lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 01.11.2006.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse 2 ärakandmata osa – 10 kuud vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 11.01.2008.a ja lõpp on 10.02.2009.a. K. Dmitrijevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistus viibis kuni 22.09.2008.a eelvangistuses, mistõttu ta resotsialiseeruva tegevusega vangistuses hõivatud ei ole olnud. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes läheb elama oma korterisse , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu K. Dmitrijevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see ei ole otstarbekas, sest eelnevalt on isik 2-korral vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, kuid mõlemal korral pani ta katseajal toime uue kuriteo. Konstantin Dmitrijev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on K. Dmitrijevi vabastamine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Karistuse ärakandmata osa on alla 1 aasta, siis on 1-aastane kriminaalhooldus talle otstarbekas. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K. Dmitrijev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Dmitrijevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Eelnevalt on isik 1korral vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. K.Dmitrijev on eelnevalt kahel korral määratud kriminaalhooldusele. Esmakordselt määrati kinnipeetav kriminaalhooldusele katseajaga 24.10.2002-04.11.2003.a. ,kuid pani ta katseajal toime uue kuriteo. Teistkordselt määrati K.Dmitrijev kriminaalhooldusele katseajaga 01.11.2006-30.05.2008.a. K.Dmitriev jälle pani katseajal toime uue kuriteo ja viibis alates 05.02.08 vahi all. Kinnipeetav vajab täiendavat sotsiaalõppeprogrammi läbimist ning täiendavat psühholoogilist abi. Kriminaalhooldaja leiab, et K. Dmitrijev ei sobi kriminaalhooldusele. Arvestades K. Dmitrijevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. 3 Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.