lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud ja
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.04.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 6 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 08.05.2008.a ja lõpp on 13.01.2009.a. I. Potašovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav karistuse kandmise ajal tööga ega õppimisega ei ole hõivatud olnud. Vangistuse jooksul on 1korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes naaseb elama vanemate juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu I. Potašovi tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Ilja Potašov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta I. Potašovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, eelnevalt rikkunud käitumiskontrolli tingimusi. Vangistuse kestel on isik distsiplinaarkorras karistatud. Vabaduses puudub I. Potašovil garanteeritud töökoht, eriala isik omandanud ei ole. Kriminaalhooldaja hinnangul viitab kriminaalhooldusliku järelevalve nõuete eiramine tingimisi vabastamise kui mõjutusvahendi vähesele mõjule antud isiku puhul. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Potašov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Potašovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, eelnevalt rikkunud käitumiskontrolli tingimusi. Vangistuse kestel on isik distsiplinaarkorras karistatud. Vabaduses puudub I. Potašovil garanteeritud töökoht, eriala isik omandanud ei ole. Kriminaalhooldaja hinnangul viitab kriminaalhooldusliku järelevalve nõuete eiramine tingimisi vabastamise kui mõjutusvahendi vähesele mõjule antud isiku puhul. Väärtushinnangud ja hoiakud kannavad kriminaalse subkultuuri tunnuseid. Isik on ettearvamatu, vastutustundetu, kinnine, ebakindel. Kipub keskenduma lühiajalistele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Tulevikuplaanideks on ainult ebamäärased soovid. Arvestades I. Potašovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.