikus meeleolus. Ühel hetkel lõi turskem kiilas mees teist meest käega (rusikaga) näkku, mille tulemusena mees kukkus otsejoones peaga vastu asfalti ja jäi liikumatult lamama. Kannatanu ei kukkunud järgemööda, vaid kohe peaga kõvasti vastu maad. Pärast seda eemaldus lööja naisterahva juurde ja maaslamaja vastu huvi ei tundnud. Üks teine mees samast seltskonnast tuli maaslamajat üles tõstma, pöördudes eesnime pidi (võis olla S), et „vstavai, pridi v sebja“. Tunnistaja väljus seepeale ja keelas kannatanut liigutada, arvates, et kannatanu on surnud ja helistas politseisse. Kuna tunnistaja sõnul on nende salongi aknad pidevalt Izmiri külastajate meelevalla all, ei soovi tunnistaja avalikult esineda. (t/l 11) • 02.06.2007 koostatud Oleg Lukovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Oleg Lukov kahtlustatavana kinni samal päeval kell 09.40 (t/l 12-14) • 02.06.2007 koostatud joobeseisundi tuvastamise aktist nähtuvalt tuvastati 02.06.2007 kell 10.30 Wismari Haiglasse toimetatud Oleg Lukovil keskmise raskusega alkohoolne joove. (t/l 15) Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd osaliselt eitavad ütlused, kannatanu S E, tunnistajate O L , E T , VV ütlused ning uurinud krimaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas S E tervisekahjustuste kohta koostatud regionaalhaigla teatist, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis 5 antud arvamust tervisekahjustuste kohta, Oleg Lukovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, Oleg Lukovi joobeseisundi tuvastamise akti, politseijuhtivinspektori ettekannet, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Krimalasja kohtulikul uurimisel andsid süüdistatav ja tunnistaja VV ütlusi selle kohta, et juba kasiinos kannatanu S.E oli kasiino külastajate suhtes pealetükkiv, külastajaid häiriv ja oli joobes ning kasiinost väljudes läks kannatanu süüdistatavale tagant ligi ning lõi süüdistatavat, kuid joobe tõttu ei tabanud ning süüdistatav enese kaitseks lõi kannatanut vastu, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Krimaltoimikust nähtub, et süüdistataval on olnud kogu menetluse vältel sama versioon. Seevastu tunnistaja V.Vt kohtueelses menetluses üle kuulatud ei ole ning tunnistaja kuulati üle süüdistatava taotlusel. Seejuures selgus, et süüdistatav ja tunnistaja olid juhuslikult kokku saanud kaupluses ja süüdistatav oli tunnistajat kutsunud kohtusse ütlusi andma. Kohus suhtub taolisesse tunnistaja ilmumisse umbusklikult, kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemisest on möödunud poolteist aastat ja kohtu jaoks on ebatõenäoline, et ühes lõbustusasutuses eraldi seltskondades alkoholi tarvitanud isikud suudavad teineteist ära tunda pooleteise aasta möödudes ühes kaupluses juhuslikult kohtudes ja olukorras, kus nad on teineteist näinud vaid ühe korra. Samas olid tunnistaja V.V ütlused kõigi asjaolude suhtes umbmäärased ning ta ei suutnud meenutada seda, et kannatanut püüti aidata, samas lahkus ta sündmuskohalt alles siis kui saabus politseipatrull. Seejuures aga mäletab ta täpselt seda, et kannatanu ründas süüdistatavat ja kannatanu oli väga purjus. Seevastu tunnistajad O.L , E.T ja T.M, kelle suhtes andmed alkoholi tarvitamise kohta vaidlusalusel ajal puuduvad, on tajunud sama sündmust teisiti. T.M sõnade kohaselt viibis ta sündmuskoha vahetus läheduses ja jälgis toimuvat aknast ning kasiinost väljunud seltskond oli lõbus ja sõbralik ning järsku lõi turskem kiilaspäine mees teist meest, kes kukkus. Tunnistajate O.L ja E.T ütluste kohaselt oli samuti seltskond lõbus ja nende vahemaa sündmuskohaga oli 30 meetrit ning need tunnistajad nägid, kuidas kaks meest eraldusid seltskonnast ja seejärel lõi turskem mees teist, kes kukkus. Nii T.M kui ka E.T ja O.L nägid, et kannatanut püüti seejärel aidata. Mõne aja pärast aga süüdistatav lahkus sündmuskohalt. Kohus loeb tunnistajate T.M, E.T ja O.L ütlusi usaldusväärsemaks süüdistatava ja tunnistaja V.V ütlustest, kuivõrd kolm tunnistajat, kes viibisid sündmuskohast erineval kaugusel ja erinevates kohtades, tajusid sündmust ühtemoodi ning neil tunnistajatel puudus igasugune seos süüdistatava, kannatanu või seltskonnas viibivate muude isikutega ja seetõttu loeb kohus nende kolme tunnistaja ütlusi objektiivseteks. Seetõttu välistab kohus ka süüdistatava versiooni hädakaitseseisundist, kuivõrd see ei ole kinnitust leidnud kolme tunnistaja ütlustega. Peale selle nähtub tunnistaja V.V ja süüdistatava ütlustest, et kannatanu oli väga purjus. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest nähtuvalt oli kannatanul raske alkoholijoove. Sellistest andmetest võib tõsikindlalt teha järelduse, et kannatanu S.E oli tõepoolest raskes alkoholijoobes. Sellest aga saab järeldada, et igasugune rünne kannatanu poolt ei saanud olla tõsiseltvõetav, kuivõrd ta püsis vaevu jalul. Kuigi kohus loeb kolme tunnistaja ütlustega tõendatuks, et kannatanu poolset rünnet aset ei leidnud, asub kohus seisukohale, et isegi juhul, kui kannatanu S.E, olles raskes joobes ja seetõttu väikese ja koordineerimatu liikumisvõimega, ei saanud ta süüdistatavale mingit ohtu kujutada. Sellise sisuliselt ennast abitusse seisundisse joonud kannatanu löömine oli kaitsetu isiku kallal vägivalla tarvitamine. Süüdistatav väitis, et ta lõi kannatanut näkku, kuid ei löönud tugevasti. Ka tunnistajad T.M, E.T ja O.L kinnitasid, et süüdistatav lõi kannatanut ühe korra näkku, mille peale kannatanu kukkus selili. Seevastu on tunnistaja V.V rääkinud vaid tõukamisest, kuigi oli väidetavalt samas kõrval. Millegipärast nägi ta sama asja hoopis teisiti. Kannatanul tuvastati vasakul oimuluu murd ja nahamarrastused kukla piirkonnas. Sellistest vigastustest võib teha järelduse, et löök näkku ei saanud olla tugev, kuivõrd näos vigastusi ei ole fikseeritud. Sellest saab aga teha järelduse, et kannatanul oli püsti seismisega raskusi ja sellises seisundis isiku löömisel peab lööja vastavalt saadud elukogemusele ka aru saama, et selline isik, keda lüüakse, püsti ei jää ja kukub. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitseseisundis ja kannatanut näkku lüües tegutses kavatsetult. Mis puudutab kohtus kontrollitud muid tõendeid, so kannatanu S.E ütlusi ja politseijuhtivinspektori ettekannet, siis asub kohus seisukohale, et kohus ei saa otsuse 6 tegemisel nendele tõenditele tugineda. Kannatanu S.E ei mäleta sündmusest midagi, samuti ei tea ta süüdistatavat ega seda, et teda oleks löödud või et ta üldse oleks viibinud sündmuskohal või selle läheduses. Mis puudutab aga politseiametniku ettekannet, siis puudutab see tunnistaja T.M ütluste edastamist ettekande vormis olukorras, kus tunnistaja ise on üle kuulatud. Seega on tegemist vahendliku informatsiooniga tõendamiseseme kohta ajal, mil vahetu allikas on krimalmenetluse norme järgides üle kuulatud. Seetõttu jätab kohus politseiametniku ettekande tõend arvestamata. Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteona, so rahu ja avaliku korra rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga. Krimaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud teo toime hommikul kella 09.40 ajal, viibides kasiino ees. Tegemist oli valge ajaga ning krimalmenetluses üle kuulatud tunnistajate ütlustest nähtuvalt liikus sündmuskoha läheduses palju asjasse puutumatuid isikuid, kuivõrd lähedal oli turg, juuksuritöökoda, kauplus. T.M ütlustest nähtuvalt jälgis tema koos teiste juuksuritöökoja töötajatega samuti toimuvat. Seega oli tegemist avaliku kohaga ning süüdistatava käitumine häiris ilmselgelt kõrvalisi isikuid. Kuivõrd teise isiku löömine on nii või teisiti taunitav tegevus ja tsiviliseeritud ühiskonnas on taoline käitumine vastuvõtmatu ning ilmselgelt avalik vägivald rikub igaühe turvatunnet ja õigust viibida vabalt valitud kohas, realiseerida oma õigusi ning oma käitumisakti iseloomu tõttu tekitab kõrvalistes isikutes põhjendatult ohu- ja hirmutunde ka enese turvalisuse ohustamise pärast, leiab kohus, et tegemist on rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga. Kohus asub seisukohale, et KarS § 121 ettenähtud väärkohtlemine, mis seisnes teise isiku löömises, on hõlmatud KarS § 263 p 1 ettenähtud vägivallast ning puudub vajadus süüdistatava käitumise ümberhindamiseks. Samas on aga kannatanule tekitatud tervisekahjustused, mis ei osutunud ohtlikeks, tekitatud ettevaatamatusest, milline tagajärg ei ole eraldi kvalifitseeritav ega karistatav. Süüdistatavale KarS § 263 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni viie aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ja KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärgist, so võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. Süüdlase varasema käitumise kohta saab aga andmeid krimaltoimikust süüdlase karistuste kohta. Krimaltoimikus leiduvast karistusregistri õiendist nähtuvalt on süüdistatavat 10 aastat tagasi karistatud kehalise väärkohtlemise eest lühiajalise isiku vabadust piirava karistusega, kuid see karistus on kustunud. Süüdistatavat on korduvalt karistatud ka rahatrahvidega väägude toimepanemise eest ning karistusregistri andmetest nähtuvalt on need karistused tasumata. Süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime temale Harju Maakohtu 12.01.2007 otsusega määratud katseajal, so viie kuu möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest. Sellest võiks teha järelduse, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ning ta ei sobi krimalhooldusele, kuivõrd ta rikkus katseajal kõige olulisemat karistusest vabastamise tingimust, so pani toime uue kuriteo. Samas on tekkinud olukord, kus kohtu poolt määratud katseaeg lõppes juba 11.07.2008, mil endiselt kestis kohtueelne menetlus ning üheepisoodiline krimalasi saadeti kohtusse alles 25.07.2008, so pärast katseaja lõppu ja enam kui aasta möödumisel teo toimepanemisest. Krimaltoimikust aga ei nähtu, et pärast süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist 02.06.2007 oleks ta jätkuvalt käitunud krimalhooldust takistavalt. Süüdistatavale isiku vabadust piirava karistuse mõistmine tekitaks olukorra, kus süüdistatavale tuleks mõista liitkaristus ning see oleks siis oluliselt pikem kui eelmise otsusega mõistetud, kuid ärakandmata vangistus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatavale määratud katseaeg oli krimalasja kohtueelse menetluse lõpetamise ja kohtuliku arutamise ajaks juba lõppenud, ei ole süüdistatavale isiku vabadust piirava pikemaajalise liitkaristuse mõistmine enam otstarbekas, kuivõrd mõistetav vabadust piirav karistus pidanuks saabuma 7 võimalikult kiiresti pärast inkrimineeritud teo toimepanemist. Käesolevaks ajaks on sellise sanktsiooni kohaldamise vajadus ära langenud, kuivõrd süüdistatav läbis katseaja muus osas edukalt ja kohtul puuduvad andmed selle kohta, et krimalhooldaja oleks esitanud erakorralist ettekannet, taotlemaks süüdimõistetule mõistetud isiku vabadust piirava karistuse täitmisele pööramist. Seega käesoleva otsusega vangistuse mõistmine ei mõjutaks enam süüdlast tagantjärele, so pärast katseaja edukat läbimist edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Peale selle on süüdistatava ülalpidamisel alaealine laps, keda ta kasvatab üksi ning kohus ei pea vajalikuks süüdistatavale vangistuse mõistmisega karistada süüdistatava ülalpidamisel olevat ja koolikohustust täitvat last. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale rahalise karistuse. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Arvestades asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut vaid ühe korra ning löögist kui niisugusest tervisekahjustust ei tekkinud ja tervisekahjustus tekkis ettevaatamatusest, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, arvestades karistusest maha eelvangistuses viibitud ajavahemiku. Kuivõrd süüdistataval on oma sõnade kohaselt sissetulek, mida kohtul ei ole võimalik kontrollida, siis tuleb päevamäära aluseks võtta miinimumpäevamäär, so 50 krooni ning lapse ülalpidamiskohustust arvestades peab kohus vajalikuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi. Märt Toming Kohtunik 8