4-08-9042\1

Väärteoasi nr 4-08-9042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-9042 (2315,08,007356; 2315,08,007646) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ja AS § 70 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Roman Bunjašin (ik: 37810280232, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON
3. Roman Bunjašin süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ja Alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. Roman Bunjašinile määratud arest kokku 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.01.
5. Juhul, kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Roman Bunjašinilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Roman Bunjašin, 4-08-9042, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.11.
8. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.09.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1075192 selles, et 08.09.2008 kella 23.40 ajal peeti Peterburi tee 6A maja juures kinni Roman Bunjašin, kellel 09.09.2008 tuvastati indikaatorvahendi kasutamisel alkohiolijoove 0,69 mg/l väljahingatavas õhus ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3847/125 nähtuvalt tuvastati 09.09.2008 kell 11.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll ka selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja pani toime AS § 70 ettenähtud väärteo, kuivõrd viibis avalikus kohas alkoholijoobes, tuigerdades määrdunud riietes tänaval, solvates sellega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas alkoholi ja suitsetas kanepit. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu, millest teavitas kohut telefoni teel ja soovis väärteoasja arutamist tema osavõtuta. Seega on menetlusalune isik väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik ning kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Eelnevalt on samalaadsete väärtegude toimepamenise eest karistatud rahatrahvidega, millistest suur osa on tasumata. Samuti on määratud areste. Seetõttu tuleks kohaldada aresti 12 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, samuti protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Kuivõrd menetlusalune isik viibis ka alkoholijoobe seisundis tänaval ja käitus viisil, mis solvas iniväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, siis asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud ka AS § 70 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja lühiajaliste arestidega. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub alaline sissetulek, siis puuduvad menetlusalusel isikul ka võimalused trahvide tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd menetlusalune isik pani toime kaks erinevat väärtegu ühe teoga, siis tuleb määrata üks karistus. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata uuesti aresti, mis takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemist vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik