1-07-16348\15

1-07-16348 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 22. oktoobril 2008.a. Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Igor Amann Sekretär Maaria Rei Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.05.2008.a. kohtuotsus Erkki LOMPi süüdistuses Apellant prokurör Taavi Pern Prokurör Taavi Pern Kaitsja adv. Mart Missik RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 23.05.2008.a. kohtuotsus Erkki Lompi süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Erkki LOMP, sünd.16.04.1975.a., Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxxx xxxxxx xx xx-xx, oli antud KarS § 184 lg 1 järgi kohtu alla selles, et ta ebaseaduslikult omandas tuvastamata ajal, kohas ja isikult 75,81 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB) sisaldavat vedelikku (puhtal kujul psühhotroopset ainet suures koguses 15,162 grammi) ja hoidis seda plastikpudelis tema kasutuses olnud sõiduautos Mercedes Benz registrinumbriga xxx xxx kuni sealt Tallinnas Salme tn ja Tööstuse tn ristmikul 28.08.2007.a. kella 14.00 ajal läbiotsimise käigus tema poolt väljaandmiseni. Maakohus mõistis E.Lompi selles süüdistuses õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Puuduvad tõendid, et äravõetud ainet vallati edasiandmise eesmärgil. Tuvastatuks saab lugeda vaid psühhotroopse aine lühiajalist hoidmist- E.Lomp eeldas, et K. K. poolt oma korterist kaasa võetud pudelis võib olla kolm doosi lahjat GHB-d, ta keeras pudeli korgi tugevamini kinni vahetult enne kinnipidamist. Käesolevas kriminaalasjas pole üheselt määratletud GHB kontsentratsioon ja puhta aine kogus, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. GHB suure koguse arvutamisel spetsialistide poolt pakutud koguse aritmeetilist keskmist kasutades piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammist GHB-st. Kahtlused narkoaine piirilähedaselt suure koguse määramisel tuleb lahendada süüdistatava kasuks. Apellatsioon ja taotluste sisu Prokurör leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja kohtuotsuse järeldused ei ole kooskõlas kohtulikul uurimisel tuvastatuga. Seetõttu palub apelleeritud kohtuotsus tühistada, mõista E.Lomp süüdistuses nimetatud teos süüdi ja karistada teda selle eest vangistusega KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi ühes allutamisega käitumiskontrollile ja erikohustuste panemisega. KarS § 184 lg 1 tunnustega kuritegu on lõpule viidud juhul, kui toimepanija on oma käitumisega realiseerinud ükskõik millise KarS § 184 lg 1 sätestatud osateo. KarS § 184 lg 1 sätestatud kuriteokoosseis on realiseeritud GHB-d sisaldava pudeli valdamisega ja hoidmisega sõiduautos. Tähtsust ei oma narkoaine omastamise aeg ja isik, kellelt aine omastati. 2 Narkootilise aine joovet tekitava doosi määratlemisel lähtutakse tavalise inimese doosist. Mõningal määral narkootikumidega puutumuses olevale isikule tekitab joobe narkootilise aine kogus, mis on lähedane pideva narkootikumitarvitaja doosi alammäärale. Tavainimesele tekitab joobe juba 0,2 grammi GHB-d. Pidevale tarvitajale- nagu ka mõningal määral narkootikumidega puutumuses olevale isikule- tekitab joobe vähemalt 1 gramm GHB-d. Seega objektiivselt sisaldas kõnesolev vesilahus puhast GHB-d suures koguses s.o. mahus, mis on vajalik joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et E.Lompi autost kätte saadud aine oli omandatud K. K. ja tegemist ei olnud pudeliga, mis sisaldas E.Lompi hinnangul kolme doosi GHB-d. Sõiduauto läbiotsimisprotokolli kohaselt ja ka ristküsitlusel kinnitas E.Lomp kümne doosi korgijoogi (GHB kõnekeelne nimetus) vabatahtlikku väljaandmist. Möönmisega, et tema valduses olevas pudelis võib olla kümme doosi mistahes ainet, sealhulgas GHB-d, oli E.Lompil kaudne tahtlus vallata suures koguses psühhotroopset ainet. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtupraktika kohaselt võrdub narkootiliste ainete suur kogus aine kogusega mis tekitab joobe vähemalt kümnele isikule. Joovet tekitav aine kogus oleneb tarvitatavast ainest ja konkreetsest tarvitajast (tavainimene või narkomaan). Narkojoobe üksikdoosi koguse kindlakstegemine nõuab eriteadmisi. Käesolevas asjas on kohtutoksikoloogiaekspert andnud arvamuse, et GHB tavaline annus on 0,2-2 g, seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 2-20 g GHB-st (tl 65-68). Seevastu prokuratuuris on laialdaselt kasutusel hinnang, et mõjuannuseks loetakse 1000-2000 mg st 1-2 g GHB-d (Jaotusmaterjal „Narkoaine suure koguse määratlemine“). Kõnesolevas küsimuses võttis maakohus kohtuotsuse tegemisel põhjendatult aluseks ekspertarvamuse. Ekspertiisiakti kohaselt sisaldas kinnipidamisel ära võetud pudel 75,81 g vedelikku, milles ligikaudu 20% GHB-d (tl. 31). Seega sisaldas kõnesolev vedelik ligikaudu 15,162 g puhast GHB-d. Kinnipidamisel kinnitas E.Lomp, et pudelis oli umbes 10 korgijoogi annust (tl.18). Ülekuulamisel kahtlustatavana kinnitas ta aga, et võis olla 15 GHB korgidoosi (tl. 8), maakohtus väitis, et pudelis oli umbes 10 korgitäit vedelikku, selles sisaldunud GHB-st oleks jätkunud tarvitamiseks 2-3 korraks (tl. 115). Kolleegiumi arvates maakohus õigesti hindas, et kõnesolev puhta GHB kogus on- tulenevalt ekspertarvamusest- ligikaudne ja kahtlused narkoaine piirilähedaselt suure koguse määramisel tuleb lahendada süüdistatava kasuks. Käesolevas asjas ei oma tähtsust E.Lompi arusaam või arvamine- mitmel isikul 3 või korral võib pudelis olev narkootilise aine lahus narkojoobe tekitada, oluline on tema teadmine, et pudelis on narkootilist ainet sisaldav vedelik. E.Lompi arvamus dooside võimalikust arvust omaks kaalu juhul, kui süüdistuses nimetatud ainet poleks kätte saadud. Käesoleval juhul kindlaks tegemaks, kas kätte saadud narkootilise aine kogus oli suur või mitte (mitmel korral võib äravõetud aine kogus kutsuda esile narkootilise joobe), on vaja lähtuda kriminaalasjas reaalselt kindlakstehtud ainest, mitte aga süüdistatava hinnangust. Mõju avaldava doosi kindlakstegemisel igal üksikjuhul ei saa lähtuda mõjuannuse aritmeetilisest keskmisest (prokuröri poolt käsitatud 0,2-2 g, keskmine seega 1,1g). Arutuselolevas asjas pole ümber lükatud E.Lompi väide, et lühikese aja möödudes enne kinnipidamist politseitöötajate poolt ta manustas sama vedelikku, mis maitse järgi oli nii lahja, et seda tuli juua kolm korgitäit. Seega omas ta kogemusi narkootikumide tarvitamisega. Ekspertarvamuse kohaselt on sellistel inimestel narkojoobe tekitamiseks vaja pruukida suurem kogus narkootikumi. Vaidlustatud pole maakohtu poolt tuvastatut, et E.Lompil oli kaudne tahtlus psühhotroopse aine käitlemiseks (siiski üksnes tahtlus vallata mingit vara või väärtust pole karistatav): ta eeldas, et tema kasutuses olnud sõiduautosse toodud pudel sisaldab GHB-d, samast pudelist oli ta manustanud GHB lahust enne sõitu alustamist tuttava korteris, sõiduki omanikuna ja juhina valdas ta kõiki autos talle teadaolevaid esemeid ning vastutas sõidukis olevate ebaseaduslike esemete käitlemise eest. Kuna äravõetud narkoaine kogus ei olnud suur, siis selle käitlemine edasiandmise eesmärgita pole kriminaalkorras karistatav ja maakohus mõistis E.Lompi talle esitatud süüdistuses põhjendatult õigeks. Apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Seoses käesoleva kriminaalasjaga viibis E.Lomp eeluurimise ajal vahi all ajavahemikul 28.08.2007.a. (tl 34-36) kuni 28.12.2007.a. (tl 69) so 123 päeva. Selle aja eest on tal „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse“ § 1 lg 1 p 1 kohaselt õigus saada hüvitist. Hüvitise saamiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise st käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Jüri Paap Meelika Aava Igor Amann 4 5